KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma jä...
Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika
varakeskaeg, mis hõlmab 476. a. – 10. sajandini. Seda aega iseloomustab sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine. Rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust, kloostrid omandasid kultuurikeskuste rolli. Klassikaline keskaeg hõlmab aga 11. – 15. sajandit ning seda aega iseloomustab feodaalühiskonna õitseng ja linnade kiire kasv. Suur oli ka intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Varakeskaeg pakkus kultuuriliselt üsna vähe, suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. Prantsusmaal levisid kangelaslaulud kõige varem ning sealt on pärit ka žanri nimetus
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon
rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (Renessans) (14. 15. s.).Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng.
rajas lugemisseltsi. · J.G. Herder Saksa suurim valgustaja oli eesti rahvaluule esmatutvustaja Euroopas. 2. Rahvakirjandus a. Katsed koolikohustuse kehtestamiseks Liivimaal: · 1739 kooli need lapsed, kes kodus lugemist selgeks pole saanud. · 1765 rahvakoolid rajada suurematesse mõisatesse. · 18. saj. lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 50% talurahvast, Eestimaa kubermangus vähem. 3. Eestikeelne kirjasõna a. Peamiseks endiselt usukirjandus: · 1739 Piibli esmatõlge Jüri kirikuõpetajalt A. T. Helle'lt b. Maarahva kalendrid c. Ajakirjanduse algus A. W. Hupeli ja P
P. Thompson, Eric Hobsbawm jt • Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms. • Rahvakultuuri ja popkultuuri muutumine omaette uurimissuunaks 1960. aastate Inglismaal Rahvakultuuri ajaloo arengud • Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide põhjal (rahvakirjandus, rahvakunst jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane mitte niivõrd objektidele, kuivõrd iseloomustab objektide tarbimist, kasutamist, s.t. ka elitaarsed objektid võivad leida “rahvalikku” kasutust. • Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti
Arengud: Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Hiljem vastandused pehmenesid. Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni. Ühe enam hakati toonitama kultuuritarbimist kui originaalset ja loovat tegevust. Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide põhjal (rahvakirjandus, rahvakunst jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane mitte niivõrd objektidele, kuivõrd iseloomustab objektide tarbimist, kasutamist, s.t. ka elitaarsed objektid võivad leida "rahvalikku" kasutust. Rahvakultuuriajaloo kriitika: 1. Kipub jääma ebamääraseks väga keeruline määratleda ja piiritleda 2. Rahva- ja eliidikultuuri vastandus on liiga lihtsustav tegelikult on seal veel mitmeid üleminekuvorme. 3
kui meie kangelane ketast heitis, vääratas ta käsi ning ketas hukkaski tema vanaisa. Vanaisa surmaga olid kõik mured murtud. Perseus ja Andromeda elasid õnnelikult oma elu lõpuni ning nende poeg Elektryon oli Heraklese vanaisa. Medusa pea kinkis Perseus aga Athenale, kes kinnitas selle igaveseks Zeusi kilbile, mida ta kandis. 13.Hellenismi aja luule ja proosa - vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Kõrgkirjandus ja rahvakirjandus. Palju uut ei loodud, eeskuju Atika perioodist, kerge aasia mõju. Ei tekkinud oluliselt uusi kirjandusstiile. Lisaks uusatika komöödiale (põhirõhk isikutel, armastusteemad, leidlapse motiiv) tekkis ka nn Aleksandria luule, millest sai alguse looduse ja tundeelu kirjeldamine. Eelistati väikevorme nt idülli ja jutustavat eleegiat. Keskenduti indiviidiele ja isiklikele elamustele ja isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast.
poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (14. 15. s.).Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Zanrid
varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (14. 15. s.).Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Zanrid
annaabi.ee 
