Tartu Kutsehariduskeskus Müügiesindaja Siim Tubli ja Mirko Tooming EESTI KAUBANDUSSUHTED HIINA RAHVAVABARIIGIGA Uurimistöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Antud uurimistöös toon välja statistilisi andmeid väliskaubanduse kohta. Kajastan muutusi viimastel aastatel ja analüüsin Hiina turunduslikku keskkonda ja võrdlen seda Eestiga. Välja on ka toodud näiteid Eesti ettevõtetest, kes on Hiina turul ning millise toodanguga on turule sisenetud
Gandhi. · Äärmuste maa kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus. Välispoliitika · Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast alates 1947 kuni tänapäevani (Kasmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest). · Piirivaidlused ka Hiina Rahvavabariigiga. · Riigi põhisuunaks sai mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtete kaitsmine.
1963-69 L.Johnson DP reformide kavaprogramm ,,Great Society" (Suur Ühiskond), alus pingelõdvendusele, tema välispoliitika ebaõnnestus, jätkub majandusbuum 1969-74 R.Nixon VP ,,Law and Order", Nixoni doktriin ehk jõudude tasakaalu poliitika, soojendab suhteid NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, pingelõdvendus, SRP-1, USA vägede lahkumine Vietnamist, stagflatsioon, majandusbuum lõpeb 1974 1973- Watergate'i skandaal; 1974 aug Nixon astub tagasi 1974-77 G.Ford VP ei valitud presidendiks ega asepresidendiks 1977-81 J.Carter DP suunab tähelepanu Lähis-Ida separaatrahu läbirääkimistele, kriis USA ja islamimaade
1948. aastal võitis Truman presidendi valimised. 1953. aastal teatas Truman, et USA katsetab vesinikpommi. 1950 algas Korea sõda, Truman nõudis ÜRO-l sekkuda. Augustis läks USA appi Lõuna-Koreale. Truman toetas NATO loomist, mis võimldaks sõjalist koostööd Kanada ja Euroopa riikidega ja tugevdada Euroopa julgeolekut. Trumani teine ametiaeg Suhted Hiinaga polnud head. Truman soovis parandada suhteid Hiina Rahvavabariigiga, aga Mao Zedong seda ei soovinud. 1950. aasta juunis otsustas Truman saata mereväe Taiwani, et konflikt ei eskaleeruks Hiina Rahvavabariigi ja Hiina Vabariigi vahel. Truman muutis kodanikuõigusi 1948. aastal ja hääletamist ja töölisteõigusi. Poliitikast lahkumine 20. jaanuaril 1953 sai Harry S. Trumani presidendi ametiaeg läbi. Ta läks tagasi Missouri elama koos oma naise Wallacega. Ta ei soovinud töötada kuskil firmas
kinnipidamist. Valitsev reziim jätkas repressiivpoliitikat igasuguste teisitimõtlejate suhtes, mis avaldus töölt vallandamise, asumisele või maalt väljasaatmise jms. karistuse näol. Repressiivpoliitikat teostas KGB. SUHTED SOTSIALISMILEERIGA. Kui 1950. aastate algul kuulus sotsialismileeri 13 riiki, siis 1960. aastate algul liitus leeriga ka Kuuba. Moskva võis kinnitada, et sotsialism oli jõudnud juba Ameerika mandrile. Samal ajal hakkasid halvenema NSV Liidu suhted Hiina Rahvavabariigiga. Hiina KP juhti Mao Zedongi oli ärritanud Hrustsovi kriitika Stalini isikukultuse aadressil, kus hoiatati teisigi komparteisid sellise diktatuuri eest. Mao nägi selles vihjet enda aadressil ja HKP-le. Ka arvas Mao, et peale Stalini surma pidanuks juhtroll rahvusvahelises kommunistlikus liikumises minema Pekingi kätte. Algul püüti suhete halvenemist avalikkuse eest varjata, kuid 1960. aastate lõpul ilmnes see juba avalikult ning 1969. a. jõuti koguni tulevahetuseni Ussuuri jõel
strateegiline lennuväe arendamine · Suured sõnad, väikesed teod pigem pidurdamisdoktriini jätkumine · Sisepoliitikas polnud samuti erilisi muutusi (ettevõtete tegevusvabadus laienes) · Sõjatööstus kasvas taas, ,,sõjalis-tööstuslik kompleks" · Lõpuaastatel kriitika majanduse aeglane areng, suutmatus vastata NSVL väljakutsele Richard Nixon (1969-1974) · ,,Seadus ja kord", vabariiklane · Nixoni doktriin suhete loomine NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga · Ise ei lähe enam kommunistliku ekspansiooni vastu ainult materiaalne abi · Watergate skandaal (lutikad demokraatide peakorterisse Nixoni käsul) · 1974. astus tagasi, majanduse areng aeglustunud, tööpuudus · Senaator Gerald Ford presidendiks, riigisekretär endiselt H. Kissinger · Astus ise ametist tagasi · Vietnami sõja lõpetamine, vietnamiseerimine James (Jimmy) Carter (1977-1981) · Demokraat lõunast, Georgia osariigi kuberner
juhid otsisid toetust USA-lt. Mõlema riigi omavahelised suhted on olnud algusest peale väga pingelised, mitu korda on puhkenud ka sõjalised konfliktid. Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla, kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti J ﾧ ammu ja Kashmiri osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud paljusid India linnu. Indial on lahendamata piirivaidlused Hiina Rahvavabariigiga, mis 1962. aastal eskaleerusid Hiina-India sõjaks, ning Pakistaniga, millest said alguse sõjad 1947, 1965, 1971 ja 19 ﾧ 99 ﾧ. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all) blokivälisusliikumise ﾧ asutajaliige. Indial on ka tuumarelv. Pärast e ﾧ simest tu ﾧ umakatsetust 197 ﾧ 4. aastal toimusid järgmised viis katsetust alles 1998. Alates 1991. aastast on m ﾧ ajandusreformid toonud India maailma kiireimini kasvavate majanduste sekka.
Miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata? Hiina Vabariik (mitteametlikult Taiwan) on Taiwani saart ja lähisaari kontrolliv, mandri-Hiinast sõltumatu riik. Pekingis asuv Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwanit Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist. Taibeis asuv Hiina Vabariigi valitsus, mis pärast lüüasaamist kodusõjas 1949. aastal evakueerus Taiwanile, peab end kogu Hiina seaduslikuks valitsuseks. Vastuolu tõttu Hiina Rahvavabariigiga on Hiina Vabariik, kuigi majanduslikult arenenud, rahvusvahelises isolatsioonis, teda tunnustab ainult 23 riiki. 1.10.1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei
Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. Ühendriikide välispoliitikat muutis 1969. aastal presidendiks valitud vabariiklane R. Nixon. Nixoni doktriin poliitika nurgakiviks heade suhete loomine suurte sotsialistlike riikidega NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Sellise poliitika tulemusel lahkusid Ühendriigid Vietnamist, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Sotsialistlik riik riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand (eraomand kaotatud). Poliitika ja majanduse vallas on range riiklik regulatsioon eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada. 20. sajandi Ida-Euroopa riigid, kus oli võimul kommunistlik partei. Liiduvabariik sotsialistlike riikide (nt NSVL) esimese järgu haldusüksus.
üleilmseks vabaduse ja võrdsuse etaloniks. USA astub Vietnami sõtta (1964) Richard M. Nixon Detente ja Nixoni doktriin Detente ehk pingelõdvendus. NSV Liit hakkas suhteid parandama teiste Euroopa riikidega, ntks Prantsusmaaga ja Poolaga. Nixoni doktriin lubas lõpetada ''lubaduste inflatsiooni'' ning muute Ühendriikide välispoliitika realistlikuks. Heade suhete nurgakiviks oli suhete parandamine NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Selle tulemusena lahkusid Ühendriigid Vietnamis, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Shanghai kommünikee (1972) Nixon külastas Pekingit, kes kinnitas seal, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. Teatasid, et kummagi eesmärk pole Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka üheldi teisel riigil teha, saates sellega otsese hoiatuse NSVL'ile.
Lyndon Baines Johnson (27. august 1908 22. jaanuar 1973) oli Ameerika Ühendriikide 36. president. Ta oli ametis aastail 19631969. Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 22. aprill 1994) oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Ta oli ametis aastail 19691974. Aastail 19531961 oli ta asepresident. Nixoni doktriin: USA uue poliitika aluseks oli jõudude tasakaalu poliitika ja kahepoolsete heanaaberlike suhete sisseseadmine nii Nõukogude Liidu kui ka Hiina Rahvavabariigiga. Gerald Rudolph Ford (sünninimega Leslie Lynch King, Jr.; 14. juuli 1913 26. detsember 2006) oli Ameerika Ühendriikide 38. president. Ta oli ametis aastail 19741977. Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei olnud valitud presidendiks või asepresidendiks. Richard Nixon määras ta oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew' tagasiastumist. Pärast Nixoni tagasiastumist Watergate'i afääri tõttu sai Gerald Ford presidendiks.
14.Sotsialismileer-idaeuroopa riigid. Sotsialistlik sõprusühendus. Nõukogude väed aitavad Saksa väed välja lüüa ; Kommunistlik partei allutatakse Moskvale; Kommunistide ja sotsiaaldemokraatide liit aidatakse valitsusse; Kommunistide kätte võtmepositsioonid (siseminister); Mõõdukad reformid; Opositsiooni likvideerimine; Üheparteisüsteemi kehtestamine; Radikaalsed reformid sotsialistlik sõprusühendus sotsriikide ühendus peale NSVL konflikti Hiina Rahvavabariigiga. Siia ei kuulu Albaania, Jugoslaavia ja Hiina Rahvavabariik. 15.PAragrahv 29 Eluolu 50ndatel aastatel. Kaardisüsteem kehtis sõjajärgseil aastail ka võitnud riikides. Lisaks ehitusbuumidel tabas läänemaailma ja selle naaberalasid beebibuum-sündimuse järsk tõus. Algava heaolu üheks sümboliks kujunes volkswageni põrnikas. Hoogsalt hakkas arenema televisioon. 1953. aastal saadeti USA-s eetrisse esimesed värvilised telesaated
Sama lepinguga tunnistati Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepinguga ei määratud kindlaks Jaapani reparatsioonide suurust sõja ajal okupeeritud riikide kasuks, vaid need lahendati hiljem erilepingute kaudu. 1952 sõlmis Jaapan rahu Hiina Vabariigi (Taiwani) ja Indiaga, 1954 Birmaga, 1956 sõlmiti reparatsioonilepe Indoneesia ja Filipiinidega ning 1959 Lõuna-Vietnamiga. Lõuna-Korega normaliseeriti suhted 1956 ning rahulepingu allkirjastamiseni Hiina Rahvavabariigiga jõuti alles 1978. Jaapani suhteid NSV Liiduga pingestas nn Põhja territooriumite küsimus. Kuna NSV Liit keeldus 1951 San Francisco rahulepingut allkirjastamast, võimaldas see Jaapanil edaspidi tõstatada nelja lõunapoolse Kuriili saare kuuluvuse küsimust. Antud saared oli NSV Liit okupeerinud pärast Jaapani alistumist Teises maailmasõjas. Kuigi 1956 lõpetati sõjaseisukord NSV Liiduga ning sõlmiti
Prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. NSVL ja Prantsusmaa vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö. Paranesid ka NSV Liidu suhted Lääne-Saksamaaga, kus oli võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus, 1970. Aastal sõlmis Lääne-Saksamaa NSV Liidu ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa (SDV) idapiirina Oder-NEISSe jõge. Lääne-Saksamaa hakkas tunnustama SDVd. Uus USA president Richard Nixon hakkas häid suhteid looma NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, selle tulemusel lahkusid USA väed Vietnamist, normaliseeriti suhted Pekingiga. SEoses USA ja NSVL suhete parandamisele, korraldati strateegilise relvastuse piiramise lepinguid: 1972. NL ja USA ehitavad mõlemad ühe raketitõrjesüsteemi;1972 NL ja USA ei ehita juurde ( 5 aastat) ühtegi tuumarelvakandurit. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. 1. Augustil 1975
annaabi.ee 
