Itaalia Itaalia muusikakultuur on mõjutanud Euroopa muusikakultuuri väga ja kehtib nii instrumentaal-vokaal-,lava-, kui ka rahvamuusika ning pop muusika kohta. Itaalased määratlevad oma rahvuslikku identiteeti muusika kaudu. Itaalia muusikas on oluline koht rahvamuusikal, kuid see erineb piirkonnati. Põhja-Itaalia rahvamuusikat on mõjutanud naaberriikide( prantusmaa,Austria, Sloveenia) traditsioonid. Lõuna-Itaalia muusikas kohtab Araabia, Kreeka ja Aafrika traditsioonide jooni. Itaalia rahvalaulude hulgas on hälli-,laste-,tavandi-,tantsu-, ja töölaule. Kaks olulisemat laululiiki on eepilised ballaadid(Põhja Itaalia) ja lüürilised laulud(Lõuna Itaalia). Üldtuntud laulu-
ja muusikaõpetajana. 1930. Alustas tööd Vanemuise juures. 1939 tehakse ettepanek pühenduda ainult muusikale. 1944 lõpetas töö Vanemuise juures. Lahkus perega Rootsi küüditamise hirmus. Surmani elas Stockholmis. Töötas seal ooperiteatri juures arhiivis. Juhatas eestlastest meeskoori. Looming: 10 sümfooniat. Neli esimest Eestis. Eesti esimese balleti ,,Kratt" autor. Esietendus 1943. Balletisündmustik toimub 18. Saj. Eesti külas. Balleti muusika põhineb Eesti rahvamuusikal. Kasutatakse torupilli-, kandle- ja viiulilugusid. 2 ooperit. 1969 ,,Barbara von Tisenhusen" ja 1971 ,,Reigi õpetaja". On kirjutanud koori- ja klaverimuusikat. 1979 ,,Reekviem langenud sõdurile".
Itaalia muusika Ajalugu Itaalia sajanditevanused muusikatraditsioonid on aastate jooksul mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. (instrumentaal,vokaallava, rahva ning popmuusikat) Muusikalised sarnasused Nii nagu teistelgi rahvastel, on ka Itaalia kultuuripärandis oluline roll rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna Itaalia musikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme. Olulisemad laululiigid Ballad ehk jutustav laul on enam levinud Põhja Itaalias Lüürilised laulud on enam levinud LõunaItaalias. Üheks üldtuntud laululiigiks itaalia rahvamuusikas on Napoli laul. See on
ITAALIA MUUSIKA Ajalugu · Itaalia sajanditevanused muusikatraditsioonid on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Öeldu kehtib nii klassikalise instrumentaal-, vokaal-,lava- kui ka rahvamuusika ning popmuusika kohta. Ajalugu · Nii nagu teistelgi rahvastel, on ka Itaalia kultuuripärandis oluline roll rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja-Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna-Itaalia muusikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme. Olulised laululiigid · Ballaadid on enam levinud Põhja-Itaalias · Lüürilised laulud on levinud Lõuna- Itaalias Üheks üldtuntud laululiigiks itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul.
romantilisest helikeelest. Looming Oma juurte otsimine ei tähendanud selle aja muusikas mitte enam ainult rahvaviiside seadmist, vaid pigem katsetusi rahvamuusikast tuletatud võtetega - rütmide, omapäraste viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne- Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Tähtsamad Teosed "Põhjavaim" (M. Heiberg) "Leelo" (rahvaluule) "Lindude laul" (D. Vaarandi) "Hällilaul" (Tule, tule, unekene) (tekst rahvaluulest) "Tantsides" (tekst rahvaluulest) Masurka h-moll (1908)
nad mängivad vanu kandleid, trumme ja muid instrumente, mida pop-artistid endaga lavale eal ei võtaks. See just näitabki, et rahvamuusika ei ole sugugi kadunud meie seast, kuigi avalikkuseni see alati ei pruugi jõuda, ikka teatakse rääkida neist, keda on palju reklaamitud ja meediasse upitatud. Aga rahvamuusika ongi see, mida ei pea palju reklaamima, ta siiani levib meie endi kaudu, suulisel teel. Pop-muusika küll domineerib paljuski tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani koht olemas meie ühiskonnas. Tema vorm on küll muutunud erinevate artistide poolt, aga sisu ja mõte, sõnum, mis inimesteni jõuab on ikka üks, mis vanemalgi ajal. Liinu Tuust 12F
" Viljandi Folk, Eesti suve üks nauditavamaid vabaõhuüritusi, on koht, kus pärimusmuusikud kokku saavad. Viljandi folgil saab kuulda mitmeid kollektiive, kes tegelevad rahavamuusikaga, mängides laval vanu kandleid, trumme, toru- ja parmupille ning paljusid muid vana aja muusikainstrumente, mida pop-artistid endaga lavale üldiselt kaasa ei tiri, kuid kellele huvi pakub, see oskab ikka end asjaga kursis hoida. Pop-muusika küll domineerib tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani tähtis koht meie ühiskonnas. Tema vorm on küll muudetud erinevate artistide poolt, aga sõnum, mis inimesteni jõuab, on ikka see, mida alati edasi on püütud anda. Arvan, et Viljandi Kultuuriakadeemial on äärmiselt tähtis koht Eesti rahvamuusika elustamises ja seni kuni sääraste prioriteetidega õppeasutus meil olemas on, ei kao rahvamuusika kuhugi.
kaasakiskuva, läbitungiva hääle kirmasel. Laul või pillilugu on omal kohal, kui see täidab selle kasutajate vajadused ning arvestades maailma kultuuride mitmekesisust, ei tarvitse olla niisugust muusikat, mis tunduks ühtviisi heana kõikide meelest. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm. Kuigi mina arvan, et rahvamuusikal võiks olla nö teine tulemine, selle võiks uuesti taaselustada. Ainult Laulu- ja tantsupeost, Viljandi Folgist jms üritustest ainuüksi ei piisa. Tuleks rohkem eesti rahvamuusikat, nagu eespool öeldud, väärtustada, arendada, säilitada ja levitada nii Eestis kui ka välismaal, et meie tugev rahvas püsiks ja säiliks veelgi tugevamana.
Vene muusika 20. sajandil 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Ära võiks siinkohal märkida: · Ameerika, Aafrika ja Idamaade kunst ja muusika · Sõjad ja revolutsioonid · Moodsa arhitektuuri saavutused 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Vene muusika selle ajastu kolm tuntumat heliloojat on: · Igor Stravinski · Sergei Prokofjev · Dmitri Sostakovits Edaspidi on pikemalt juttu just kahest viimasest. Sergei Prokofjev (1891-1953) oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Ta sündis Ukra...
avaldusid väga varakult, esimeseks õpetajaks oli õde Ludwika. Esimese avaliku kontserdi andis pianistina 8-aastaselt. 1829. aastal lõpetas Varsavi kõrgema muusikakooli ning alustas kontsert turneesid Euroopas. 1831 jäi elama Pariisi. Pariisis muutus ta üli populaarseks. Chopini soov oli, et ta maetakse Poolass, paraku tsaarivõimud seda ei lubanud ning kodumaale toodi salaja urniga tema süda, mis paigutati Varssavi Püharisti kirikusse. Looming-loomingus on tugev mõju Poola rahvamuusikal. Teoste nimistus on valdavalt lühivormi enamasti klaverile. Iseloomlikud on laskuvad meloodiakäigud ning punkteeritud rütm. EelisZanriteks olid prelüüd, etüüd, nokturn, ballaad, mazurka, polonees, valss.. Nende kogumikesse paigutamisel kasutas Bachi võtteid. Kirjutas igat zanri kõigis helistikes. Ulatuslikumad teosed on 2 klaverikontserti ja 3 sonaati. Richard Wagner (1813-1883)-Oli Hitleri lemmikhelilooja. Vanemad olid teatrikunstnikud ja
· Universumi muusika- käsitleb taevakehade liikumis ja aastaaegade vaheldumist · Inimmuusika- kooskõla keha, vaimu, mõistuse ja tunnete vahel · Kõlamuusika- inimhääle ja pillide poolt tekitatud muusika Ilmaliku muusikaga tegelesid värdmuusikud, kes esinesid laatadel, pulmades ja õukondades. Nad olid elukutselised muusikud. Kirik suhtus ilmalikku muusikasse vaenulikult- muusikutel puudusid igasugused õigused. Ilmalik muusika põhines rahvamuusikal. Kuna ilmalikku muusikat hakati kirja panema väga hilja, ei tunta selle ajastu muusikuid. Keskajal tegelesid ilmaliku muusikaga ka rüütlid- toimusid armastuslaulude turniirid. Ühe sellise võitis ka Richard Lõvisüda.
Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Rahvamuusikal põhinevad teosed · Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". · Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. · Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada.
"Pähklipureja") Viiulikontsert 3 klaverikontserti VÕIMAS RÜHM Vene heliloojate rühmitus Kujunes 1860.aastatel 5 heliloojat: - Modest Mussorgski - Aleksandr Borodin - Nikolai Rimski-Korsakov - Cesar Cui - Mili Balakirev Eesmärgiks kaitsta vene kultuuri Vene rahvusliku muusika arendamine Muusika sisu tähtsam, kui esitamise võimalused Rühm põlastas "puhast muusikat" Eeskujuks Mihhail Glinka looming (ooper "Ruslan ja Ludmilla") Eriline tähelepanu rahvamuusikal, vokaalmuusikal, programmilisel muusikal MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) Suurim uuendaja "Võimsas rühmas" M. Mussorgski: "Elu tuleb kujutada ilma kassikullata" Vaenulik ilustamise ja idealiseerimise vastu Looming põhineb rahvalaulu elementidel Helikeel uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid LOOMING Sageli pärineb ainestik ajaloost Domineerib vokaalzanr Satiiriline laul "Kirp" Ooperid: - "Boriss Godunov" - "Hovanstsina" Klaverisüit "Pildid näituselt"
3 klaverikontserti VÕIMAS RÜHM Vene heliloojate rühmitus Kujunes 1860.aastatel 5 heliloojat: - Modest Mussorgski - Aleksandr Borodin - Nikolai Rimski-Korsakov - Cesar Cui - Mili Balakirev Eesmärgiks kaitsta vene kultuuri Vene rahvusliku muusika arendamine Muusika sisu tähtsam, kui esitamise võimalused Rühm põlastas “puhast muusikat” Eeskujuks Mihhail Glinka looming (ooper “Ruslan ja Ludmilla”) Eriline tähelepanu rahvamuusikal, vokaalmuusikal, programmilisel muusikal MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) Suurim uuendaja “Võimsas rühmas” M. Mussorgski: “Elu tuleb kujutada ilma kassikullata” Vaenulik ilustamise ja idealiseerimise vastu Looming põhineb rahvalaulu elementidel Helikeel uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid LOOMING Sageli pärineb ainestik ajaloost Domineerib vokaalžanr Satiiriline laul “Kirp” Ooperid: - “Boriss Godunov”
puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile 1.2 KOORIMUUSIKA Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". 4 Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja
Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteidostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Rahvamuusikal põhinevad teosed Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada.
Jean Sibelius a. Soomlane, juura, viiul, dirignet, sõja ajal USAsse b. Programmiline, Soome loodusest, rahvapärimusest, muistenditest c. 7 sümfooniat d. Sümf poeemid ,,Finlandia", ,,Karjala süit", ,,Kullervo sümfoonia" 10. Võimas rühm a. Peterburi noorte heliloojate rühmitus, vene rahvusliku muusika arendamine, vastandavad akadeemilisele suunale, tähtsaim muusika sisu mitte esitamise võimalused b. Põlastas puhast muusikat, eriline tähelepanu rahvamuusikal, vokaalmuusikal, programmilisel muusikal c. Eeskujuks Mihhail Glimka d. Realismitaotlus. Eelistatud olid ooper, programmiline orkestrimuusika, soololaul. Temaatika rahvuslik-ajalooline e. Modest Mussorgski (,,Boriss Godunov", ,,Pildid näituselt"), Aleksandr Borodin (,,Vürst Igor", ,,kesk-Aasias", 2 keelpillikvartetti), Nikolai Rimski-Korsakov (,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Surematu kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Hispaania capriccio"), Cesar Cui, Mili
Oma juurte otsimine ei tähendanud selle aja muusikas mitte enam ainult rahvaviiside seadmist (st tihti nende sidumist neile olemuslikult võõra harmooniaga), vaid pigem katsetusi rahvamuusikast tuletatud võtetega - rütmide, omapäraste viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne-Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Teosed: Sümfooniline muusika "Masurka" (1908) ja "Poeem-prelüüd" (1908) sümfooniaorkestrile. Kantaadid "Hommiku tulekul" segakoorile (K. E. Sööt; 1908) "Kosjasõit" sega- ja naiskoorile (rhvl. aineil; 1933)
1892, Menuett F-duur 1893 jt). Tobias armastab polüfoonilisust ja dissonantsiderikast harmooniat. Stiilist olenemata on tema muusikalised kujundid erakordselt eredad, sageli lausa maagiliselt kuulaja tähelepanu haaravad. Saar Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Mart Saart loetakse üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Eller Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Tema loomingus on kokku ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm
annaabi.ee 
