Elu metsas ei võimaldanud suures karjas elamist, vaid sundis nii loomi kui ka inimesi perekonniti elama. Ka meie kaasaegset eestlast peetakse pigem eraklikuks oma perekonnaga kokkuhoidvaks. Tänapäeval on eestlaste hulgas küllalt selliseid inimesi, kes peavad ennast looduse valitsejateks ja rikastumise eesmärgil on valmis metsi langetama ja salaja loomi küttima. Lugupidamatust looduse vastu näitavad üles ka olmeprügi metsa all ning mahajäetud okstest risustatud raielank pärast puidu väljavedu metsast. Me peaksime suhetes loodusega olema rohkem sarnased oma muinasaja esivanematele. Tänu meie kliimale oli aastaaegade vaheldumine üks tähtsamaid tegureid usundite kujunemisel ja seotud pühadekombestiku tekkega. Meie vanimad pühad on suvisted ja talvisted, suvise ja talvise pööripäeva ümber kulmineeruv valguse ja soojuse, pimeduse ja külma aeg. Talves ei kujutletud siiski surma, vaid hoopis suvise sünni ooteaega
puidusortimentide hindu ja turustamisvõimalusi, sest sellest võib sõltuda tehnoloogia ja raiel saadava puidu sortimentideks järkamine. Näiteks lähim saeveski võib eelistada kindla pikkuse ja läbimõõduga saepalke, mõni kaugemal asuv saeveski teise pikkuse ja läbimõõduga palke, kuid pakub paremat hinda. Hetke metsamaterjali turuhindadega ja kulutustega transpordile tuleb end tingimata kurssi viia. Enne raietööde algust tuleb raielank üle vaadata: tuleb kontrollida puistu tegelikku seisundit (see võib erineda Metsa majandamise soovitustes kirjeldatust nt kopra poolt tekitatud üleujutuste, tormi- või putukkahjustuste, mitme aasta taguse soovituse vananemise vms tõttu). Tuleb uurida ka raie vastavust kehtivatele õigusnormidele. Kui puistu seisund erineb soovitustes kirjeldatust, siis tuleb hinnata puistu hetkeseisu või tellida hinnang metsaspetsialistilt. Tuleb hinnata planeeritud raie sobivust puistus:
õhtuseid koprasafari matku, samuti haabjamatku. Soomaa rahvuspargis on mitmed matkarajad, nagu Riisa õpperada, Ingatsi matkarada ja Keskuse koprarada. Ingatsi matkarada Raja pikkus: 3.1 km (edasi - tagasi). Kaugus Riisa Rantsost 2,5 km Kestvus: 1,5 tundi Ingatsi matkarada algab Karusekoselt ja kulgeb piki metsasihti Kuresoo rappa. Raja algusosa läbib kilomeetrisel lõigul lodumetsa. Matkarajast vasakule jääb latieas lodumets ja paremale kunagise Vastemõisa metskonna raielank. Peale kilomeetrist käimist jõuab rada Kuresoo rabarinnakuni ja tõuseb Kuresoo rabale. Olles jõudnud üles rabale on võimalik 8- meetrisest vaatetornist imetleda Kuresoole avanevat vaadet. Edasi juhib laudtee laugastikku, kus on võimalik jalga puhata ja laukas üks kosutav suplus teha. Tagasiteel saab valida, kas käia juba läbitud laudteed mööda või keerata laudteelt ära pinnasrajale. Jalgraja läbimisel on vihmase ilmaga ja märjal aastaajal vaja matkasaapaid või kummikuid
kvaliteedi kohta, ega arvesta puitu, kui taastuvat loodusvara • Tihumeeter (tm)– on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. • Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta; raielank). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. ”+” arvestab puidu juurdekasvu, taastumist; ”- ” raie ei tohi ületada juurdekasvu • Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas
meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt. Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud. Toores koorimata okaspuit, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta tuleb välja vedada 1. juuniks, kui see puit on raiutud 1. septembrist kuini 30. aprillini. Kui puit on raiutud 1. maist kuni 31
ei tehta. Raporti osa 4 - Tööõnnetuse asjaolude kirjeldus Siin kirjeldatakse töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms. Töötamiskohana kirjeldatakse nimisõnaga töötamiskohta, kus töötaja vahetult enne tööõnnetust ja tööõnnetuse hetkel viibis või töötas. Näiteks on töötamiskoht tehas, tootmishoone, töökoda, tsehh, laohoone, farm, kasvuhoone, laoplats, ehitusplats, põllumaa, mets, raielank, kontor, büroo, kool, kauplus, toitlustuskoht, haigla, sanatoorium, hooldekodu, spordisaal, maantee, tänav, parkla, ühistransport. 8 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kui tööõnnetus ei toimunud kummaski raporti 1. osas näidatud asukohas, siis näidatakse ka õnnetuskoha aadress.
hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. (2) Metsa uuendamise võtete rakendamine pole kohustuslik, kui: 1) hukkunud metsaosal või raiesmikul esineb kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse tehtud metsauuendusekspertiisi kohaselt sobiva liigilise koosseisuga, piisava taimede arvu ja ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus; 2) hukkunud metsaosa või raielank kuulub metsatüüpi, mille puhul metsa uuendamise võtete rakendamine pole käesoleva seaduse alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja kohaselt kohustuslik. (3) Metsauuendusekspertiisi tellimise ja tegemise korra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (4) Metsauuendusekspertiis tehakse metsaomaniku tellimuse alusel ja riigi kulul. Kui ekspertiisi tulemusena selgub, et uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, tasub ekspertiisikulud metsaomanik.
Lageraiet teostatakse küpsusvanuses Lank – raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta) Raiestik – raiutud metsaala Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi Lageraie max parameetrid o Kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha o Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 100 m ja pindala 7 ha o Loo ja sambliku kkt-des raielank olla laiem kuni 30 m ja raielangi pindala suurem kui 2 ha Langi pikkus – mitte üle kvartali külje pikkuse Raiesuund – lankide paigutus metsamassiivis või kvartalil Lageraielank tuleks paigutada kvartali idaserva, st raiesuund on idast läände, sest Eestis on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam Lankide liitumisaeg – so ajavahemik aastates, mis kulub eelmise
raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Lageraietele on kehtestatud mõningad piirangud, mida ei tohi ületada: Ühe metsamajandamiskava kehtivuse ajal ei tohi raiuda rohkem, kui selle kavaga on kogu majandamisperioodiks (taval. 10 a) lubatud. Lageraielangi suurus ei tohi olla: 1) luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal ei tohi raielangi pindala olla suurem kui 2 ha; 2) loo ja sambliku kasvukohatüüpides ei tohi raielank olla laiem kui 30 meetrit ja raielangi pindala suurem kui 2 ha; 3) teistes kasvukohatüüpides ei tohi raielank olla suurem kui 3 ha või kuni 100 meetri laiuse langi korral okaspuu- ja kõvalehtpuupuistutes suurem kui 5 ha ja pehmelehtpuupuistutes suurem kui 7 ha. Mida väiksem on raiesmik, seda soodsamad on seal tingimused metsauuenemiseks ja seda lihtsam on ala taasmetsastada. Langi pikkus - mitte üle kvartali külje pikkuse.
raiesmikul tuultele vastupidavamad). Seemnepuid jäetakse 20 - 70 tk ha-le (Ks vähem Mä rohkem) ja tähistatakse enne raiet värviga või paelaga. Raiesmikule võib kasvama jätta ka vanad haavad, selliselt väldime massiliselt haava juurevõsude arengut raiesmikul. LR säilitada I rinnet moodustada suutvate puude järelkasv. Raiejäätmed (oksad, ladvad, kasutamist mitte leidnud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets) tuleb koristada ja raielank puhastada. Kände ja juuri raiejäätmete hulka ei loeta. Raiejäätmeid tekib mahuliselt ca 30-50 tm/ha-l. Lankide puhastamisega: a) loome paremad tingimused raiesmike kultiveerimiseks ja LU tekkeks; b) piirame putukkahjurite arengut ja levikut; c)tagame tuleohutuse. Parim aeg raielankide puhastamiseks raiejäätmetest on koheselt pärast raiet, või esimesel võimalusel, kuid enne tuleohtliku perioodi algust. Raielankide puhastamisel
annaabi.ee 
