1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar Savisaar täites juhtida igapäevaelu 1940-1946 Johannes Vares-Barbarus ENSV Ülemnõukogu 1946-1950 Eduard Päll 1950-1958 August Jakobson Kõrgeim seadusandlik võimuorgan 1958-1961 Johan Eichfeld
- Karl Säre 1940-1941: Ainuke EKP sekretär, kes oli puhas eestlane. - Nikolai Karotamm - Johannes (Ivan) Käbin: Venestamise laine - Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja
aastast Kaubandus- tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium. (http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmanni valitsuse ja 1932. aasta novemberini Kaarel Eenpalu valitsuse majandusminister. Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Majandus- _ja_Kommunikatsiooniministeerium#Ajalugu_1918.E2.80.931940) Majandusministeeriumi alla kuulus neli osakonda: maksudevalitsus, rahandusosakond, tööstusosakond ning kaubandusosakond. Viimase ülesandeks oli nii välis- kui sisekaubanduse korraldamine, kaalude, mõõtude, vihtide ja väärismetallide proovimine ja taatlemine
kaevandustes. Patendiamet tegeles leiutiste registreerimisega Ministeeriumi juures tegutsesid asutustena Krediidi-ja kindlustusasutuste Inspektuur, Maksupeakomitee, Tollipeakomitee, Kaubanduskomitee, Ratsionaliseerimiskomitee, Rahvuslik Jõukomitee, Loodusvarade Instituut ja Sõjaolukindlustuskomitee. Majandusministeerium tegutses 25. augustini 1940. a., mil seoses nõukogude okupatsiooniga moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel (hiljem moodustati haru ministeeriumid). Kaubandus Väliskaubandus kujuneb üksikute majandusharude tööstuste, põllumajanduse ja ehitustegevuse taustal. Kui neis majandusharudes on toomistingimused soodsad tõuseb ka väliskaubanduse käive ja vastupidi. Väliskaubanduse areng oli hoogustunud kuni 1928 aastani. 1929.-1932. aastal langes nii välja- kui ka sissevedu. 1933
seadusele 19. märtsist 1929. a. reorganiseerida valitsusaparaat, kus pandi alus majandusministeeriumile, alles jäi aga teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeerium tegutses 25. augustini 1940. a., mil seoses nõukogude okupatsiooniga moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Eluolu Kui Eestist sai vabariik, ja selle pealinnaks sai Tallinn, sarnanes see rohkem provintsilinnaga, kui pealinnaga. 1920. aastate algul pandi alus Eesti vabariigile, kirjutati alla rahuleping Venemaaga,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinn hakkas arenema, sõitma hakkasid elektrirongid, bussid, liikumismootortrammid. Tööd alustas Raadio Ringhääling
Plaani korduva mittetäitmise puhul rakendati repressiivseid abinõusid (viidi lühiajaliselt üle madalamale ametikohale, veidi hiljem sai tavaliselt kõrgema ametikoha). Kolhooside juhtimine ja valitsemine oli vastava rajooni ja/või oblasti Töörahva Saadikute Nõukogu (hiljem Rahvasaadikute Nõukogu) täitevkomitee põllumajandusosakonna või -valitsuse haldusalas. Neid valitsesid ja juhtisid omakorda liiduvabariikide põllumajandusministeeriumid (varem rahvakomissariaadid) ning neid omakorda valitses ja juhtis NSV Liidu Põllumajandusministeerium (varem Põllumajanduse Rahvakomissariaat). Samaaegselt toimus kolhooside juhtimine ja valitsemine ka ainuvalitseva kommunistliku partei kaudu. Igas kolhoosis oli oma parteiorganisatsioon, mille eesotsas oli kohalik parteisekretär. Reeglina pidid kõik kolhoosiesimehed ja kolhoosi juhtkond kuuluma parteisse. Kohalik parteisekretär oli kolhoosiesimehe jaoks partei liinis ülemus. Parteisekretär vastutas
pensionideks jt. sotsiaalkindlustuskuludeks, riigikaitseks ja haldusaparaadi ülalpidamiseks. Ettevõtete töö laiendamise finantseerimise allikaks oli nende kasum. Nõukogude Liidus juhtis ja kontrollis rahandust NSV Liidu Rahandusministeerium koos liiduvabariikide vastavate ministeeriumide ja kohalike nõukogude täitevkomiteede rahandusosakondadega. 15. Märtsist 1946.a. asendati Nõukogude Liidus ja liiduvabariikides rahvakomissariaadid ministeeriumidega. Eesti NSV Rahandusministeeriumile allusid töökorralduse liinis vabariigi alluvusega linnade ja rajoonide rahandusosakonnad, kokku 21 osakonda. Rahandusosakondade juhtiva kaadri kinnitamine toimus Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatult kohalike täitevkomiteede juhtkonnaga. Ministeeriumide ja rahandusosakondade tööd kontrollis Rahandusministeeriumi Kontrolli- ja Revisjonivalitsus, kellele allusid linnade ja rajoonide rahandusosakondade
Ülemnõukogu Presiidium – täidesaatev-seadusandlik funktsioon Partei ja riik Kommunistlik Partei Riigiinstitutsioonid NLKP Keskkomitee NSV Liit - NLKP KK - Ülemnõukogu Poliitbüroo/Presiidium - Ülemnõukogu Presiidium - NLKP KK Orgbüroo kuni 1952 - Rahvakomissaride - NLKP KK Sekretariaat Nõukogu/Ministrite Nõukogu - ÜK(b)P KK Eesti Büroo (1944- - Rahvakomissariaadid, 47) Ministeeriumid ja komiteed EKP Keskkomitee ENSV - EKP KK Büroo/Presiidium - Ülemnõukogu - EKP KK Sekretariaat - Ülemnõukogu Presiidium - Rahvakomissaride Nõukogu/Ministrite Nõukogu Partei ja riigi vahekorrad Kommunistlik partei NSVL massipartei Partei liikmed ja kandidaadid
maailmasõda Hakati osalema mitmes sõjalises konfliktis. Suveräänsusdeklaratsioon- eesti nsv seadused kuulutatakse ülemiseks nsv sadustest, maavarad Eesti omadeks. 16. okt 1988. NSV liit oli välispoliitilises isolatsioonis Suleti piirid. Venemaa valitsemine: Üks partei, üks ideoloogia (NLKP- nõukogude liidu kommunistlik partei.(otsustav jõud), rahva komissaride nõukogud- täidesaatev võim), rahvakomissariaadid. Peale esimest Maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik Enne sõda oli Euroopas: 17 monarhiat ja 3 vabariiki Peale sõda(1919) oli Euroopas : 13 vabariiki ja 12 monarhiat. Demokraatlikud ideoloogiad seni olid olulised liberalism ja konservatist konsercatiivid hakkasid tegelema rohkem
sidemeid ära kasutada. Oluline oli rahvusvahelisel areenil. laveerimisoskus. 1946. aasta märtsis nimetati rahvakomis Vabariiklik parteiorganisatsioon jagunes saride nõukogud kogu NSV Liidus ümber maal kuni 1950. aastani maakondlikeks, seejärel ministrite nõukogudeks, rahvakomissariaadid rajooni (aastatel 195253 ka oblasti) ministeeriumideks. Rahvakomissaridest said organisatsioonideks, linnades aga linna või ministrid. Ministeeriumiga võrdses staatuses linnarajoonide organisatsioonideks. Kogu võis olla teisigi asutusi [kõikvõimalikud liiduvabariigi parteiorganisatsiooni mada komiteed).
liiduvabariigis. - KK osakonnad ja nende töötajad KESKKOMITEE - Osakonnad; - BÜROO; - Sekretariaat; o Rajooni parteiorganisatsioonid; o Linna- ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid; Partei algorganisatsioonid eri asutustes ja ettevõtetes (partorg – partei organisaator). TÄIDESAATEV VÕIM Eesti NSV valitsuses: - 1940-1946 – Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) - Al 1946 – Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: - Liidulis-vabariiklikud (dualistliku alluvusega: nii Moskva keskametkonnale kui ka liiduvabariigi juhtkonnale. Loodi Moskva jaoks prioriteetsemates valdkondades), - Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Sisulist võimu nad ei teostanud, mida aeg edasi, seda rohkem muutus sisuliseks võimuks kohalik majand ja selle juht. Täitev võim viis suuresti ellu poliitikat, mis olid heakskiidu saanud partei poolt. ENSV valitsusjuhid: - Arnold Veimer
Kongress. Pleenum. Keskkomitee (KK). Revisjonikomisjon.- Oluline võim puudus. KK Poliitbüroo / büroo.- Kõige tähtsaim võimuorgan, sest seal võeti vastu kõige tähtsamad otsused. Partei võimu kese. Parteiaparaat: KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis. KK esimene sekretär. KK sekretariaat. KK osakonnad ja nende töötajad. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsus: 1940-1946 Rahvakomissaride nõukogu (RKN) Alates 1946- Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: Üleliidulised. Liidulis-vabariiklikud. Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsusjuhid: 1944-1951- Arnold Veimer 1951-1961- Aleksei Müürissepp 1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega. 1984-1988- Bruno Saul 1988-1990- Indrek Toome
oluliseks 40ndate lõpus saab sõjalennukide uue põlvkonna tootmine- MIG 28, MIG 15, 50ndate alguses võeti kasutusele kaugreaktiivpommitaja. Sõjavägi: vähenemine ja uus kasv Demobiliseerimine (1945-1948), 1948 alguseks oli Punaarmees 2,8 milj inimest. Demilitariseerimine (1945-1948), puudutas eelkõige sõjaaegset sõjatööstust, mida kujundati ümber rahuaja tingimustele, mitmed sõjatööstusettevõtted likvideeriti, ka täitevvõimutasandilt mitmed rahvakomissariaadid likvideeriti, vähendati tankide, lennukite tootmist. Paljud masinad, mis sõjaväe kasutuses olid, antakse sõja järel tsiviilkäsutusse. Sõjatööstusettevõtted hakkavad nüüd traktoreid tootma jne. Kogu protsessi puhul oluline, et demilitariseerimine laiemas mõttes puudutas ennekõike seda valdkonda, mis sõjalises mõttes oli juba eilne päev- sellist tankikogust enam polnud mõistlik pidada. Protsessid kestsid