a) 2017 2018 2019 Muutus käibekapitalis 10 20 30 FCFE 90 80 130 Makstud dividendid 0 44 60 Muutus rahajäägis 90 36 70 Rahajääk 90 126 196 b) Prognoositud ettevõtte rahajääk, perioodil 2020-202 Prognoos: 2020 2021 2022 Müügitulu 1440 1728 2073.6 Puhaskasum 144 172.8 207.36 Amortisatsioon 55 60.5 66.55 Põhivara inv. 77 84.7 93.17 Inv. puhtasse käibekapitali 144 172.8 207.36 Muutus käibekapitalis 84 28.8 34.56
järgmistel aastatel · Ettevõttel on üleval pangalaen 100 milj (see on ettevõtte ainus laen) ning see kavatsetakse ühek maksena tagastada teise aasta lõpul. Ettevõte ei kavanda uusi laene järgmiseks kolmeks aastaks. · Järgmiseks aastaks on planeeritud teise ettevõtte ülevõtmine, mille hinnanguline rahaline kulu o milj. Muid erakorralisi rahalisi väljaminekuid või sissetulekuid järgmiseks kolmeks aastaks ei kavand · Ettevõtte rahajääk on hetkel 80 milj kuid edaspidi on soovitav rahajääk aga 50 milj. Kui mingil põ juhtub, et prognooside kohaselt langeb ettevõtte rahajääk alla 50 milj mõne aasta lõpuks, võtab ett lühiajalist (aastast) laenu mahus, et tagada minimaalne rahajääk (arvestage et intress on 0%) ning tagastatakse võimalusel järgmise aasta rahavoost. Küsimused: a. Prognoosige ettevõtte rahalised sissetulekud ja väljaminekud ning netorahavoog dividendi arves
kusjuures ostjatelt laekus jaanuarikuus 4 793 ja ülejäänu laekub järgmisel kuul. · Majandustegevusega seotud ja tasutud kulud olid jaanuarikuus 537 , lisaks nimetatutele on 128 ulatuses tekkinud majandustegevusega seotud kulusid, mis on 31.01.2014 seisuga tasumata. Kasutades ülaltoodud informatsiooni arvutage: kassapõhine raha jääk ja kasumiarvestus jaanuarikuu kohta seisuga 31.01.2014 Kassapõhine rahajääk Pangakontole Investeeritakse 5752.- Eur Kolme kuu rendi maksmine 5752 3*384 = 4600 Jalgratta ,,Alfa" ostmine 4600-40*96= 760 Jalgratta ,,Beeta" ostmine 760-6*192 =-392 Sadulate ostmine -392-25*29 = -1054 Töötajatele palga maksmine -1054-(809-192) =- 1671 Klientidelt laekunud summa Jaanuari kuus -1671 + 4793 = 3122
e. 2300 ülekulu Küsimus 4 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10 Kuu lõpu ülemineku kaubavaru peab moodustama 10% järgmise kuu müügist.2.kuul tuleks toota: Vali üks: a. 13,1 b. ei üksk c. ei ole võimalik määratleda d. 11,9 e. 13,2 Küsimus 5 Küsimuse tekst On teda järgmised planeeritud sündmused. 1) Müük sularahas 380 2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul: Vali üks: a. 52 b. 60 c. 80 d. Ei ükski e. 40 Küsimus 6 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik
e. Tootmis ja müügimahu kasv Küsimus 7 Küsimuse tekst Kasumilävepunkt on iseloomustatav: Vali üks: a. tootmismahuga, mille saavutamisel ettevõte töötab ilma kahjumita b. hinnaga, mille järel ettevõtte teenib kasumit c. õige vastus puudub d. kõik õiged vastused e. kulude tasemega, mis on tootmiseks vajalikud Küsimus 8 Küsimuse tekst On teda järgmised planeeritud sündmused. 1) Müük sularahas 380 2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul: Vali üks: a. 60 b. 52 c. 40 d. 80 e. Ei ükski Küsimus 9 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10
Mitte tootmisseadmetekulu 16 00 16 500 16 500 16 500 65 500 Kindlustuskulu 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 Kindlustuskulu 4500 5 000 7 500 9 000 26 000 Kokku väljamaksed 104 430 131 930 144 430 145 930 542 720 9. RAHAVOOGUDE PLAANILINE ARUANNE 23 Plaaniaasta alguses oli rahajääk 40 000 kr. I kvartalis plaanitakse laenu võtta 60 000 kr, mis tagastatakse juba 3-ndas kvartalis. Laenu intressimäär on 15% aastas ja ettevõtte tululumaksu avanss on 7 000 kr kvartalis. I II III IV A 1.Raha jääk algul 40 000 37 300 16 800 27 900 40 000 2.Rahavood põhitegevusest: Laekumine müügist 150 000 220 000 740 000 260 000 1 370 000
Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr. eest maad. Turustus ja halduskulude püsivosa on järgmine: reklaamikulu 27 000 kr. kvartalis, palgakulu turustus ja haldusosakonnas 50 000 kr. kvartalis, lähetuskulud 13 000 kr. kvartalis ja kindlustuskulu 17 000 kr. kvartalis. Lapsevankri müügihind on 2 300 kr. Plaaniaasta alguses oli ettevõtte rahajääk 120 000 kr. ja I kvartalis plaanitakse võtta laenu 200 000 kr., mille tagasimakse tähtaeg on III kvartali lõpp. Laenu intress on 5% kvartalis. Ettevõtte tulumaksu avanss on 15 000 kr. kvartalis. 1. Müügiplaan e. Müügieelarve I II III IV A müügikogus, tk 15 20 30 25 90
K 10312 1342,55 D 4501 24,81 2) raha laekub SEB panga valuutakontole, Eesti Panga kurss 9,0682 D 1015 (12000/9,0682)=1323,31 K 10312 1342,55 D 4501 19,24 Kassadokumendid ja kassa inventeerimine. Sularaha liikumise kohta koostatakse kassa orderid. Tuleta meelde nende koostamise nõuded. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (-registris), milles kajastub RPK kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning rahajääk päeva lõpuks. · Ettevõte võib loobuda ettevõtte siseste tehingute kohta kassaorderite koostamisest, aga see peab kindlasti olema märgitud ka raamatupidamise sise- eeskirjades. · Ettevõtte väliseid kassaordereid tuleb koostada. Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur kindlasti bilansipäeva seisuga. Koostatakse inventuurileht, kus paberrahad näidatakse kupüüride kaupa, mündid summaliselt.
Abiliste palgad2 0 0 76 0 76 Abiliste palgad3 0 0 90 0 90 Maksud palkadelt 0 0 169 0 169 Sissemaksed 3000 0 0 0 3000 Omanike sissemaks 3000 0 0 0 3000 Rahajääk 1769 1205 138 122 122 Rahavoogude tabelis on näha, et kogukuludest tekkis ka rahajääk, mis on positiivne näitaja. Järeldusena võib kinnitada, et vabavahendite katkestusi projektis ei tekkinud. Seega ei olnud ka raha juurde vaja taodelda (erinevatest toetusfondidest). Mis aga omakorda hoidis oluliselt projektis kokku aega (raha). Rahalised ressursid on projektiks rakendatud ainult omafinantseeringust, millega saadi
Raha jääk per. lõpus 3 600 2 600 1 934 1 268 602 2 536 4 470 6 404 8 338 10 272 12 206 9 140 9 140 Rahal. vah.muutus 3 600 -1 000 -666 -666 -666 1 934 1 934 1 934 1 934 1 934 1 934 -3 066 9 140 Kommentaar tulemusele: Raha jääk on positiivne ning tulud katavad ära planeeritud kulutused. Samas ei ole rahajääk ülearu suur ja mõnes kuus on isegi liiga väike. Kui mingil põhjusel müük ei lähe nii nagu planeeritud ja / või kulud osutuvad suuremaks, siis võib rahajääk muutuda negatiivseks. Üldjuhul oleks hea, kui raha varu oleks suurem. 6 Näidisülesanne teenuste pakkumine. Äriidee lühike kirjeldus
hoiame. Meil on vaja intressimäära ja milline on keskmine summa, mida me oleme rahaks konverteerinud. Raha hoidmise kogukulud koosnevad säilituskulude ja tellimuskulude summast Peame leidma punkti, kus kogukulu on kõige väiksem ehk C* 9. Kirjeldage raha juhtimise Miller-Orri mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid. Miller-Orri mudel – rahajääk muutub pidevalt, kuid kui see on jõudnud ettevõtte poolt lubatud minimaalse jäägini, müüakse väärtpabereid. Kui rahajääk jõuab maksimaalsele lubatud tasemele, ostetakse väärtpabereid juurde Kui tahame raha juurde, siis teeme väärtpaberitega müügitehingu. Sel juhul raha jääk jõuab ülemise kontroll-limiidini ning ettevõte ostab väärtpabereid, et viia rahajääk optimaalsele tasemele 10
Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks. Kassaraamatut täidetakse iga päev. Kassa inventeerimine Kassat tuleb inventeerida, et kindlaks teha tegelik rahajääk, mida võrreldakse kassaraamatu andmetega. Kassa inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Raha kassas inventeeritakse vähemalt üks kord aastas bilansipäeva seisuga. Kassas olev raha üle-või puudujääk tuleb kajastada kontol Kassapuudujäägid ja ülejäägid, mis perioodi lõpul suletakse. Pangakontod Arvelduskonto on levinumaks pangakonto liigiks ning võimaldab sooritada kõiki klassikalisi pangatehinguid.
lühiajaliste kohustuste juhtimine-teha valik finantseerimisallikate koosseisus 49. Baumoli mudeli põhiseisukohad Raha vaadeldakse kui teatud varu, mille tagavara tuleb pidevalt täiendada. Eeldatakse, et rahavaru täiendamine toimub väärtpaberite müügist saadavate summadega.Eesmärgiks on viia säilituskulud ja tellimuskulud miinimumini 50. Miller-Orri mudeli põhiseisukohad Eeldatakse, et ettevõttel on väärtpaberiportfell, mille kaudu toimub rahajäägi reguleerimine. Ettevõtte rahajääk muutub pidevalt. Kui see on jõudnud ettevõtte poolt minimaalselt lubatud jäägini, siis tuleks väärtpabereid müüa, vastupidisel juhul tuleks väärtpabereid osta. Järeldus: väärtpabereid müüakse tihedamalt ja väiksemate summade eest, kui neid ostetakse. 51. Nõuete e. debitoorse võla juhtimise meetodid Ostjate debitoorse võlgnevuse suurust mõjutavad: müügikäibe suurus, äritegevuse iseloom, krediidi müügi osakaal käibes, müügitingimused
Harilikult tuuakse kassaplaanis välja järgmised osad: 1) Kasutadaolev rahasumma, mis leitakse valemiga: raha algjääk + laekum = kasutadaolev raha 2) Raha väljaminek, kus kajastatakse eraldi põhimaterjalide soetamisväljaminekud (sõltuvad tarnija poolt antud maksetähtaegadest), põhitööliste palk, muud väljamaksed ja väljaminekud * depretsiatsiooni- ja amortisatsioonikulu ei ole rahaline väljaminek 3) Raha koguvajadus 4) Raha lõppjääk * tähtis on normeerida rahajääk, peaks olema minimaalselt vajalik jooksvaks tegevuseks * suure rahasumma hoidmisega kaotatud kasum on alternatiivkulu 33 3. Eelarvestatud raamatupidamisbilanss Eelarvestatud raamatupidamisbilanss kajastab ettevõtte varade, kohustiste ja omakapitali prognoositavat seisu plaaniperioodi lõpul. 4. Eelarvestatud rahakäibe aruanne
kasutamise ?(viide 3). Oluline on teadvustada, et ei piisa eesmärgist kindlustada pidev likviidsus ja maksevõime, vaid on soovitav teha samm edasi ja püstitada prioriteetseks eesmärgiks rahakäibe prognoosi koostamisel omaniku (asutaja) poolt ettevõtte käsutusse antud rahaliste vahendite efektiivne kasutamine, mille üks oluline osa on pideva likviidsuse ja maksevõime kindlustamine. OÜ Õunakese plaaniaasta I kv alguses oli rahajääk 32 000 krooni ja II kv algul võeti laenu 70 000 krooni, mis tagastatakse IV kvartali lõpuks. Laenuintress on 2% kvartalis. Tasutakse tulumaksu avanssi igas kvartalis 3 000 krooni. (vt. Tab. 18). 18 18.Rahavoogude eelarve (kassapõhine arvestus) I kv II kv III kv IV kv Aasta 1.Raha per.alguses/+ 32 000 139 828 250 610 430 593 32 000 2. Rahavood
annaabi.ee 
