keisrivõimu suhtes õige iseseisvast riigikesest. Järk- järgult omandasid suurfeodaalid oma läänil aina rohkem õigusi ja kuninga võim pidevalt nõrgenes. Lääniisand sai endale peamised riigivõimu funktsioonid nagu maksude kogumine ja kohtumõistmine. Feodaal võis omal maal vabalt kehtestada uusi seadusi ja kõrgeid makse ilma kelleltki selleks nõusolekut küsimata. Sõjast ja sõdimisest oli saanud paljude inimeste peamine sissetulekuallikas ja elumõte. Rahuaegadel aga polnud midagi teha oma sõdimisoskustega. Seetõttu otsiti pidevalt võimalusi ja põhjusi sõdimiseks. Kuna talupojad pidid oma senjööri alluvuses minema valitseja sõjaväkke, ei jäänud neil piisavalt aega tegelemiseks põlluharimisega. Seepärast ei saanud põllumajanduse eest piisavalt hoolt kanda ja tänu sellele muutus toidulaud kesisemaks. Feodaalühiskonna tugevusteks olid hea organiseeritus ja vasallide allumine senjöörile. Hiljem
erakordselt mõjukas juhtiva ühiskonnaklassi, Õukonnakirjanduse juures on oluline, et rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid väärtustama hakati inimese tundeid, õilsaid tegusid, kujunenud võimsad feodaalvaldused ja armastust. Vaimulikust ellusuhtumisest hakati üle ehitatud läänisandate uhked lossid, kus minema inimlikule ellusuhtumisele. Rüütlikultuuris rahuaegadel muutus aina tähtsamaks õukonna- oli oluline ladina keel, sest haritud inimene kirjutas elu oma kombestiku ja normidega. Rüütli- tavaliselt ladina keeles. kultuur levis kõige enam Prantsusmaal, Hispaanias ja ka Saksamaal. Selle perioodi rüütel polnud enam ainuüksi sõjamees, kes ta oli varem olnud, vaid nüüd oli rüütel eelkõige õukondlane ja seejärel alles sõjamees. Enam ei pidanud ta välja paistma üksnes sõjaväljal
ülima vväärtusena ühiskonna tervikut , rahvust; teiselt poolt leiab neist aga ka voolu, mis eistab ülima väärtusena üksikut, omaette seisvat inimest ,,suletud isiksust". Esimene ideaal tekitav ootuse, et iga rahvusriigi ühiskonda kuuluv üksikisik hoolimata oma kokkukuuluvusest ja vastastikkusest sõltuvusest teistega, võib teha oma otsuseid täiesti iseseisvalt ja teistega arvestamata; teine ideaal põhjustab ootusse, mis täitub eriti sõja ajal, aga küllalt sageli ka rahuaegadel, et üksikisik on seesmiselt sunnitud ja väliselt kohustatud allutama kõik selle, mis tema oma isegi oma elu ,,ühiskonna kui terviku edasikehtestamiseks". Figuratsiooni mõiste- indiviidide poolt moodustatud vastastikute sõltuvuste põiming Tsiviliseerumisprotsessi nimetatakse individuaalstruktuuride muutumiseks.' Mõiste ,,tsivilisatsioon" puudutav väga erinevaid nähtusi: tehnika olukorda, käitumisviise, teadusliku tunnetuse arengut, religioosseid ideid ja tavasid. Vastandina mõiste
suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis
a., mil kõikide seisuste esindajad kirjutasid alla "Pärimis- ja ainuvalitsemisaktile" 1665. a. "Lex regalia", kuid ette loeti see alles 1671.a. kuningas Christian V kroonimisel ning avalikustati ja trükiti alles 1709.a. Nii tõusis see kojaseaduse seisundist põhiseaduseks (regaal - monarhi võimu nnusese, nt kroon, valitsuskepp; aj, jur valitseja v riigi ainuõigus mingile tulule) ÕS Poliitiline kunst oli tipus sõjaaegade rahulepinguis. Rahuaegadel oli suurejooneline tegevusala vürstiabielude keerulised lepingud, kus mõlema poole huvid ning pärimisjärglusõigused tuli viia kooskõlla. Enamik olulisemaid sõdu puhkes troonijärgluse, dünastiliste kojaseaduste ja abielulepingute tunnustamise või tõlgendamise pärast. Et see mitte kerge polnud, näitab Austria 1712. a. ,,Pragmaatiline sanktsioon" ja 1724. a. Suktsessioonikord".Maad ei tohtinud jagada, vaid see pidi üle minema vanimale pojale jagamatult
-13. saj. Vastamisi on 3 tsivilisatsiooni: Lääne maailm, islamimaailma ja Bütsants. Kokku toimus 8 ristisõda Põhjused Põhjuseks toodi seda, et taheti vabastada Jeruusalemm moslemite käest. Tegelikult tahtsid paavstid ona mõjuvõimu laiendada taheti maad saada 1054 kirikulõhe paavst kui Rooma esindaja tahab ülendada võimu Kreeka katoliku kiriku üle Lääne-Euroopas oli palju tegevuseta ja maavaldusteta rüütleid, kellel polnud rahuaegadel väärilist teenistust ihaldati idamaade rikkusi takistati islamiusu levikut Lõppemise põhjused suured kaotused (ligi 6 miljonit eurooplast) sõjaline ebaedu no kaua võib 13. saj tõi kaasa suure murrangu põllimajanduses paremad tööriistad talupojad polnud enam huvitatud kaupmeestel oli idamaadega kasulikum kaubelda, kui tülitseda islamimaad hakkasid tegema koostööd tugevnesd Euroopa riigid mõistavad jõuetust nende vastu sõdimisel
sajandi esimesel poolel. Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire. Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel. Lausega ,,Riik-see olen mina" võttis ta kokku vahekorra riigiastusega.Üle kõige väärtustas Päikesekuningas kuulsust, mille nimel ta pidas laastavaid sõdu. Rahuaegadel oli tema lemmikajaviiteks jaht. Kõige selle kõrval tegeles Louis XIV aktiivselt siiski ka riigiasjadega. Louis XV Päikesekuninga pojapoeg. Ei tundnud üldse huvi riigiasjade vastu. Ta surigi tohutuid armukesi pidades rõugetesse. Ta jättis endast maha tühja riigikassa ningkuninganna piiramatud väljaminekud, uute losside ehitamine ja õukonnas harrastatav kaardimäng riigi rahadea viis selleni, et valitsemist tuli uuel kuningal reformida.
Kuningad pidid olema suurejoonelised ja tegema rikkalikke kingitusi. Orjad ja talupojad olid lühikeste juustega, pügatud. Talupoegade annetusi valitsejal enimetati loomusteks. Nende annetustel oli ohvri iseloom.Talupoegadele toetuv ülikutevalitsuse juurde kuulus ka sõjameestest saatjaskond. Sinna võis kuuluda 50 või enamgi noort meest- kuningas pidas neid üleval. Andamikohustuslike talupoegade arv pidi ühel härral olema vähemalt mitusada kuni mõne tuhandeni. Rahuaegadel elas kuningas saatjaskonnaga valitsejakojas. Selle läheduses asus linnus, mille sisseseadmise eest pidi hoolitsema valitseja. Ülikud nägid maailam teiste silmadega kui talupojad, nad täitsid kohustusi südametunnistusega.. Ka Põhja- Euroopas oli orje. Talupoegade seas oli inimesi, kellel olid väiksemad õigused,kes ei käinud kohtupäeval ja kes elasid täielikult õiguslikus sõltuvuses oma isandast. 7.Kohtupäev Õigusmõistmise algaegadel kehtis õiguslik enesekaitse
Kuningad pidid olema suurejoonelised ja tegema rikkalikke kingitusi. Orjad ja talupojad olid lühikeste juustega, pügatud. Talupoegade annetusi valitsejal enimetati loomusteks. Nende annetustel oli ohvri iseloom.Talupoegadele toetuv ülikutevalitsuse juurde kuulus ka sõjameestest saatjaskond. Sinna võis kuuluda 50 või enamgi noort meest- kuningas pidas neid üleval. Andamikohustuslike talupoegade arv pidi ühel härral olema vähemalt mitusada kuni mõne tuhandeni. Rahuaegadel elas kuningas saatjaskonnaga valitsejakojas. Selle läheduses asus linnus, mille sisseseadmise eest pidi hoolitsema valitseja. Ülikud nägid maailam teiste silmadega kui talupojad, nad täitsid kohustusi südametunnistusega.. Ka Põhja-Euroopas oli orje. Talupoegade seas oli inimesi, kellel olid väiksemad õigused,kes ei käinud kohtupäeval ja kes elasid täielikult õiguslikus sõltuvuses oma isandast. 7.Kohtupäev Õigusmõistmise algaegadel kehtis õiguslik enesekaitse
idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne- Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis
rahvaluulest ja paganlikkust (vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus). Võitlus polovetsidega on õilis seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. Eepos unustatakse, kuni 19.saj trükitakse uues vene keeles ümber. 4) Keskaja rüütlikirjandus 12.saj keskel sai Lä-Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi ehk rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid, kus rahuaegadel muutus tähtsaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Rüütel pidi olema lisaks sõjaliselt ja vasallitruuduse poolest silmapaistvusele ka laitmatu käitumisega, tähelepanelik, viisakas, kõrgete kõlbeliste põhimõtetega seltskonnas ja eraelus. Rüütel pidi daamidega ilusti ümber käima daamikultus peenetundeline ja hell armastaja. Rüütlikirjandust nimetatakse daamikultuse tõttu ka kurtuaasseks kirjanduseks. Rüütel teenis eelkõige südamedaami
annaabi.ee 
