Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn. asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn. arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Millisel moel tuleb säilitada asutuses lahendatud digitaaldokumente? Pikaajalised digitaaldokumendid(üle 10-a. säilitusajaga): · Arhiiviväärtusega säilitatakse Rahvusarhiivis · Arhiiviväärtuseta säilitatakse Rahvusarhiivis tasu eest, lepingu alusel (valitsusasutustele kohustuslik) Lühiajalised digitaaldokumendid(alla 10-a. säilitusajaga): - säilitatakse asutuse dokumendihaldussüsteemis Millist teemat käsitleb õppeaine asjaajamise alused? Miks alused? Õppeaine käsitleb dokumentide tundmaõppimist ja nende vormistamist ning seadusi. Omandatakse põhilised alused, mida peab dokumentidest ja asjaajamisest teadma.
aastat. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi säilitatakse 55 aastat. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Lõppenud juriidilise isiku dokumente säilitatakse kümme aastat. 4. Riigiasutused võivad anda üle 10-aastase säilitustähtajaga digitaaldokumendid, mis arhiiviväärtust ei oma, säilitamiseks Rahvusarhiivi. Nimetatud digitaaldokumentide Rahvusarhiivi üleandmise ja Rahvusarhiivis säilitamisega seotud kulud katab dokumente üleandev asutus riigisekretäri kehtestatud kulunormide alusel. Rahvusarhiiv tagab üleandnud asutusele nimetatud digitaaldokumentidele juurdepääsu.
*Arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise korraldamise *Vastutuse arhivaalide kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest *Rahvusarhiivi ja KOV arhiivi tegevus alused Arhiivieeskirjas: *Täpsustatakse dokumentide hindamist *Arhivaalide säilitamist avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku juures kuni üleandmiseni arhiivile *Arhivaalide arhiivi üleandmise korda *Arhivaalide säilitamist ja kaitset Rahvusarhiivis *Arhivaalidele juurdepääsu korraldamist, sh arhiiviteatiste väljaandmist arhiivi poolt Dokumentide säilitamine Säilitustähtaeg kehtestatakse: Aastates: - Lühiajalised kuni 10 aastat (kaasaarvatud) - Pikaajalised kauem kui 10 aastat: · Alatisena · Tähtajani, mis on seotud kinlaks määratud sündmuse toimumisega Säilitustähtaeg arvestatakse kuupäevast, millal dokument: *loodi *saadi *väljastati
Tagatakse igaühele isiklike õiguste ja vabaduste realiseerimiseks vajalikule teabele juurdepääs Eraeluliste isikuandmete parem kaitse Preventiivne mõju avalike ülesannete täitmisel õigusrikkumiste, kuritarvituste, korruptsiooni ja raiskamise ärahoidmisele. Seadus ei kehti järgmistel juhtudel: Riigisaladuseks või salastatud välisteabeks oleva teabe suhtes kuni teabe salastatuse kustumiseni Juurdepääsu võimaldamisel arhivaalidele Rahvusarhiivis ja kohaliku omavalitsuse arhiivis arhiiviseaduses ja selle alusel sätestatud korras, välja arvatud juurdepääsupiirangute kehtestamise osas Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäävustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist
annab arhiiviväärtuse, on riigi omand ning seda säilitab Rahvusarhiiv. § 9. Arhivaalide säilitamine ja kaitse (1) Arhivaale tuleb hoida nõuetekohastes tingimustes, hoides ära nende lubamatu kasutamise, kahjustumise ja hävimise. (2) Arhivaalis sisalduvat teavet võib üle kanda teisele teabekandjale, kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud. § 10. Juurdepääs arhivaalile ja arhivaali kasutamine (1) Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. (2) Rahvusarhiiv võimaldab arhivaaliga tutvuda. Arhiivis kohapeal arhivaaliga tutvumise eest Rahvusarhiiv tasu ei võta. (3) Rahvusarhiiv võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või
tekkest. Kümme aastat tagasi oli Euroopa Liidus valdav seisukoht, et neid seadusi ei ole võimalik täielikult unifitseerida. Praeguseks näib olukord olevat mõnevõrra muutunud, juurdepääsureegleid soovitakse vähemalt harmoniseerida, määrates erandid selgelt õiguspärastatult.1 Eesti Vabariigis käsitleb juurdepääsupiiranguid arhiiviseadus, riigisaladuse seadus ja isikuandmete kaitse seadus, kuid õigusaktid on kohati mitmeti tõlgendatavad. 2005. aastal kehtestati ,,Rahvusarhiivis säilitatava juurdepääsupiiranguga teabe kindlakstegemise ning piiranguga arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise eeskiri", mille eesmärgiks on selgitada uurijatele juurdepääsuvõimalusi piiratud teabele kui ka arhiivitöötajate kaalutlemisvabadusi piirangutega arhivaalidele juurdepääsu andmisel. Aja jooksul on juurdepääsu kitsendused arhiividokumentidele lõdvenenud seoses riigivalitsemise demokratiseerumise ning teaduse arenguga. Oluliseks selle muutumise juures peetakse 1838
mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Säilitamine. Arhivaale tuleb hoida nõuetekohastes tingimustes, hoides ära nende lubamatu kasuta-mise, kahjustumise ja hävimise. Arhivaalis sisalduvat teavet võib üle kanda teisele teabekandjale, kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud. Kasutamine. Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. RA võimaldab arhivaaliga tutvuda. Arhiivis kohapeal arhi-vaaliga tutvumise eest RA tasu ei võta. RA võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada,
ilmselt 1944. aasta lõpul peale tema Eestist emigreerumist, arvele võeti 17 kasti raamatuid. Teadustööde käsikirjad leidis J.Uluotsa kodutalust viljavakast tema vennapoeg Ülo Uluots ning prof. Peeter Järvelaidi vahendusel jõudsid need TÜ Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonda (tulme nr. 1990:18). Ulatuslikumalt Jüri Uluotsast Eestisse jäänud isiku- ja käsikirjalisi materjale on hoiul Tallinnas Eesti Rahvusarhiivis (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 10 LISAD * 13.01.1890 Kirbla vallas Läänemaal sündis Jüri Uluots peaminister presidendi ülesannetes 17.06.1940-09.01.1945 937-1940 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees, 1938-1939 Riigivolikogu esimees, 1939-1940 peaminister. 1919-1920 Asutava Kogu,
Ebasobivad keskkonnategurid võivad kiirendada hävinemisprotsessi. Samuti tuleb erinevaid fotomaterjale (klaasnegatiiv, värvifoto jne) hoida üksteisest eraldatud ehk on vajalik ümbritsemine. Ümbrised peavad olema arhiivipüsivast materjalist, mis peavad olema läbinud PAT testi. Fotode ümbrised kaitsevad fotosid valguse, tolmu, saate, temperatuuri ja õhuniiskuse järskude muutuste ning kasutamisest tulnud mehaaniliste kahjustuste eest. Rahvusarhiivis kasutatakse eri mõõtmetega ja erinevas tehnikas fotomaterjale ei või hoida ühes ja samas karbis või mapis, sest sisaldavad keemiliselt erinevaid aineid, mistõttu deformeerivad üksteist ja kahjustavad keemiliselt. Samuti ei ole lubatud pakkida samasse karpi klaasnegatiive ja positiive, nitro-, atstaat- ja polüesternegatiive, värvi- ja mustvalgeid negatiive, värvi- ja mustvalgeid fotosid. Negatiive hoiustatakse vertikaalseid, fotosid ja fotoalbumeid horisontaalselt. Hoidlates kasutada
Informatsioon on iga organisatsiooni väärtuslik resurss, mida tuleb oskuslikult hallata. Dokument- on mistahes teabekandjal jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal-on dokument millele avalik arhiiv on andnud hindamise tulemusena arhiiviväärtuse. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist, säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis. Dokumendi element- on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendivorming- määrab viisi, kuidas dokumendi elemendid on organiseeriud, st paigutatud paberil või esitatud faili siseselt. Dokumendi elukäik- Dokumendi elukäigu mõiste. Kolme tsükli iseloomustus. Dokumendi elukäik kujutab toiminguid dokumendiga alates dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist (hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni).
2) arhivaali säilitustähtaja möödumisel; 3) riigiarhivaari otsusel Dokumentide hindamise mõiste. Eesti praktika põhised hindamise põhimõtted. Mis on arhiiviväärtuslik teave. Eesti Rahvusarhiivi hindamiskriteeriumid. Eelhindamise mõiste Hindamine on... dokumendi (arhiivi)väärtuse üle otsustamine Hindamine on arhiiviväärtusliku teabe väljavalimine Põhimõtted: Arhiiviväärtuslikku teavet ei hävitata kunagi ja seda säilitatakse Rahvusarhiivis ja teistes avalikes arhiivides Hindamine on avaliku arhiivi põhiülesanne Säilitustähtaja määramine on asutuse ülesanne Arhiiviväärtuslik teave on: 1. Avalike ja erainstitutsioonide, üksikisikute ja gruppide õiguslikku staatust, õigusi ja kohustusi väljendav dokumenteeritud teave, mis on oluline Eesti rahvusriigi ja Eesti ühiskonna jätkuva toimimise seisukohalt. 2. Üleriikliku ja omavalitsuspoliitika kujunemist ning haldusprotsessi kajastav teave. 3
Georg Dehio- kunstiajaloolane (üks pilt ta tööst ka wikipedias: Pontigny põhiplaan?) Arnold Hasselblatt - kultuuriajaloolane, sh TÜ ajalugu, samuti toimetas ajalehti, nagu Bienemanngi, ka EW ajal vist tegutses, vb LW-s 11 Richard Hausmanni õpilased e koolkond Hermann von Bruiningk- tubli allikakoguja, huvitus ka kirikuajaloost, töötas Läti ajal Rahvusarhiivis. Tema suurimaks teeneks on keskaegsete mõisaürikute koondamine ja väljaandmine. Medievist. Pöördus palvega aadlike poole saata perekonnamaterjalid. Või kui ei soovi loovutada, siis lasta neist koopia teha. Tänu tema tegevusele on 1905. a mõisatepõletamise laines pääsenud hävingust suur hulk materjale-sest nad olid arhiivi viidud. Jõudis ka avaldada "Liivimaa mõisate ürikud". Paljudele suguvõsaajaloo harrastajatele sai
„Sõja ja rahu vahel“, mis käsitles Eesti ajalugu 1939-1956), Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus (KRES) (eesmärgiks Okupatsioonide muuseumi rajamine Eestisse; ilmunud mitu olulist teatmikku Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost), Mälu Instituut (enne: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon – IKUES), muud keskused. Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid. Dokumendid Rahvusarhiivis, mis ühendab endist Riigiarhiivi (ERA), Filmiarhiivi (EFA) ja Ajalooarhiivi (EAA). Olulisim dokumentatsioon just seal. Lisaks isikufondid, haridusasutuste fondid, pea kõik arhiiviainesed. Tallinna Linnarhiiv (TLA), seal ka palju nõukogudeaegset materjali, mis seotud Tallinna ja tolleaegsete ettevõtetega. Ametkondlikud arhiivid – ministeeriumide arhiivid, kus on mõnel pool tallel ka ajaloolist dokumentatsiooni. Asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud.