aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. A. H. Tammsaare Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. 1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli. Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903
Ökoloogiline püramiid Joonis 4: siirdesoo ökoloogiline püramiid Populatsiooni näide · Sookure arvukus on kasvav, suuresti tänu uute elupaikade tekkimisele. · Eestis pesitseb aasta 200. seisuga ca 6000 paari sookurgi. Läbirändajate hulk küündib kümnetesse tuhandesse. · Euroopas pesitseb umbes 74000-110 000 paari ning talvitub umbes samapalju paare. Pilt 10: sookurg Inimmõju · Inimesed ehitavad rabadesse ja soodesse matkaradasid, vähesel määral võivad reostada soid. Pilt 11: matkarada Kasutatud allikad · Pilt 1: http://blog.devion.ee/kastemarg-johvikas · Pilt 2: http://tigupilt.blogspot.com/2008/05/sookail-itseb-labrador-tea-ledum.html · Pilt 3: http://retsiem.blogspot.com/2009_11_01_archive.html · Pilt4: http://nagi.ee/stats/interesting/year/?init=22&lastindex=764.1256290:1471777 · Pilt 5: http://pilt.delfi.ee/picture/3009419/ · Pilt 6: http://www.miksike
muuseume, tänavaid ja asutusi on mitmeid. Üks tuntumaid on Vargamäe muuseum. Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) muuseum avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad 1978. Aastal, mis viivad romaani ,,Tõde ja õigus" tegevuspaikadesse ja tutvustavad Lõuna-Kõrvemaa loodust. Muuseumi juhataja on Aune Suve.
üleskutsele vastas siinne Vene vägede ülemjuhataja, ratsaväekindral Boriss Šeremetjev: “Mu isand, ei ole enam midagi hävitada!... Kõik kohad on tühjad ja lagedaks tehtud. Mehi, naisi ja lapsi on võetud vangi tuhandete kaupa, samuti hobuseid ja veiseid. Keda kaasa ei saadud võtta, pisteti läbi või raiuti tükkideks. Kogu Liivimaa ja osa Eestimaast on tühi, et kohad on veel ainult kaardil olemas. Kõik need aga, kes on läinud pakku soodesse ja rabadesse, hoiavad nüüd minu arvates kindlasti sinu poole.” Süstemaatiliseks rüüstamiseks olid Vene rüüstesalgad jagatud väiksemateks üksusteks – parteideks, millest arvatakse olevat tulnud eesti ajaloolises pärimuses nende kohta kasutatud nimetus pardiajajad. Peninukid Peninukid - koerakoonlased, rahvauskumuses koera pea ja inimese kehaga koletised, kes sõdade ajal tulevad maailma äärest inimesi püüdma ja murdma. Eesti peninukikujutelma on mõjutanud
moodustumine on väga aeglane protsess aastas tekib juurde vaid umbes 1mm turvast. Turba kasv aeglustub ka tänu kliima soojenemisele. Turbamuda kasutatakse veel mitmekesise raviainena, mis leiab üha enam kasutamist. Väärtuslikud on ka ravimtaimed, näiteks huulhein ja toiduks erinevad rabamarjad. Enamik looduslikke rabasid on aga looduskaitse all ja nende ohustamine pole muutunud väga tõsiseks, peamiselt rabade haruldase ja ohustatud liikide pärast. Inimesed rajavad rabadesse ka matkaradasid, seda enamasti huviliste jaoks ja raba tundmaõppimiseks. Raba toiduahelaid on vähe ja need on lühikesed, kuna seal elab vähe liike. Näiteks: villpea vahtlane konn toonekurg Kasutatud allikad: http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967 http://et.wikipedia.org/wiki/Raba http://loodus
et rüüsted sagenevad siis, kui karupopulatsioon suureneb. Kuid see on siiski hüpoteetiline, sest keegi ei suuda kõiki Eesti karusid kokku lugeda. Pigem käib see pesakondade lugemise järgi ja nende arvukus on jäänud suhteliselt stabiilseks. Kuid rüüsted võivad olla sagenenud ka seetõttu, et on paranenud ligipääs maitsvale söögipoolisele. Populaarseks on ju saanud mahemesindus ja palju mesilaid on rajatud just metsadesse ja rabadesse. Samuti võivad sagenenud rüüsted olla märk sellest, et looduslike toiduobjektide kättesaadavus väheneb. Seda on isegi peetud üheks olulisemaks tihenenud rüüstete ajendiks. Ka karude oskused on parananenud õppides nippe emakarult või on nad ise õppinud mesitarudest toidulisa hankima. Nüüd kui jõuda asja tuumani, et kuidas siis ikkagi vältida konflikti karuga? Inimene ise saab selles suhtes tegelikult väga palju ära teha. Ei tasu jätta toitu elamute lähedusse ja sageli
kahlitest ahjud. Huvitav teada, et mõisahoone on kahel korral põlenud ja, et restaureerimise kõigus avastati puidule maalitud suuremõõtmeline barokilik monumentaalmaaling seintel. 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool. Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) muuseum avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad 1978. aastal. Huvitav teada, et muuseumi asukoht kannab rahvasuus nime Vargamäe just tänu romaani ,,Tõde ja õigus" tegevuspaigale. Kirjanik on jäädvustanud oma loomingus kodukandi inimesed ning looduse. Tammsaare loomingut on tõlgitud üle 20 erinevasse keelde, samuti oli Tammsaare ise agar tõlkija. Mäo mälestusmärk püstitati traagiliselt hukkunud Järva liikluspolitseinike
Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel 30. jaanuaril 1958. aastal.29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. Hinnakiri (kehtivad alates 1.01.2012) Pilet 2.00 Pilet soodus (õpilane, üliõpilane, 1.50 pensionär) Pilet perele 5.00 Ekskursioon giidiga (u. 1,5 h) Grupp 10 (Grupi iga järgmine giid 5 ) Laudahoone kasutus (1h) 15 tund Kiigeplatsi kasutus (1h) / 5 tund
aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. · SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel, Vetepere küla, Albu vald 73402 Järvamaa http://tammsaare.albu.ee · Teine A.H. Tammsaare muuseum asub Tallinnas, Kadriorus endises kirjaniku korteris http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/ PILDID A.H. Tammsaare A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
Taani kohta arvatakse, et 19. sajandi alguses katsid sood seal umbes veerandi maismaa kogupindalast, praegu katavad nad vaid 1-2% territooriumist. Märgalade kuivendamise rekordit hoiab Soome, kus on kuivendatud üle 6 miljoni hektari soid. Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab kogunema setteid ja seal hakkab vohama veetaimestik. Kuivendatud rabadesse hakkavad tungima sisse metsaliigid ja rabadele iseloomuliku liigid hakkavad kaduma. Pinnas hakkab rikastuma hapnikuga, mis viib turba lagunemise ja mulla happelisuse vähenemiseni. 9 Põhja-Euroopas on probleemiks turba kaevandamine. Turvast kasutatakse koduloomade allapanuna, muldade parandamiseks, ehituseks, katuse- ja isolatsioonimaterjalina ja kütusena
ornitoloogide tegevuse ja siinse väärtusliku rannikumaastikuga. Linnujaamast Kabli looduskeskuseni kulgeb 1.8 km pikkune põnev ja hariv õpperada, teele jäävad infostendid, pesakastimaailm ja mitu torni lindude ja kauni maastiku vaatlemiseks. KABLI, LEMME JA TREIMANI RANNAD Pärnumaa lõunaosas Liivi lahe kaldal leiad armastatud rannapuhkuse veetmise paigad liivased ujumisrannad Kabli, Lemme ja Treimani. Piirkonna rannikule, metsadesse ja rabadesse on rajatud mitmeid matkaradu, mida tasub külastada. Häädemeestest Iklani kulgeb aga piki luiteahelikku maaliline vana Pärnu - Riia maantee, mis oli 18. sajandil tähtsaim Tallinn-Riia postimaantee. Tee läbib paljusid romantlisi rannakülasid, kus sul on tore peatuda ja kohalikku elu kaeda. Täpsemat infot piirkonna looduse kohta leiad Kabli küla Looduskeskusest. Ettevalmistatud telkimisalad asuvad Lemmes ja Krapis. KAISMA MATKARADA
Kultuuri lõpu pool põletati mõned surnud kalmistul kohapeal ning kaeti siis kääpaga. Varasel rauaajal hakati jälle matma laipu. 38 Asulad: üsna palju, uuritud suhteliselt vähe. Nii kindlustatud kui ka avaasulad. Kindlustatud asulakohad sageli kõrgematel kohtadel, jõeloogetes. Kindlustised tugevad, kividest v palkidest. Asulates eri suurusega postkonstruktsioonis maju. Aarded kadusid koos pronksiajaga. Sageli jäeti jõgedesse, soodesse, rabadesse. Raskesti ligipääsetavad kohad ohverdused jumalatele. Teised koosnevad katkistest metallesemetest, metallitükkidest pronksivaluga tegelevad inimesed tahtsid seda metalli hiljem uuesti kasutada. Majandus Kasvatati veiseid, sigu, lambaid ja kitsi, hobuseid, koeri, võib-olla hanesid. Teraviljadest nisu, oder. Skandinaavia pronksiaeg u 1800500 eKr. U 3000 eKr Skandinaavias vask. Algul toodi sisse vaskesemeid, peagi oma metallitöö.
seda meie õnnelikus olevikus enam uneski ei mõisteta näha. Ka Viljandi talurahva rõõmuallikad olid nii ara kuivanud, et mehed ilma Villuta kergesti naermise ja naljaheitmise ara oleksid võinud unustada. Nende igapäevane elu oli raske orjus vuhisevate vitste ja laksuvate piitsahoopidega. Puhkamise ja meelelahutamise ajad olid need, mil talupojad oma käredate isandate või röövivate naabrite eest laantesse ja rabadesse pakku jooksid, kus nälg, katk ja kiskjad elajad neile lahkesti paremat põlve pakkusid. Kas see ime on, et niisugusel ajal inimeste naljasooned kuivaks jäid ja naeruriistad, harjutamata jäädes, nõnda ära roostetasid, et peaaegu enam liikudagi ei tahtnud? Meeleheide kattis nagu tihe ämblikuvõrk eestlaste elu. Seda lõbusam oli muidugi ämblikkude põli. Sepp Villu ei olnud aga ei saksa ega taani soost mõisnik, ei ordurüütel ega piiskop, ei
annaabi.ee 
