Rahvakalender Jaanipäev 24.juuni Uurimustöö Jorgen Kuivonen 20.aprill 2014 Jaanipäev on suvepüha, aasta üks tähtsaim püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi alguses peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli
Tallinna Pedagoogiline Seminar Rahvakultuur Jaanipäev Helina Lillsoo Luivi Kruusmäe Jaanipäev Jaanipäeva nimetus, jaanituli, jaanilaulud, mängud, mõistatused, toidud, jaanipäev teistes riikides, kokkuvõte, kasutatud kirjandus. · Tihti toimetame me harjumuspäraselt lähtuvalt traditsioonidest, kuid tegelikult ei tea me ei kombeid kui ka tavasid ega ka ajalugu. Kust on jaanipäev oma nime saanud? Jaanituli Maagia, ennustamine.. · Sõnajalaõis, · Jaaniussid, · Kaselehed, · Ilm, · Jaanikaste, · Jaanipärjad, · Valduste ülevaatamine, · Haudade külastamine,
Sidumise juures võisid ka Jaanid ise kingitusi saada. Sidumiseks võeti asi, mis Jaanile kingituseks oli nagu säärepaelad jne. Jaanipäeva hommikul võib Jaan terveks eluks õnnelikuks saada, kui ta kinnisilmi ütleb, missugune ilm väljas on, kui ta aga eksib, siis teeb ta end terveks eluks õnnetuks. 2.Mida sel päeval tehti. Lõket tehti jaanilaupäeva õhtul ja tavaliselt kestis see kuni jaanipäeva varaste hommikutundideni. Tänapäeval tehakse jaanituli enamasti ikka maa peale ja erilist kunsti selle asja juures eriti pole. Vaatamata Eesti väiksusele, tunti siinmail vanasti mitmeid erinevaid ja tänapäevaks juba unustatud jaanitule tegemise viise. Üks levinumaid variante oli pika ridva otsas süüdatud jaanituli. Sellise kombe kohta oli teateid Saaremaast Setumaani ja põhjus oli selles, et tuli kaugemale paistaks. Seal, kuhu jaanitule kuma
Mida märgib jaanipäev? • Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. • Jaanipäeva tähenduse eestlastel võtab kõige paremini kokku üks Virumaalt pärit ütlus: "Jaanipääv oli üks ilo ja unne pääv kõigile." Mis olid tavad? • Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaeda. Õhtul süüdati jaanituli. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Kust tuleb jaanipäeva nimetus? • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kus seda peetakse Ristija Johannese sündimise päevaks. Mida tuli kindlalt teha? Sõnajalaõis • Kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse ja õnne teadmised kõigi maailma asjade kohta.
või seoti jalad omavahel kammitsasse. Sidumise juures võisid ka Jaanid ise kingitusi saada. Sidumiseks võeti asi, mis Jaanile kingituseks oli nagu säärepaelad jne. Jaanipäeva hommikul võib Jaan terveks eluks õnnelikuks saada, kui ta kinnisilmi ütleb, missugune ilm väljas on, kui ta aga eksib, siis teeb ta end terveks eluks õnnetuks. Lõket tehti jaanilaupäeva õhtul ja tavaliselt kestis see kuni jaanipäeva varaste hommikutundideni. Tänapäeval tehakse jaanituli enamasti ikka maa peale ja erilist kunsti selle asja juures eriti pole. Vaatamata Eesti väiksusele, tunti siinmail vanasti mitmeid erinevaid ja tänapäevaks juba unustatud jaanitule tegemise viise. Üks levinumaid variante oli pika ridva otsas süüdatud jaanituli. Sellise kombe kohta oli teateid Saaremaast Setumaani ja põhjus oli selles, et tuli kaugemale paistaks. Seal, kuhu jaanitule kuma paistis, kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud.
Rituaalid võib jaotada: üleminekuriitused (eluringi riitused), kalendririitused (aastaaegasid järgivad, mälestusriitused, Jeesuse elukäigu etappide tähistamise riitused), vahetamise ja ühtekuuluvuse riitused, kannatamise riitused ja poliitilised riitused. Rituaalide juures on olulised pidutsemine, paastumine ja festivalid. Erinevad kombed ja tavad on inimestel näiteks Jaanipäeva ajal. Jaanituli oli pidulik ja püha rituaal. Kes ei tulnud jaanitulele, sellel pidid kasvama ohakased odrad, kasteheinased kaerad ja lühikesed linad. Seepärast pidi igaüks jaanitulele minema. Jaanituli püüti alati teha võimalikult kõrgele. Usuti, et nii kaugele, kui tulekuma paistab, on ümbrus kaitstud kurja eest. Tuli puhastas ja kaitses, soodustas kosumist ja kasvamist. Aja jooksul kujunesid välja kindlad kohad, kuhu tehti jaanituli
Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, kuid ta saadetakse minema. Viies vaatus Margus tuleb väga hilja metsast tagasi ja ei teata, kus ta oli. Kui hundid lähemale tulevad, läheb Margus ja laseb Tiina maha
Saaremaal (Vahtre 1991: 18). 4 Volbripäeva tööd ja tegemised Volbripäeval tehti maituld, sellega on rahvad tähistanud kevade lõplikku võitu talve üle. Võitu on kinnitatud maagiliste toimingutega: tehti tuld, helistati kelli, kolistati, löödi lokku ning toodi hoonte kaitseks rohelisi oksi. Maituli tehti maa peale, jaanituld ei tehtud maa peale, vaid tünni sisse, mis pandi teiba otsa. Jaanituli oli siiski tähtsam kui maituli. Jaanituli süüdati Päikese auks (sellepärast pandi kõrgele kohale). Siis Maituli tähistab aga talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel (Vahtre 1991: 19) Koduses majapidamises ei olevolbripäeval nimetamisväärset tähtsust. Volbripäeval oli ahju küttmine keelatud, sest arvati, et see meelitab pikse majja. Volbripäeval kehtis ka künnikeeld (wikipedia Volbripäev 18.11.14) Volbripäev oli tuntud kaunviljade külvamis päevana
Saaremaal (Vahtre 1991: 18). 4 Volbripäeva tööd ja tegemised Volbripäeval tehti maituld, sellega on rahvad tähistanud kevade lõplikku võitu talve üle. Võitu on kinnitatud maagiliste toimingutega: tehti tuld, helistati kelli, kolistati, löödi lokku ning toodi hoonte kaitseks rohelisi oksi. Maituli tehti maa peale, jaanituld ei tehtud maa peale, vaid tünni sisse, mis pandi teiba otsa. Jaanituli oli siiski tähtsam kui maituli. Jaanituli süüdati Päikese auks (sellepärast pandi kõrgele kohale). Siis Maituli tähistab aga talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel (Vahtre 1991: 19) Koduses majapidamises ei olevolbripäeval nimetamisväärset tähtsust. Volbripäeval oli ahju küttmine keelatud, sest arvati, et see meelitab pikse majja. Volbripäeval kehtis ka künnikeeld (wikipedia Volbripäev 18.11.14) Volbripäev oli tuntud kaunviljade külvamis päevana
Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20
7 TRUE OR FALSE: Estonia has been mentioned in an online based documentary Buzzfeed Unsolved FALSE 8 TRUE OR FALSE: Estonia has been mentioned in a comedy show Brooklyn Nine-Nine TRUE 9 Estonia hosted Eurovision in... 1 2002; 2 2003; 3 2000; 4 1999 10 Which one of these artists has not performed in Estonia? 1 5 Seconds of Summer; 2 Ed Sheeran; 3 Nicki Minaj; 4 Martin Garrix 11 Estonia's most famous festival is called... 1 Weekend Festival Baltic; 2 Saaremaa Ooperipäevad; 3 Pühajärve jaanituli; 4 National Song and Dance Festival 12 The town that you're currently staying at, is called... 1 Saaremaa; 2 Kuressaare; 3 Kingu; 4 Kuresare
,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid: Naised Köögis, Curly Strings, Torupilli Jussi Trio, Paabel, Trad.Attack, Zetod, Triinu Taul grupp, Mari Kalkun ja Runorun, Rüüti, Ro:toro, Lõõtsavägilased, Kna Vel, Tsibihärblaseq. 3. Viimati käisin sellisel üritusel 23.juunil 2008 aastal Tartus Raadi mõisapargis, kus oli jaanituli, esinesid ZETOD. Kirjeldaksingi seda sama ansamblit, sest mulle endale see ansambel meeldib. Toimumis aeg ja koht on juba kirjas. Esinesid veel Tsibihärblaseq ja ansambel Mosquito. Analüüsin, kuulan. Kuidas on neis tunda/kuulda eesti rahvamuusika mõju, milles see avaldub: Naised Köögis - ,,Naised, naised'' Kuna nad päevad väga lugu Eesti vanemast rahvalaulust, siis on minu arust kõikides lauludes seda aru saada. Nad mängivad neljakesi pilli ja
Pähni talu varsa ära viis, et see oli kindlapeale Tiina. Et Tiina oli mitu päeva seda varssa imelikult vaadanud ja pärast polnud kolm päeva söönud. Aga kui Tiina jätab Marguse rahule, siis ta kellelegi Tiina saladust ei räägi. Tiina on väga jahmunud, et Mari temast nii arvab, ning ta sees kihvatab et nüüd siis arvatakse ikkagi, et tema on ka libahunt. Tiina marulise reaktsiooni peale ehmub ka Mari, et mis ta nüüd ometi plätras. Küla jaanituli noored ja teised panevad jaanilõket valmis ja arutavad omavahel seda kuulujuttu, et Tiina ikka libahunt on ja et Mari rääkis ning ise oma silmaga nägi. Osa arvab, et see on tühi lori ja ebausk, osa aga usub kindlalt. Jaanitulele saabuvad ka Mari, Tiina, Margus ja Tammaru peremees-perenaine. Mängitakse ringmängu, kus Margus peab paariliseks leidma kas Tiina või Mari. Lõpuks saab ta paariliselt Tiina, Mari saab paariliseks Märdi. Mari on
Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel. Hariduse poolest meremees , alustas Saaremäe lavastajatööga alles hiljuti. 2001.aastal valmis tema esimene menukas näidend ,,Jaanituli", mille lavastajaks oli tema vend Üllar Saaremäe. Paljukiidetud lavastaja Trass oli näidendi hästi lavale toonud. Näidendi põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond mõtlema armastuse olemuse üle erinevatest vaatenurkadest ja tuua publikuni sotsiaalsed probleemid, mis leiavad aset ka tänapäeva ühiskonnas. Osatäitjateks olid Maarja Jakobson, Hannes Prikk, Evald Aavik, Piret Rauk, Kärt Reemann ja Egon Nuter
osa mune sugulastele ja tuttavatele. Isade- ja emadepäeval varahommiku äratame kas ema või isa voodist ülesse koogi ja lilledega .Päeval teeme koos midagi , tavaliselt kas läheme sööma , kinno või mujale meelsasse paika. Suvel esimese pühana meie pere tähistab jaanipäeva.Jaanipäaeva puhul tulevad meile külalised ja me läheme kõik selleks päaevaks suvilasse. Meil on suur lõkkeplats , kuhu on aastaläbi oksi, kulu ja preahti kogutud. Jaanituli on meil alati hiiglaslikk , mida tulevad ka naabrid vaatama ja uudistama. Sügise esimesel päeval tähistab meie pere teadmistepäeva, esimest koolipäaeva ehk tarkusepäeva , mille puhul me sööme kodus torti. Hingedepäeval külastame me kalmistut . Teeme korda enda esivanemate hauad , paneme küünlad ja lilled . Ka kodus muidugi süütame küünlad,mälestame ja hoiame toitu laua peal , et hingedel oleks ka süüa.
3 MAI. Volbripäev-1.mai Eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev. Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa). Kevadine nigulapäev 9. mail. Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Praeguseks sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime. Pikemat aega säilis ristikäikude tava, samuti küünalde ja toitude kirikusse õnnistada viimine vilja kaitseks. Sel päeval alustati ubade ja herneste külvamist. Keelatud oli hobustega töötamine. JUUNI. Jaanipäev - 24. juuni
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud ..................................................................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ..............................................
............................................... 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE............................................................. 5 JAANIPÄEVA LAULUD..............................................................................................6 JAANIPÄEV Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Jaanipäevaga seostuvad mordvalastel mitmed rahvusvaheliselt tuntud tavad. Need on ühised venelastega: ravimtaimede korjamine, kaskede jm roheluse tuppatoomine, veeprotseduurid. Lapsed loobivad üksteist veega. Usk jaanikaste tervistavasse
Ka katusel kasvad elusorganismid- see on kaetud paksu samblakihiga. Kunagisest laastkatusest on alles vaid mõned laastud ning ka suurem osa tõrvapapist on langend hoone muldpõrandale. Kuna suitsusaunal on väga suured kahjustused, ei ole võimalik enam tervet hoonet päästa. Hoonest on aga võimalik päästa suurel hulga terveid ja kõlisevaid palke. Kuna hoonet ei ole omanikul plaanis taastada, ootab teda kahjuks lammutamine ning palkidest on haldaja arvates võimalik teha suur jaanituli. Vaade küljelt saunale Vaade maja tagant ( Pildil veel vana aknaraam ning saunast välja ulatuv korsten) Eskiis, ahju asukoht ning põhjasuund.
Tähtpäevad Vanaema ajal tähistati kodus jõule , lihavõtteid ja muid sellesarnaseid pühi , koolis aga kõik riiklikud pühad olid hirmustähtsad ja paraadid olid hirmustähtsad , kuhu lihtsalt pidi minema . Paraadid olid 1.mail ja oktoobripühade ajal , kus pidi karjuma '' huraa ! '' . Jaanipäeval tuli kogu küla kokku või mindi teise küll . Igatahes toodi õlu mäe otsa ja naised tõid küpsetisi mäe otsa ja sinna tehti suur jaanituli . Samuti oli noorte jaoks suurem sündmus mardi- ja jaanituli . Seda valmistati ikka kaua ette , mitte nagu nüüd , et õhtul hakatakse alles riideid otsima . Ükskord tegi nende küla isegi näidendi . Käidi läbi mitu küla ja lõpuks tuldi kokku mardi- , kadripidu pidama . Seal söödi , joodi ja tantsiti , üldiselt oli see simmani moodi . Vanaema ajal enam simmaneid ei olnud , aga tema ema ajal olid simmaniv
(metsandusettevõte, ma eeldan) metskonna Viimsi metsandiku 36. kvartalis asuv inimtegevusest vähemõjutatud rabamets ja siirdesoo männik. Tootmisettevõtted Leppneeme: Leppneeme külas tagab käesoleval ajal veevarustuse kolm lokaalset veevärki.; Lageraie, et toota uusi ehituskrunte. Haabneeme: Erinevad väiketootmised (nt. Viimre, Viimsi keevitus) Traditsioonid Leppneeme: Jaanituli Jaanitulel võisteldakse naaberküladega: Randvere, Tammneeme, Kelvingi...Talgud; Mardi- ja Kadripäevade kombed; Katkenud on laste jõulupidude korraldamine, sest on ruumide puudus ürituse läbiviimiseks; Kadunud traditsioon on veel rannakalurite uusaastatervituse läbiviimine, kalurite päev. Haabneeme: Kalurite päev, Muinastulede öö, Georg Ots laevahuku mälestusrongkäik Ajaloolised sündmused Leppneeme: Muud väärtused
5. Retardandid-kasvuregulaatorid 6. Defoliandid-lehtede kuivatamise preparaadid 7. Desikandid-preparaadid taimede kasvu lõpetamiseks ja lehtede eraldamiseks 8. Arboritsiidid-võsa hävitamiseks C Söövitav Kaks potsat,mingid tilgad kukuvad ja siis tuli ----------------------------------------------------------------------------- F+ Eriti tuleohtlik F Väga tuleohtlik Jaanituli ------------------------------------------------------------------------------ Xn Kahjulik Xi Ärritav Suur X-täht ------------------------------------------------------------------------------ N Keskonnaohtlik Kala on puu najal ära kärvanud ------------------------------------------------------------------------------ T+ Väga mürgine T Mürgine Pealuu
Kui ta aga juhtub nägema, et keegi on nõiduse eesmärgil tema põllul viljapead kokku põimunud, siis peab kiiresti tegutsema. Selline nõidumine võib põllule viga teha ja saaki mõjutada. Kokkupõimitud viljapead tuleb juurtega välja kiskuda ja kodus ahjus ära põletada. Mõned mehed teevad põllu äärde lõkked, et suits üle põllu ulatuks ja kaitseks umbrohu eest. Jaanitule kuma, mis põllule paistab, ei lase kurjal halba teha. See toob head ka inimestele ja loomadele. Et jaanituli kaugele paistaks, tehti see vanasti lagedale platsile või künka otsa. Jaanipäev on üks tore päev, tehakse tulid ja särki-värki. Lastakse napsu ja ollakse lihtsalt kaua üleval, kes suudavad. Mõned grillivad lõkke ääres, teised jälle tegutsevad telgis, kolmandad vaatavad toas telekat, neljandad magavad kuskil puhmas või voodis, viiendad käivad peikaga ringi ja kuuendad chillivad niisama. Nii mõnus on mõelda jaanipäevast ja tahaks et jaanipäev
rahvaga üle pika aja. Kuid jaanipäevaks tulin koju ja seekord jäädavalt. Isa pakkus mulle Kõrboja perenaise ametit ja muidugi pidin ma nõus olema. Kuigi algul tundsin, et võibolla ei saa sellega hakkama. Aga isagi oli juba vana ja pärijat oli vaja. Puudu oli ainult Kõrboja peremees ja tema pidin ma ise leidma. Seadsin ennast oma toanurka elama. Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa pakkuda ja sauna teha. Aidata Madlil katelt kütta ja rohtu kitkuda. Õhtu saabus ja maale langes kaste. Päikese kuma oli veel selgelt näha. Sättisin veel
See võis tekkida tänu sellele, et külas hakkasid levima koduloomade imelikud kadumised ja et mägedes elas naine, kes inimesi ravis. 10. Kõik külainimesed olid ebauslikud. Näide: Kui Mari jaanitulel Tiinale kähistas, et ta libahunt on hakkasid kõlama pilkesõnad ja kuskilt pimedast lendas Tiina jalgade ette ka vana viisk. Peale seda kui Tiina oli metsa jooksnud märkas üks vanema naine, et jaanituli on kustunud ja ütles, et see ei tähenda head. Merilin Pärna 9.d
jaaniõhtuks kaaslane leida. Õhtu jooksul tulid mängu ka Margus, Tiina, Mari ja veel üks poiss. Kui mäng pihta algas siis lasi Mari end Margusel mitu korda kinni püüda, kuid Margus ei teinud seda vaid jahtis Tiinat . Kui mäng läbi sai siis sai Maril hing täis ja ta otsustas kõigile oma valet rääkida. Ta lausus kõva häälega et Tiina on libahunt. Kõik kohkusid ja Tiina hakkas nutma ning läks metsa. Peale seda oli Margus masendunud ning kui jaanituli kustus läksid kõik kartlikult koju kuid Margus jäi veel hõõguvate süside juurde seisma ning mõtles Tiinale. Möödus üks päev ja Margus ootas Tiinat pikisilmi kuid Tiina ei tulnud. Peremees ütles Margusele et võtku mari ära ja tehku pulmad sügisel. Kuid Margus ei kuulanudki teda ja ootas ikka Tiinat. Möödus teinegi päev kuid tiina ei tulnud ja nii ka kolmandal päeval. Kuid Margus ootas ikka ja vaatas pikisilmi metsa poole
jagatud rõõm on ju kaks korda suurem rõõm. Loo autor: Kristiine Saat Jaanipäev http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip%C3%A4ev jaanipäev Kuupäev: 24.06 Kirjeldus: Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20
Sellest päevast hakkavad ööd taas pikemaks ja päevad sammhaaval lühemaks minema. Traditsioonid ja kombed Nõnda nagu kõlab kuulus viisijupp "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi", tähistab jaanipäev maarahva jaoks suvise heinateo algust. 23.juunil ehk jaanilaupäeval ükski eestlane siiski töötegemisele ei mõtle. . Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituli ongi paljude eestlaste jaoks jaanipäeva keskmeks, mille jaoks juba pikalt ettevalmistusi tehakse. Traditsiooniliselt kasutatakse ära kogutud puud ja kasutusest läinud puuesemed. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. julgemad näitavad rammu üle jaanitule hüpates, lootes nõnda heale õnnele ja tervisele järelejäänud aasta jooksul. Tule ääres maitsti
1. Esiteks pange kirja kavandatava sündmuse ideed, tehke seda ajurünnakuna. Valige välja 3 enammeeldivat võimalust ning seejärel viige läbi ideede analüüs ja valige välja oma meeskonnale sobiv sündmus, mida hakkate arendama. Asetage oma välja valitud 3 sündmust tabelisse. Sündmus, mis saab kõige enam punkte, võibki olla Teie kavandatav sündmus. Kriteerium kaal Idee 1 Idee 2 Idee 3 jaanituli linna päevad Lastekaitsep äev Otseselt kasusaajate arv 5 4 4 4 on suur Madal maksumus 5 4 3 2 Väike ajakulu 5 3 3 3 Väike tööjõu kulu 1 4 4 4
läheb kui tahab, lausub veel, et ta põlgab neid ning seab seejärel sammud uhkelt metsa poole. Tiina sõnavõtt oli meeletult mõjuv inimestele ta ümber, kõik tarretusid ning kuulatasid tähelepanelikult mida tal öelda oli. Siis, kui Tiina metsa poole minema hakkas ei järgnenud talle keegi, inimesed olid justkui tema jutu mõju all. Peale seda kui Tiina juba metsa sügavustesse oli kadunud, kostus peale vaikust Vanema Naise ehmunud hääl ,,Püha Jumal! Jaanituli kustunud! See ei tähenda head!" (lk 40) Tiina metsajooksmisele ei järgnenud mingisugust murelikkustunnet või kahetsust. Inimesed olid saavutanud enda eesmärgi, Tiina oli väljatõugatud. Ainukene, kes Tiina pärast muret tundis, oli Margus. Marguse vanemad olid selleks hetkeks otsuse juba teinud, Tiina oli nende perekonnast täielikult väljatõugatud. ,,Ammu oleks vaja olnud tüdruk silma alt ära saata! (lk 40) on esimesed perenaise sõnad peale Tiina metsa minemist. ,,Nojah, ära saata
Tööliste palkamine tallu, tehti kaupa sulaste ja talutüdrukutega. Kirde-Eestis on see päev naiste peopäev. Lüpsiku turgutamine ja või tegemine. · Mai (lehekuu): 1. mai töörahvapüha, maipüha, volbriöö - nõiad 9. mai kevadine nigulapäev ümber kirikuristi käik, küünalde ja toidu viimine kirikusse, et õnnistust saada. Hommikul kirikuskäik, pärast lahutati meelt. · Juuni (jaanikuu): 24. juuni jaanipäev õhtul süüdati jaanituli, enne seda käidi saunas. 27. juuni seitsmemagajapäev kui sel päeval sajab, siis sajab 7 nädalat järjest. · Juuli (heinkuu, jaagupikuu): 2. juuli heinamaarjapäev naistel töökeeld 10. juuli seitsmevennapäev 22. juuli madlipäev, uudseleivapäev 25. juuli jaagupipäev heinatööde lõpp, viljalõikuse algus. Vikat varna, sirp kätte. See päev andis juur- ja puuviljale maitse
kogunesidki kõrgeimale mäetipule lõbutsema. Kaasajal on volbripäev karnevalide ja lõbustuste päev ning nõidade kujukesed turistikaup. Maikrahvide ja -krahvinnade valimise tava aga tuntud laialt paljudes Euroopa maades. Jaanipäev - 24. juuni Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku
org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon) 2.2. Suvised tähtpäevad Eestis 21. juuni on suvine pööripäev. See on kõige pikem päev aastas ja astronoomilise suve algus. 24. juuni jaanipäev. Valguse- ja suvepüha pühitsetakse ajal, mil loodus on kõige kaunimas ehtes. Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanilõkkeks kogutakse aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid
parajalt tundeid ja omamoodi elamusi. Kõik, nii vaatajad kui näitjelad, on selle melu sees. Kõik on justkui päris. Lisaks arvukale tegelaskonna, hoogsale ja mitmesuunalisele liikumisele, haarab aeg- ajalt pilku mööduv tõrvikute rodu. Seejärel kappavad traavlid võiduväravast sisse, et siis jälle hetk hiljem peaväravast välja tuisata. Prozektorid heidavad imelisi valgusvihke, kirikuseinal on hõõguv punatav otsaaken nagu hoiatus, müüridel lööb leeke üles jaanituli ja kõige selle keskel on kaks noort inimest, lootes üle olla maailma heitlikkusest ja pühenduvad vaid teineteisele. Kuid, ka see lõppeb varsti ja vägagi traagiliselt. Noormees heidetakse vangikongi ja neiu müüritakse elusalt kirkuseina. Lõpuks ilmub neitsi vari kabeliaknale, oma armastust leinama. 7 Etenduse lõppedes jätku osasaamine, kõikidel inimestel veel koduteelgi, sest kurbvaatemäng on jätnud sügavad tunded.
Jüripäevauss Üheks tõhusamaks inimeste ja loomade ravimiks oli jüripäevane (või jüripäeva-eelne) rästik, maamürkide ja väe kandja. Enne-jüripäevane uss kuivatati ära, temast valmistati ussiviina või -õli, ka -tuhka, mida anti loomadele või inimestele haiguse puhul. Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20
21. juuni- suvine pööripäev Päike on oma kõrgemas asendis Suure alguse tähtpäev Kombed: Kapsa-kaalikataimede istutamine Solaarsed pidustused 24. juuni- jaanipäev Kuningas Jaani mälestuseks Aasta tähtsaim püha Kombed: Käiakse saunades ja surnuaedadel Õhtul süüdatakse jaanituli Päikese pühaüritus Ületulehüppamine Jaanikased kodudes Põllutööd lõppenud, algas heinategu Sõnajalaõie otsimine Kui vihma sajab, on talvel palju lund Teenijatel ja karjustel vaba päev Söök/Jook: Sõir Kohupiimatoidud Jaaniõlu- kali 29. juuni- peetripäev Kombed:
Tartus. Õhtud on tavaliselt olnud väga meeldivad. Küpsetatakse liha ja veedetakse mõnusalt aega, vahel ka lauldakse." 10 JUUNI JAANIKUU Tähtpäev: Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi
tuli ,,Mis saab kui Tallinn on valmis? Tuleb Ülemiste vanake ja uputab Tallinna ära." Tuli - loomkujul kilk Haokubudega väetamine - lahke naine (healoomuline) [,,Hiidlõvi" Rodney vanem] Tule välja meelitamine - kivid - toksides - puu - hõõrudes [Russovi kroonika] 3 tuld on alles - jüriöö - volbriöö - jaanituli · Ei põletata prahti · Ei tohi sorkida · Leeki ei panda puid juurde · Ei sülitata · Ei põletata varju · Puud panna ühtepidi (põleb kauem, ühtlasema leegiga) · Söögist anni andmine (mitte otse tulle) Esimese surnu majasse tekkimine
eeskojast läks kiiresti läbi ning ka mööda maja seina vedas ta oma sõrmega. Kuid lõpetas ta seasulu juures. Siis läks ta koopakünkale ning jälgis ümbritsevat loodust. Sinna tuli kass, keda kutsuti Antsuks, kuid nagu linnas välja tuli siis oli tema nimi hoopiski Napoleon. Kui Illimar koos isaga läbi mõisa läks siis tundus nagu oleks mingi rahvaste rändamine lahti. Kõik läksid jaanitulele. Illimar ei pannudki tähele, et kui nad kohale jõudsid siis oli juba pimedaks läinud. Jaanituli pandi põlema ja pillimehedki hakkasid mängima. Tantsimine käis üha hoogsamalt ja kilgati kõvemini. Tiilik tantsutas kõiki tüdrukuid. Siis võeti ka Kaera-Jaan ette ning tantsiti sedagi. Noored hüppasid eemal üle lõkke ja lasksid süsipüssi. Illimarile aitas juba kõigest ning ta otsis isa üles. Kui nad kodupoole läksid käisid nende ees tülitsedes Härja-kaanu ja Laka-Leenu. Ema loputas eeskojas pesu ning Illimar pidi Johannese järele vaatama. Siis oli kuulda pillimängu
Oslost. Nad on nähtamatud teistele inimestele. Nad võtavad tänavalt auto ja sõidavad Lillesandi poole. Samal ajal jõuab Albert Knag Kopenhaagenisse. Lennujaamas on talle ümbrik kirjaga, kus seisab Hilde õnnitlus kojujõudmise puhul. Poe uksel seisab uus kiri, kus Hilde palub tal osta paar asja. Albert tunneb, et teda jälgitakse. Alberto ja Sofie lähevad kohvikusse, et kohvi osta, kuid nad ei saa seda kätte. Üks tädi kutsub nad enda juurde, kus toimub jaanituli. Seal on palju tegelasi kõiksugu lugudest ja raamatutest. Kjeviki lennujaamas ootavad majorit Hilde klassikaaslased siltidega. Üks neist sõidutab Alberti koju. Alberto ja Sofie jõuavad ka Bjerkelysse. Sofie üritab Hildega rääkida, kuid tüdruk ei kuule teda. Hilde kohtub oma isaga. Sofie on kade ja kurb, sest Hilde on päris inimene aga tema ei ole. Alberto lohutab teda, öeldes, et nemad on see-eest igavesed. Albert räägib Hildele astronoomiast, tähtedest ja planeetidest ning ajast
Õige on üleeuroopaline, mitte „üle-Euroopaline“. Kirjutage Soome kelk. Börsikrahhi aegu on must teisipäev, must neljapäev ja must reede (kõik väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada europarlament (väikese algustähega). Õige on Antiik-Kreeka. Õige on kirjutada väikese algustähega emadepäev. Kirjutage Saksa kvaliteet. Kirjutage Stalini-aegne (mitte „staliniaegne“). Õige kirjapilt on Tallinna kilud. Õige on kirjutada jaanituli, jaanipidu, jaaniõhtu, jaaniöö (väikese algustähega). Kirjutage Lahemaa rahvuspark. Kirjutage emake Volga (Volga jõe kohta). Õige on kirjutada kuldmedal (väikese algustähega). Sama moodi ka hõbemedal ja pronksmedal. Õige on kirjutada Molotovi kokteil (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada eesti külad Kaukaasias (eestlaste külad). Viisakustiitel Tema Ekstsellents on suurte tähtedega. Sõna teletorn on väikese tähega.
Õige on üleeuroopaline, mitte ,,üle-Euroopaline". Õige on kirjutada Soome kelk. Õige on kirjutada Tiziani punane. Börsikrahhi aegu on must teisipäev, must neljapäev ja must reede (kõik väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada europarlament (väikese algustähega). Õige on Antiik-Kreeka. Õige on kirjutada väikese algustähega emadepäev. Õige on Stalini-aegne, mitte ,,staliniaegne". Õige kirjapilt on Tallinna kilud. Õige on kirjutada jaanituli, jaanipidu, jaaniõhtu, jaaniöö (väikese algustähega). Õige on kirjutada Vahe-Eesti. Kirjutage Lahemaa rahvuspark. Õige on kirjutada kuldmedal (väikese algustähega). Sama moodi ka hõbemedal ja pronksmedal. Õige on kirjutada Molotovi kokteil (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada eesti külad Kaukaasias (eestlaste külad). Viisakustiitel Tema Ekstsellents on suurte tähtedega. Kirjutada Hiina toit ja Hiina restoran. Õige on kirjutada Hiina meditsiin.
Oskar Loorits on seadnud Uku olemuse tugevalt kahtluse alla. Arvab, et Uku on pseudojumal, mis on võimendatud Kalevipoja kaudu. Päike Päike ei ole Eesti rahvausundis olnud jumalaks ega jumaluseks. See on üks põhimõtteline erinevus võrreldes Indoeuroopa rahvastega. Eestis päikese pühaks pidamisest märke ei ole. On aga päikesemaagiat. Jaanitule tegemine on näiteks päikesemaagia ilming – tehakse tuld ajal, mil päike on saavutanud oma kõrgseisu. Baltimaadest on jaanituli kõige tugevam Lätis, seejärel Leedus ning Eestis viimasena, kuigi ka Eestis on see traditsioon elujõuline. Päevapööramisemägi – noored olid käinud seal pööripäevade ajal seksimas, viljakusmaagia. Päike on vähemtähtis kui kuu. Kuu Kuu kohta on pärimuses märksa rohkem kombeid, kui päikese kohta. Kuu ennustab ning mõjutab. Kuu elustab tulevikku, ilma. Kuud ei tohi näpuga näidata. Kasvab ja kahaneb: kuufaasid. Loodud kuu: ennustab asju ja ilma
maist - 14.06.) on olnud jõulude, lihavõtete ja jaanipäeva kõrval tähtsuselt neljandaks pühaks aastas. Suvisted tähistavad külvitööde lõppu. Tuppa tuuakse kaski. Ennustati ka ilma. Levinud ennustus on: ,,märjad suvisted rasvased jõulud". See tähendab, et suviste paiku sadanud vihm toob hea viljasaagi ja järelikult piisavalt toitu talveks. JUUNI - JAANIKUU, KESAKUU, PÄRNAKUU · Jaanipäev (24. juuni) on seotud maagilise jaanitule tegemise ja kiigelkäimisega. Jaanituli tõi head nii inimestele kui ka loomadele ja taimedele. Vanad eestlased pidasid tähtsaks ka jaanihommikust kastet. Sellega pesti silmi ja nägu, et tervis hea oleks. Üldlevinud on ütlemine: ,,Jaan avab taevaluugid."(enne jaanipäeva on ilmad kuivad, pärast jaani hakkab aga rohkesti sadama.) Kui jaaniõhtul päike selgelt loojub, tuleb kuiv sügis; läheb aga päike pilve taha, on sügisel palju vihma oodata. (Hiiu) Kui jaaniussikesed hakkavad varakult hiilgama, tuleb ilus ja soe suvi
Aga teie - orjaverega võitud häbioksad vedelevad aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on vaba -teeb, mis tahab, tuleb, kui ta tahab, läheb, kui ta tahab, armastab ja vihkab, keda tahab! Ja läheb teie seast, sest et ta teid - põlgab! (Astub uhkelt metsa poole; keegi ei takista teda, kõik on kui tarretanud.) Metsas vilguvad siin ja seal pimedas korra pisikesed viirastuled nagu hundi silmad, mis kohe jälle kaovad. Siis selle vaikuse keskelt. VANEM INIMENE. Püha jumal! Jaanituli kustunud! See ei tähenda head! VANA NAINE. Ja mets nii must ja kole! Siia küll enam ei julge jääda! Tõusev hirm inimeste hulgas, tüdrukud ja naised kogunevad üksteise ümber kokku, lapsed ripuvad vanemate riiete küljes. Kõnekõmin ja hädaldamine; üksikud hakkavad minema, aegamööda kaovad kõik. Ainult Margus jääb maas hõõguva tuleaseme juurde; tema ärritatud olekust on näha, et ta tumedate mõtetega võitleb. Eemal seisavad Tammaru peremees ja perenaine, kes
Kirjeldab realistlikult Iiri inimest. ,,The playboy of the western world" (Üle Lääne Kangemees) 1907, Abbey Theatre, Dublin kõige tähtsam teos tõestisündinud lugu, talupoja miljöö, dramaatilised peresuhted. Distantseerus sotsiaalkriitilisest naturalistlikust teatrist. 64) (Hermann Sudermann) Tema teosed mängiti Freie Volksbühne laval algusest peale. Debüteeris ,,Auga" 1889. Karm, kohati melodramaatiline. Edukamad teosed olid ,,Soodomi lõpp", ,,Kodu", ,,Jaanituli". ,,Kodu" on kõige edukam, siin on tegemist ühe isa haavatud auga. Tema näidendites on sarnased süzeekäigud, kriitikud on ta tembeldanud melodramaatikuks. Tema draamad väga dramaatilised ja efektsed. Tema loomingus palju suurepäraseid rolle näitlejannadele. 65) (Roger Vitrac) sürrealist. Neile omane igasugu kompromissi eitamine kunsti ja materjaalse eksistentsi vahel. Sihiks automaatse kirjutamise tulemusel alateadvuse salvestamine, unenägude esitamine ülima reaalsuse pähe
kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Kroonika kaitseb linlaste seisukohti. 1 Kujutab huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti lõbustusi: pulmad, kirmased, jaanituli. Mahlakas, hoogne stiil, mille all kannatab ajalooline tõde. Liialdusi palju. Thomas Hjärne “Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geshichte” on 17.saj kirjutatud kroonikatest olulisim. Autor Hjärne, rootslane. Kroonika on mitmeköiteline. Selles räägitakse eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kelchi „Liefländische Historia“ (1695) on kaalukaim kroonika. Kelch arvestas varasemaid kroonikaid,
edusammude üle tantsupõrandal. Kava pandi osaks on ka traditsioonilised võistlused isadele- kokku 34 päevaga. emadele, ja pärast said nemadki diplomid. Seda vahetust jääb ka ilmestama jaaniõhtu ilusate Nagu igas teises vahetuses, oli selleski oodatud rahvalike traditsioonidega: lustakad seltskonna- spordisündmuseks raudkuti ja raudmuti mitme- tantsud, loitsud ja suur jaanituli koos vorstiküp- võistlus. Seitsmest järjestikku toimuvast spordi- setamisega. Tüdrukute kimbukorjamine seitsmest alast selgus lõpuks nii kangeim spordipoiss kui erinevast suvelillest, poiste vägikaika vedamine -tüdruk. Matk Pakrile ja öö lõkke ääres ühislau- ja matil maadlemine on juba traditsioonilised. ludega jäävad kindlasti kõigile kauaks meelde. Kõik koos vedisid jätkuva innuga ka köit. Matkale
annaabi.ee 
