kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto deebetisse kirjendatud summa võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne kirjendamine on seega kontrollisüsteem. Kui raamatupidamislausendi koostamisel juhtub viga, on tasakaal rikutud. Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise põhimõtet, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Näide 1: ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse
Tulude ja kulude kajastamist Aruannete koostamisekord kasumiaruande kirjetel 10.1.13 Mai Takkis 18 Raamatupidamise vastavus seadustele RPS Palgaseadus § 6 majandustehingute Palga arvutamine ja maksmine dokumenteerimine ja Palgast kinnipidamised kirjendamine § 7 algdokument Puhkuseseadus §9 Raamatupidamisregistrid Puhkusetasu arvutamine (raamatupidamislausendi Tulumaksuseadus vormistamine) Füüsilise isiku tulumaks § 11 Raamatupidamise sise eeskiri Erisoodustuste tulumaks § 10 parandused Sotsiaalmaksu seadus §12 dokumentide säilitamine Sotsiaalmaksu arvestamine 10.1.13 Mai Takkis 19 Sisekontrolli üldpõhimõtted Raamatupidamise korraldamisel oleks mõttekas jälgida sisekontrolli üldpõhimõtteid:
Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid. Kontraarsed ja põhikontod - . Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele. Raamatupidamislausendi koostamisel kahekordseks kirjendamiseks määratakse kindlaks teostatud majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto. Raamatupidamislausendid jagunevad lihtlausenditeks ja liitlausenditeks. Lihtlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe konto kreedit. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto
isikud, dokumendile allakirjutavad isikud, raamatupidamistalitlusele esitamise tähtaeg, dokumentide vastuvõtjad ning töötlejad ja dokumentide säilitamise kord. Kronoloogilised ja süstemaatilised registrid raamatupidamises kronoloogiliste registrite abil kontrollitakse majandustehingute registreerimise täielikkust ja süstemaatilise kirjendamise õigsust. Kronoloogilise arvestuse registrisse kantakse majandustehingu kuupäevm raamatupidamislausendi järjekorranumber, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod, debiteeritavad ja krediteeritavad summad, majandustehingu lühikirjeldus, algdokumendi nimetus ja number. Kõigi kronoloogilise arvestuse registrites registreeritudtehingute summade kokkuvõtmise teel saadakse arvestusperioodi jooksul kahajstatud tehingute üldsumma, mis peab võrduma kõigi kontode deebetkäivete ja kõigi kontode kreeditkäivete kokkuvõttega.
· Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. · Parandusmeetodid: kast ümber või miinus märgiga või punasega. · Süstemaatiliseks registriks on pearaamat. · Pearaamat sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud kontoplaani ja kõik kontod . · Kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse. Päevaraamatus igale sisseakandele peavad olema märgitud järgmised andmed: · tehingu kuupäev; · raamatupidamislausendi järjekorranumber; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad; · tehingu lühikirjeldus; · sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number. Inventuur · tooted artikli järgi üle lugeda; · hind, kogus, summa saame kaupade jääkmaksumuse; · võrrelda saadut raamatupidamisaruannetega; · selgitada, kelle süü tõttu on tekkinud puudujääk;
Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise esmaülesandeks, mis eeldab nende kohta kõigi kvalitatiivsete tunnuste ja arvnäitajate fikseerimist dokumentidel. Raamatupidamisdokumendid liigitatakse alg- ja koonddokumentideks ning raamatupidamisõienditeks (ehk memoriaalorderiks). Üheliigiliste algdokumentide alusel saab koostada koonddokumendi. Koonddokument võimaldab mitme samalaadse sisuga raamatupidamislausendi koostamise asemel kokku seada üksainus ning mõnikord võib see olla tõhus aja ja töö kokkuhoid. Siiski tuleb nentida, et raamatupidamisprogrammide võidukäik on koonddokumentide kasutamist tublisti vähendanud, sest tülika summerimistöö teeb ära arvuti. 5 2 Algdokument Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1
Vara ja kapitali vähenemist - - põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid Vara struktuuris muutusi + - põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid Kapitali struktuuris muutusi - + põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid 2/9/2015 Mai Takkis 72 24 Raamatupidamislausendi sisu Raamatupidamislausend sisaldab: Registreerimise järjekorranumber Tehingu kuupäev Debiteeritav ja krediteeritav konto Summa Koostaja nimi NT: Deebet Varud – Kreedit Arveldused hankijatega 2/9/2015 Mai Takkis 73 Lausendite koostamine Identifitseeri tehing algdokumendi järgi Määratle iga konto, mis on tehingust sõltuv ja klassifitseeri tema tüüp
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 7 sätestatud nõudeid. Ettevõte koostab kontoplaani (vt Lisa 1) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Algdokumentide käive ja säilitamine Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Müügidokumendid hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Tarnijate arved hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Töölähetusaruanne hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja
muud ärikulud kontoklass 57 finantskulud kontoklass 58 [12] 3 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE Kõiki majandustehinguid tuleb dokumenteerida ja kirjendada. Selles alapunktis võib välja tuua dokumentide süstematiseerimise ja kajastamise raamatupidamises [1 : 34]. Igal sissekandel kronoloogilises registris peavad olema märgitud: · tehingu kuupäev; · raamatupidamislausendi järjekorranumber; · debeteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debeteeritavad ja krediteeritavad summad; · tehingu kirjeldus; · sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number [7 : 12]. 3.1 Raamatupidamise register Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad
Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba majandustehingute sooritamiseks antakse osaühingu juhatuse poolt eraldi dokumendiga (või raamatupidamise sise-eeskirjadega), milles määratkse volitatud esindajale lubatavad majandustehingud ja nende ulatus. 6.3. Dokumendikäive Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks 10 DOKUMENDI NIMETUS KOOSTAJA JA ESITAJA ESITAMISE AEG Maj kulude aruanne Aruandvad isikud Kuu viimane kpv Kuluarved Juhataja Kaks korda kuus Pangaväljavõtted Juhataja Kord nädalas
Kontod on seotud bilansiga, bilansikontode saldodest moodustub bilanss. Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister. Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet. Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks. Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto debiteerimine. Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine. Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev
Luba majandustehingute sooritamiseks antakse osaühingu juhatuse poolt eraldi dokumendiga (või 7 raamatupidamise sise-eeskirjadega), milles on määratud volitatud esindajale lubatavad majandustehingud ja nende ulatus. [1] Dokumendikäive Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks DOKUMENDI NIMETUS KOOSTAJA JA ESITAJA ESITAMISE AEG Maj kulude aruanne Aruandvad isikud Kuu viimane kpv Kuluarved Juhataja Kaks korda kuus Pangaväljavõtted Juhataja Kord nädalas
annaabi.ee 
