Värss-üks rida luuletusest Parallelism-rahvaluule mõiste, kus sama mõtet korratakse erinevate sõnadega Publitsistika-ajakirjanduslik tekst, näiteks: uudis, reportaaž, intervjuu. Puänt-üllatav lõpplahendus Rahvaluule-rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule lühivormideks. Remark-draamateoses autori selgitavad märkused tegelaste välimuse ja käitumise kohta. Riim-häälikute kokkukõla värsirea lõpus, jagunevad: paarisriimiks, süliriimiks, ristriimiks. Robinsonaad-õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikul saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2
. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13
rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata
Verdi otsis oma ooperite aluseks kirjandusteoseid, mis sisaldaksid tugevaid konflikte ja karaktereid. Et Itaalia publik polnud sellisteks ooperiuuendusteks valmis, vilistati "Traviata" esietendusel välja ning siitpeale korraldas Verdi kõigi oma järgnevate ooperite esietendused välismaal. Seal suhtuti tema taotlustesse hoopis mõistvamalt.Verdi oli suurepärane meloodiameister. Paljud tema ooperiaariad kujunesid Itaalias peaaegu et rahvalauludeks. Verdi oskas sellega aga arvestada näiteks olevat ta Hertsogi laulu ooperist "Rigoletto" viinud teatrisse alles päev enne ooperi esietendust, et see ülemäära vara rahva hulgas liikvele ei pääseks 16. Milles seisnes Richard Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele
õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 – 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika žanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel), olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata
üleminekurituaalid lauldi sünni puhul, surma puhul, pulmades. Uuem rahvalaul Vahetas regilaulu välja 19. sajandil. On saanud mõjutusi mujalt Euroopast. Sõnu tõlgiti, regivärsi reeglitest enam kinni ei peetud. Algriim asendus lõppriimiga. Lõppriimis värsiread riimuvad. Uuemat rahvalaulu lauldi ka mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kadus ära maagiline tähendus ja ka seotus rahvausundiga. 19. saj kujunesid Eestis rahvalauludeks mitmete teiste rahvaste, eriti sakslaste viisid. ,,Mu isamaa armas". Eesti muusikakultuuri tekkimine Laulukooride võrk hakkas kujunema 19 saj ja oli seotud kihelkonnakoolide tekkega. Muusikatundides lauldi neljahäälselt vamulikke koraale, seitse muusika tundi nädalas. Eeskuju andjaks oli eriti Laiuse kihelkonakool. Selle kõrval kujunesid muusikakeskusteks ka Põltsamaa ja Torma. Tuntud olid Torma (Adam Jakobson) ja Väägvere (David Otto Wirkhaus) pasunakoorid
5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased sõnad. RAHVAJUTT *MUINASJUTTU ja MUISTENDIT eristab see, et muinasjutus ei ole antud aega ja kohta (seitsme maa ja
Rahvaraamatukogu, kuulus ajakirja "Muusikaleht" toimetusse, oli ajakirja "Eesti Muusika Kuukiri" peatoimetaja (1923) ja Tartu Helikunstnike Seltsi (1926) asutajaid. 1939. aastal nimetati Härma Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Härma loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud (üle 200). Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole").
kuulus ajakirja "Muusikaleht" toimetusse, oli ajakirja "Eesti Muusika Kuukiri" peatoimetaja (1923) ja Tartu Helikunstnike Seltsi (1926) asutajaid. 1939. aastal nimetati Härma Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Härma loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud (üle 200). Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole").
Rahvamuusika jaguneb: Laulumängud, rahvalaulud, pillimuusika, rahvatantsud Rahvalaulud jagunevad: Varased vokaalzanrid, vanemad rahvalaulud e regilaulud, uuemad rahvalaulud e salmilaulud. Eesti rahvalaulud võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemate rahvalaulude hulka kuuluvad varased vokaalzanrid ja regilaulud. 18.-19. sajandil kujunesid välja lõppriimilised salmilaulud, mida hakati nimetama uuemateks rahvalauludeks. Vanemate ja uuemate rahvalaulude põhilised erinevused puudutavad teksti vormi, meloodikat, esitlust, otstarvet ja temaatikat. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõlemad liigid veel kõrvuti käibel. 1.2. Varased vokaalzanrid rahvalaulu lätted Eesti vanimas muusikakihistuses on nähtusi, mis asuvad ühelt poolt laulu, teiselt poolt kõne, loodushäälte, nutu vm piirimail. Mitmed neist nagu hüüded, loitsud, itkud, ahellaul, mõistatused on teistelgi rahvastel üsna samasugused
kus ta teeb maha nii Voltaire'i, Holbergi, Schellingit ja ka Oehlenschlägeri, keda ta austas. Ometi on ta osanud õnnelikult ühendada oma taotlusi usuelu uuendamise alal rahvakunsti harrastustega, püüdes luua sünteesi luterluse ja muinas-põhjamaise paganluse vahel. Grundtvig on rohkem kasvataja ja tegelike ülesannete mees kui ükski romantikuist. 1832. aastal andis ta välja oma suure ,,Põhjamaade mütoloogia", lõi rohkesti kirikulaule ja peaaegu rahvalauludeks saanud kodumaalaule. Tema peateened kuuluvad rahvaliku omakultuuri rajamise (rahvaülikoolid ja taanikeelne üldharidus) ning usuelu uuendamise alale (grundtvigism nn. ,,rõõmus ristikusk"). Ta nõudis eesõigusi emakeelsele haridusele, tema õhutusel võttis Taanis hoogu üldhariduslike maa-rahvaülikoolide asutamise liikumine (1844), kust see levis teistessegi Skandinaavia maadesse. 1826. Aastal paneb ta vaimulikuameti maha, olles tülli läinud ametliku kirikuga
Pseudonüüm- varjunimi Publitsistika- kirjanduseliik, mis vahendab arvamusi, ideoloogiaid ja aateid ning mis kajastab inimühiskonna arengulugu. Puänt - üllatav lõpplahendus. Rahvakunst- osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud, jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajuttudeks (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormideks (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist. Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse
paneb relvad kõnelema. Mõju on hirmuäratav, äsjase vaenlasest hoopleja alistumine häbistav ning runolooja kahjurõõm siiras. Sõjarunod ülesehituselt stereotüüpsed; lihtsat intriigi võivad aga elustada grotesksed detailid ja jämekoomika. Kalevalamõõdulisteks sobitatud skandinaavia ballaade tõlgiti nüüd uuesti; näide kahekordsest laenamisest on runo armastatu surmast("Anterus", "Mõrsja surm"). Uue värsimõõduga ballaadid kujunesid soositud ja tuntud rahvalauludeks. LÜÜRILISED RUNOD Elamise karmid tingimused Kalevalamõõduline lüürika tulvab välja karjala naise maailmast. Tundub, et mehed on naiste lüürilistesse lauludesse suhtunud ükskõikselt või koguni halvustavalt. Naised sattusid agraarse vaesuse kultuuris rohkem raskustesse. Talunaise elukeskkond moodustus perest, talust ja seda ümbritsevast külaühiskonnast. Naisel puudus maa pärimise õigus, peres oli tugev patriarhaalsus. Naiste lüürilised laulud peegeldasid nende elukaart
annaabi.ee 
