keskmiselt 500-550 mm sademeid. Muld- ja taimkate Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade arenguread alates luidete kuivadest leedemuldadest (LI-III) kuni leede-turvastunud muldadeni (LGI; vt tabel 1.4), millel kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni. Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud merelistel liivadel. Need on suuremalt jaoltsoostuvate metsade ja rohumaade mullad. Omaette on eristatud leede-gleimullad (LG) mida on 12,6%-l vaadeldavast alast. Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad. Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud(Lk, kokku 10,8%) muldadele. Savise ja liivsavise lõimisega ( vastavalt 4,5 ja 7,1%) gleimuldadele
Nende varem kaugemale kagusse ulatunud sügavamaid osi märgivad madalad järvikud, kohaliku nimetusega laisid. Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade arenguread alates luidete kuivadest leedemuldadest kuni leede-turvastunud muldadeni, millel kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni. Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud merelistel liivadel. Need on suuremalt jaolt soostuvate metsade ja ka rohumaade mullad. Väga huvitavad on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Looduskaitsealad moodustavad 2002. a seisuga maastikurajoonist 13%. Kolm suuremat on Käina lahe Kassari lahe, Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitseala. Vormsi paikkonnast
26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuseordinatsiooniruumis; Nõmmemetsade tüübirühm: a) sambliku tüüp; b) kanarbiku tüüp Loometsade tüübirühm: a) leesikaloo t; b) kastikuloo t Palumetsade tüübirühm: pohla tüüp Laanemetsade tüübirühm: a) jänesekapsa tüüp; b) mustika t Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t (kõige viljakamad mullad) Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t (soostumine toitainetevaeses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas) Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t (ainult rohttaimed kasvavad) Lodumetsade tüübirühm: lodu t (viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd:
Nii moodustubki tihe muru. On ju huvitav muru vee sees. Samas võib see märgade alade muru tunduda kaunimgi meie harilikust murust. Selle põhjuseks on korrapärased tähekesed iga taime tipul. Tähekestena paisatavad ülalt vaadatuna viis rida lehti. Üks ilusamaid asju õõtsikutel on aga soosambla puhasroheline kuni sätendavalt kollakasroheline värvus. Selline see meie niiskete kohtade ilumuru on. 6.3 Soovildik Soovildik on tüüpiline madalsoode ja rabastuvate või soostuvate metsade ja niitude sammal. Ta kasvab sageli koos turbasamblaga ,jäädes nõrgema kasvu tõttu viimase varju. Kui aga leiate lapikese, kus kasvab soovildik üksi, siis näete, et tema mõõtmed polegi nii tagasihoidlikud. Soovildik võib kasvada kuni viieteistkümne sentimeetri pikkuseks. Turbasambla varju jääb ta rohkem seepärast, et ta on üpris peenike. Kui aga soovildik ise samblamätta kasvatab, siis tihedalt üksteise kõrval
Tarnad on pokud. 1.6.3. angervaksa kkt.- levinud jõgede ja ojade kallaste nõgudes. Mullatekke protsess ebaühtlane: kui vesi on madal lagunevad orgaanilised ained kiiresti, kui vesi on kõrge siis aeglaselt. Kõdukiht kuni 30 cm. Reeglina segametsad, mikroreljeef mosaiikne. 8 kaltsifiilne- lubjalembene. 14 1.7. Rabastuvate metsade tüübirühm- metsad, mille muld on veega küllastunud, iseloomulik on suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. 1.7.1. sinika kkt.- happelise mullaga, põhiliselt männikud. Põhjavee tase kõrge ja kõikuv. Rohu-puhmarindes vähenõudlikud puhmad (kanarbik, kukemari, sookail) ja niiskuslembesed rohttaimed
Millised on nende kaitsealuste liikide elupaiga ohud ja nõuded? Metsiste elupaikadeks on vanad männikud, mida vanem seda parem. Nende elupaiku kaitstakse mängupaikade järgi (elupaiga raadius on mängupaigast 1 km raadiuses) See ala on kindla kaitse all. Metsis ei talu valgusküllast raielanki, mis on üle 100 m laia, see on talle talumatu. Seega metsise elupaiga lähedal on lageraie suures ulatuses keelatud. Ohtudeks on vanade männikute hävimine ja lageraie, samuti rabastuvate ja samblasoometsade kuivendamine ning mängudeaegne häirimine. Kotkaste elupaikadeks on kõige sagedamini 200-300 aastased vanad männid või teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile
Millised on nende kaitsealuste liikide elupaiga ohud ja nõuded? Metsiste elupaikadeks on vanad männikud, mida vanem seda parem. Nende elupaiku kaitstakse mängupaikade järgi (elupaiga raadius on mängupaigast 1 km raadiuses) See ala on kindla kaitse all. Metsis ei talu valgusküllast raielanki, mis on üle 100 m laia, see on talle talumatu. Seega metsise elupaiga lähedal on lageraie suures ulatuses keelatud. Ohtudeks on vanade männikute hävimine ja lageraie, samuti rabastuvate ja samblasoometsade kuivendamine ning mängudeaegne häirimine. Kotkaste elupaikadeks on kõige sagedamini 200-300 aastased vanad männid või teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile
Millised on nende kaitsealuste liikide elupaiga ohud ja nõuded? Metsiste elupaikadeks on vanad männikud, mida vanem seda parem. Nende elupaiku kaitstakse mängupaikade järgi (elupaiga raadius on mängupaigast 1 km raadiuses) See ala on kindla kaitse all. Metsis ei talu valgusküllast raielanki, mis on üle 100 m laia, see on talle talumatu. Seega metsise elupaiga lähedal on lageraie suures ulatuses keelatud. Ohtudeks on vanade männikute hävimine ja lageraie, samuti rabastuvate ja samblasoometsade kuivendamine ning mängudeaegne häirimine. Kotkaste elupaikadeks on kõige sagedamini 200-300 aastased vanad männid või teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud.
Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naatja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 65. Soovikumetsade üldiseloomustus. 66. Rabastuvate metsade üldiseloomustus. Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 67. Samblasoometsade üldiseloomustus. 68. Rohusoometsade üldiseloomustus. 69. Kõdusoometsade üldiseloomustus. 70. Iseloomusta pohla kasvukohatüüpi.
3. Missugused puud ja millise boniteediga kasvavad soovikumetsades? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage rohurinnet! 6. Miks on raske määrata tarna ja osja kasvukohatüüpe? 7. Iseloomustage soovikumetsade samblarinnet! 8. Kas lubikaloo kasvukohatüübil võiks olla sarnasust soovikumetsadega? Milline? 9. Millised liigid on sobivad metsauuenduseks soovikumetsades? 10. Millised on tähtsamad metsatüübid soovikumetsades? 7. RABASTUVATE METSADE TÜÜBIRÜHM Siia kuuluvad metsad, mille muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhte- liselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 7.1. SINIKA KASVUKOHATÜÜP (Sn)
annaabi.ee 
