Eesti sotsiaaldemokraadid Peeter Speeki ja Gottlieb Asti eestvedamisel asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ), mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaailmne rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. Vallad, linnad ja mitmesugused seltsid läkitasid Tartusse umbes 800 saadikut. Koosolekul selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit. Selle järgselt lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Seega peeti kaks koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ning radikaalid Teemanti eesistumisel. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid
värske piima ja koore turustamist suurematesse linnadesse Eestis ning ka Peterburi) · Raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele. · Transpordivõimalused kiirenesid (nt Tallinnast Tartusse sai rongiga 6 tunniga, hobusega kulunuks päev) · Paljudest alevikest said väikelinnad, kuna neisse tulid raudteejaamad. (nt Jõgeva, Abja-Paluoja jt) 3.Lugege läbi järgnev tekst ja vastake küsimustele.(4p) II rahvaasemikkude koosolek leiab, et Venemaa väljakannatamatu ja meeleäraheitlikku seisukorda ainult selle läbi parandada võib, et praegune vägivallavalitsus revolutsioonilise rahva poolt kukutatud saab. Meie, saadikud, kutsume, praegusel revolutsioonilisel silmapilgul kõiki kaaskodanikke linnas ja maal üles vägivallavalitsuse vastu kõikide abinõudega võitlema. Võitlemise abinõudest tuleb iseäranis järgmisi nimetada: 1
isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute- ja ühingute-vabaduse alusel. Manifesti ära kasutades toimus järgmistel nädalatel hulganisti rahvakoosolekuid ja miitingiud. Ilmnes ka, et eesti kodanlust, kes oli seni samuti muudatusi nõudnud, manifest rahuldas. Novembris asutas Jaan Tõnisson ametlikult esimese legaalse eesti poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna. 27.-29. novembril Jaan Tõnissoni eestvedamisel kokku tulnud ülemaaline rahvaasemikkude koosolek jagunes kaheks: Tõnissoni pooldajad ja radikaalsemad (eesotsas Jaan Teemant). Siit oli nüüd esmakordselt näha, et eesti ühiskonnas on tekkinud lõhe. Mõlemad koosolekud arutasid põhimõtteliselt samu küsimusi, kuid üksmeelel oldi vaid selles, et venestamine tuleb lõpetada. Nende koosolekute mõjul hakati mõne aja pärast põletama mõisaid. Sellel järgnesid loomulikult karistussalgad, kes tegutsesid väga jõhkralt
sotsialistliku ühiskonna. Mihkel Martna (marksism). Marksismi pooldasid ka Vilde, Suits ja Tuglas. Nii talunikud kui rentnikud olid raskustes maksude, võlgade ning rendirahade tasumisega. Rahulolematus suunatud mõisnike vastu. 1905.a lõhenesid sotsiaaldemokraadid: föderalistid moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (Speek) tugev rahvuslik värving. Teised oli tsentristid Ast, Rei, Pöögelmann. 27.-29. nov tuli kokku ülemaaline rahvaasemikkude koosolek (Tõnissoni juhtimisel). 10. dets toimus Põhja-Eesti valdade saadikute kongress, võimud kuulutasid Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaolukorra. Ülestõusnute vastu saadeti karistussalgad. Suurenes rahvuslike ajakirjanduväljaannete ning omakeelsete raamatute hulk. Eestis hakati kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. 1906 avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tartus, järgnesid poisslaste gümn-id Pärnus, Viljandis ja Otepääl
Tegemist oli liberaal- demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaailmne rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. Vallad, linnad ja mitmesugused seltsid läkitasid Tartusse umbes 800 saadikut. Koosolekul selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit. Selle järgselt lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Seega peeti kaks koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ning radikaalid Teemanti eesistumisel. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid.
Lõhenenud Eesti sotsiaaldemokraadid moodustasid(osa neist) Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, mille üks juhte oli Peeter Speek. VSDTP'sse jäänute tsentristide- juhtkujudeks olid sellal Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann. Sellisel äreval olukorral hakkasid baltisaksa rüütelkonnad otsima kompromisseivõimalusi eestlastega, kuid eestlased nõudsid rohkem, kui baltisaksad pakkuda suutsid. 27-29.nov toimus J.Tõnissoni eestvedamisel Tartus ülemaaline rahvaasemikkude koosolek. Kokku tuli umbes 800 inimest, vastupidiselt J.Tõnissoni plaanidele, valiti radikaalidest liikmete poolt koosoleku juhatajaks Jaan Teemant. Koosolek jagunes kaheks pooleks ja pooled nõustusid vaid selles, et venestamine tuleb lõpetada. Mõõdukad parempoolsed(J.Tõnissoni pooldajad) leidsid et Venemaal tuleb kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus.
( ESDTÜ)mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal, eitades VSDTP-sse kuulumise vajadust ning nõudes -Eestile tulevases Vene föderatsioonis autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega. -17.0kt.manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Rahvaasemike koosolek -Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti J.Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaaline rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. -Tartusse kogunes umbes 800 saadikut. -Kui koosoleku algul selgus,et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. -Tekkinud lõhet ei suudetudki ületada. -Peeti kaks koosolekut : mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel '' Bürgermusse'' saalis, radikaalid -Teemanti eesistumisel ülikooli aulas.
16. oktoobril liikus tööliste rongkäik Uuele turule, et pidada miitingut. Kuberneri korraldusel lasti kolm kogupauku millega tapeti ning haavati hulga inimesi. 17. oktoobril ilmus Peterburis tsaari manifest milles anti rahvale ,,kodanliku vabaduse kõikumata alused tõelise isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute- ja ühingute-vabaduse alusel" Esimene eesti legaalne partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. 27-29 novembril toimus Tartus ülemaaline rahvaasemikkude koosolek mis lõhenes poliitiliste vaadete erinevust. Ülestõusnute vastu saadeti karistusasalgud. Põletati mõisaid ja kuultati välja kohapealseid ,,vabariike". Tööle rakentati sõjakohtud, paljud ajalehed suleti, keelustati sotsialistlikud organisatsioonid. Kordamine Friedrich Robert Faelmann Ao mõisa valitseja poeg, Tartu ülikoolis õppind arst
Revolutsiooni tulemused: kindlustati rahvale kodanikuvabadused õigus luua poliitilisi organisatsioone Eesti Rahvameelne Eduerakond- Liberaaldemokraatlik reformipartei, J. Tõnissoni rajatud esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Rahvaasemike koosolek- plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks. Kutsuti kokku J. Tõnissoni algatusel Tartus, ülemaaline rahvaasemikkude esindajate koosolek. Lõhe tekkimine- koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Teemanti. Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut. Koosolekute otsused Aulakoosoleku otsused Ühised seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Teemanti juhitud Tõnissoni juhitud
Revolutsiooni tulemused: kindlustati rahvale kodanikuvabadused õigus luua poliitilisi organisatsioone Eesti Rahvameelne Eduerakond- Liberaaldemokraatlik reformipartei, J. Tõnissoni rajatud esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Rahvaasemike koosolek- plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks. Kutsuti kokku J. Tõnissoni algatusel Tartus, ülemaaline rahvaasemikkude esindajate koosolek. Lõhe tekkimine- koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Teemanti. Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut. Koosolekute otsused Aulakoosoleku otsused Ühised seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Teemanti juhitud Tõnissoni juhitud
annaabi.ee 
