· Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ÜLIKOOL · Õppevorm oli loeng ja dispuut (arutelu, avalik vaidlus) · Õppisid ainult noormehed · Oli tasuline · Õppimine toimus ladina keeles
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse õppekava Laura Indus KONSOLIDEERIMINE Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2010 Konsolideerimine on toiming, mille tulemusel saavutatakse olukord, kus ema- ja tütarettevõte aruanded oma tegevuste kohta on kokku liidetud nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. Konsolideeritud aruandlust peavad esitama emaettevõte koos tütarettevõtetega, kus emaettevõte on ettevõte, mis kontrollib ja tütarettevõte on ettevõte, kelle finants- ja äripoliitikat kontrollitakse. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest. Raamatupidamise seadusega on kohustatud konsolideeritud aruandlust koostama ettevõtted, kelle kaks näitajat j...
kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile. Esimest korda inimajaloo jooksul ja alles 6.sajandil e.Kr. võeti kreeklaste poolt üldkasutusele rahamündid. Raha kasutuselevõtt reeglipärase väärtuse ja vahetuse vahendina võimaldas raamatupidamisel areneda täiesti uuele tasandile. Lõpuks oli võimalik kirja panna kogu omand ja kõik tehingud mitte enam kui nii palju põlde ja nii palju orje või nii mitu vaati veini nii mitme untsi hõbeda vastu, vaid kui nii mitu teatud süsteemi rahaühikut. Viimase 500 aasta jooksul on kasutusel olnud mitukümmend raamatupidamise süsteemi, mis said tavaliselt nimetuse päritolumaa järgi. Tänapäeval peaks raamatupidaja teadma
finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kord , sisekontrolli meetmed. Raamatupidamise seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse eesmärk - õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva
Mõõt: Info saab kätte umbes 10 sekundiga Eesmärk: Anda ülevaade väljalaenatud autodest. Eelis: Töötajad saavad kergesti fikseerida millised autod on väljalaenatud Mõõt: Info saab kätte samuti 10 sekundiga. Eesmärk: Anda andmeid ülevaatamisele kuuluvatest autodest. Eelis: Juhataja saab kergesti fikseerida millised autod vajavad ülevaatamist/kontrollimist Mõõt: Info saab kätte samuti 10 sekundiga. Eesmärk: Saada abi raamatupidamisel. Eelis: Saab näha, kui palju on tulu ja kulu ja milliseid autosid renditakse enim Mõõt: Peab olema võimalik väljastada vastav aruanne tabelina ekraanile. Eesmärk: Saada ülevaade töötajate tööst. Eelis: Saab vaadata, kui kaua keegi on tööl olnud, kes kui palju on laenanud (poele tulu toonud), mis kell on laenatud esimene/viimane auto jms. Mõõt: Peab olema võimalik iga töötaja kohta saada eraldi informatsiooni. 3. INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE
· Rahaliste vahendite arvestus · Varade liigendamise kriteeriumid Põhivara Käibevara · Varade ja arvelduste inventeerimine 5 · Kasutatavad lühendid · Ebatõenäoliste laekumiste arvestus · Raamatupidamise dokumentide säilitamine · Aruannete koostamise kord · Andmetöötlemissüsteemide kasutamine · Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine · Tekkepõhise raamatupidamisel dokumendile, arvele jne näidata D ja K konto. · Tuleb koostada käibeandmik, päevraamat, pearaamat. · Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. · Parandusmeetodid: kast ümber või miinus märgiga või punasega. · Süstemaatiliseks registriks on pearaamat. · Pearaamat sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud kontoplaani ja kõik kontod . · Kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse.
1445- Johannes Gutenberg-trükikunsti algus Ülikoolid ja teadus Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Abakusekool ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel. Salernos Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. Oxford matemaatika ja loodusteadused. Cambridge. Hispaanias Salamanca ülikool arstiteadus. Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool. Õppejõud magister/professor/doktor, meistrite ülesanne. Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused.
Ülikoolid ja teadus · Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon · Toomkool katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe. · Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad. · Abakusekool ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel. · Salernos Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. Oxford matemaatika ja loodusteadused. Cambridge. Hispaanias Salamanca ülikool arstiteadus. Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool. · Õppejõud magister/professor/doktor, meistrite ülesanne. · Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega
8. Konservatiivsuse printsiip- Finantsaruanded tuleb koostada kaalutletult ja ettevaatlikult selleks, et vältida varade ja tulude ülehindamist ning kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on selline tahtlik tegevus. 9. Avalikustamise printsiip- Finantsaruannetes esitatakse kogu info, mida on võimalik saada kogu raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustegevusest ja rahavoogudest. 10. Sisu ülimlikkuse printsiip- Majandustehingute kajastamisel raamatupidamisel tuleb lähtuda nende sisust ka siis kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. AUDIITORI KUTSE-EETIKA PÕHIMÕTTED 1. Ausus- Vandeaudiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus. Ta peab fikseerima kõik näitajad nii nagu talle esitatud on. 2. Objektiivsus- Vandeaudiitor peab olema õiglane ja vaba eelarvamustest ega ei tohi lasta mõjutada enda objektiivsust. 3. Ametialane kompententsus- Audiitor peab olema oma teenuse osutamisel
RP089 ETTEVÕTTE RAHANDUS Õppejõud V. Arhipov Loengukonspekt 2009 Võtta raamatukogust ja lugeda ükskõik mis rahanduse õpiku omal valikul. ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK 21.09.2009 Ettevõtte rahandus on riigirahanduse osa. Informatsioon on finantsaruannetes ja sellepärast raamatupidamisel on ettevõtte rahanduses oma tähtis osa. Iga ettevõtte peab omama mingeid tootmistegureid; igasugune tootmisprotsess vajab tootmistegureid. Neid liigitatakse järgnevalt - tootmisprotsess vajab püsivaid tegureid, mida kasutatakse ühes või mitmes tootmistsüklis ja mille väärtus kandub üle tootele (muutumatul kujul): C+V+m=T kus ,,T" on toode ,,C" on konstantne suurus (ingl. ,,constant") näiteks tooraine/seadmed/põhivara
rahaliste vahendite arvestus, kuid valuutaga ei ole ettevõttel arveldamist veel ette tulnud. 1.6.3. Varud Ettevõtte peamised varud moodustuvad toorainest ja valmistoodangust. Tooraine varud hoitakse lahtises laos, valmistoodangut hoitakse katusealustes kaitstuna vihma eest, sest 5 Reaalselt kassapidajat ei ole olemas. Raha on kas ettevõtte juhtkonna käes või siis mõne muu isiku käes. Raha kasutamise kohta koostab vastav isik raha kasutamise aruande ja toob välja jäägi. Raamatupidamisel on siin ainult kontrolliv funktsioon. 13 liigniiskus vähendab tunduvalt toodangu väärtust (tekib sine, puukahjuritest tingitud kahjustused). Tooraine, milleks on ümarmetsamaterjal, võetakse arvele soetusmaksumuses. Valmistoodang, milleks on servatud saematerjal, võetakse arvele tootmisomahinnas. Ümarmetsamaterjal võetakse arvele vastuvõtja kinnitatud akt-arvega (sissetollimislehe alusel) vastavalt hankija
rahaliste vahendite arvestus, kuid valuutaga ei ole ettevõttel arveldamist veel ette tulnud. 1.6.3. Varud Ettevõtte peamised varud moodustuvad toorainest ja valmistoodangust. Tooraine varud hoitakse lahtises laos, valmistoodangut hoitakse katusealustes kaitstuna vihma eest, sest 5 Reaalselt kassapidajat ei ole olemas. Raha on kas ettevõtte juhtkonna käes või siis mõne muu isiku käes. Raha kasutamise kohta koostab vastav isik raha kasutamise aruande ja toob välja jäägi. Raamatupidamisel on siin ainult kontrolliv funktsioon. 13 liigniiskus vähendab tunduvalt toodangu väärtust (tekib sine, puukahjuritest tingitud kahjustused). Tooraine, milleks on ümarmetsamaterjal, võetakse arvele soetusmaksumuses. Valmistoodang, milleks on servatud saematerjal, võetakse arvele tootmisomahinnas. Ümarmetsamaterjal võetakse arvele vastuvõtja kinnitatud akt-arvega (sissetollimislehe alusel) vastavalt hankija
III loeng Võlaõiguslik leping · Aluseks võlaõigusseadus · Sõlmitakse tellija ja töövõtja vahel mingi asja tegemiseks, selle muutmiseks või teenuse osutamiseks · Töö tehakse vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks · objektiks alati töötamise resultaat · Tasu kokkulepe lepingus · töö riisiko töövõtjal · Tööseadusandlus ei laiene · lepingu vaidlustamine ainult kohtus · kinnituseks, et lepingus ette nähtud tööd on teostatud ja raamatupidamisel on lubatud ette nähtud tasu välja maksta- tööde vastuvõtmise akt Juhatuse liikme leping · käsundusleping, millele kohaldub võlaõigusseaduse regulatsioon · Juhatuse liige ei saa töölepingu seadusest tulenevalt oma kohustusi täita töölepingu alusel · Juhul kui juhatuse liikmel on ettevõttes teisi tööülesandeid, on võimalik temaga sõlmida (täiendav) tööleping · Juhatuse liikme lepingus võidakse eraldi kokku leppida :
annaabi.ee 
