RTJ 9 Rendiarvestus Rakendusala Kõigi rendilepingute kajastamisel raamatupidamisaruannetes Olulisi mõisteid Rent kokkulepe, makse(te) tulemusena on rentnikul õigus kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga
Ei tohi segi ajada oma rahakotti teise rahakotiga. 2. Jätkuvuse printsiip - finantsaruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui finantsaruanded ei ole koostatud antud printsiibist lähtuvalt, peab juhtkond selgitama milliseid põhimõtteid rakendati ja kuidas ettevõte sellisest olukorrast väljub. 3. Arusaadavuse printsiip - raamatupidamisaruannetes avalikustatav info peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ning mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisavad eelteadmised. 4. Olulisuse printsiip - aruannetes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja poolt tehtavaid majandusotsuseid
1,000,000 Varud D 550,000 kr. 250,000 Lühiaj. koh. E mul on erinev arvamus (milline?) 300,000 raha + nõuded 1,300,000 käibevara 9. Mida tähistab franko? A konkurendi ülevõtmist (tuleneb Hispaania diktaatori Franco nimest) B rahvusvahelistes tarneklauslites märget, et kindlustus- ja tollikulud on tasutud C raamatupidamisaruannetes kajastatavat negatiivset summat D rahvusvahelistes tarneklauslites sätestatud kohta, kus toimub riskide ja veokulude üleminek müüjalt ostjale E mul on erinev arvamus (milline?) 10. Ettevõtte keskmised nõuded ostjatele on 550 000 kr. Tema aastane krediitmüük (käibemaksuta) on 5 000 000 kr. Arvutage keskmine raha laekumisperiood (nõuete käibevälde). Kui palju ( tuh. kr. täpsusega) oleks firma suuteline vähendama oma nõudeid ostjatele (keskmist debitoorset
Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind
kajastatakse kuluna samal perioodil, kui tekivad nendega seotud kulud. 7. Objektiivsuse printsiip esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik üle- või alahindamine ja aruande kasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 9. Avalikustamise printsiip raamatupidamisaruannetes tuleb esitada kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust ja majanduslikust olemusest ka siis kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus Esimene seadus võeti vastu NSV ülemkogu pool 19.02.1990. Kehtiva audiitoretegevuse seaduseelnõu
pingutusega, kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused ; ülejäänud bioloogilisi varasid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil . (RTJ 7, 2011,§13) Arvestuspõhimõtetega määratakse kindlaks ka see, millises väärtuses vara arvele võetakse ja millises väärtuses vara edaspidi raamatupidamisaruannetes kajastatakse. Levinumad kajastamisviisid on: õiglane väärtus; soetusmaksumus; korrigeeritud soetusmaksumus; soetusmaksumus , millest on maha võetud akumuleeritud kulum, võimalikud väärtuse langusest tingitud allahindlused. (Vooro, 2011, lk 17) Õiglase väärtuse määramisele ja raamatupidamises kajastamisele kehtivad põhimõtted, mille rakendamine võib varaliigiti olla erinev
majandustegevuse; liikmed osalevad: tarbijana, tarnijana, tööpanus; Jätkuvuseprintsiip- majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva (st ettenähtamatu lõputa) organisatsioonina. Jätkuv tegutsemine on eelduseks pikaajaliste laenude saamisel, lisaks pikalise vara kuluks kandmisel. Jätkuvus võib katkeda likvideerimise või lõpetamisega. Nii tuleb vara kajastada reaalväärtuses. Firma tegutseb oma eesmärkide saavutamise nimel nähtamatu lõputa. Monetaarsuseprintsiip- raamatupidamisaruannetes kajastatakse infot, mida saab väljendada rahas. See võimaldab vara, kohustisi, tehinguid mõõta, kajastada ning analüüsida. Perioodilisuseprintsiip- aruandeid koostatakse teatud ajaperioodide möödudes. Soetusmaksumuseprintsiip- varaobjektid võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas ja kulutused tegelikus väärtuses. (vara kajastatakse soetamise hetkel ja kulutuste kogusummas) Realiseerimiseprintsiip e tulu tekkimine- tulu arvestatakse tekkimise momendil
Audiitor suudab vahetult mõjutada vaid avastamisriski IV. Auditeerimisrisk ehk kogurisk kujuneb mainitud osariskide koosmõju tulemusena. Mida kõrgemaks audiitor hindab tegevusriski ja sisekontrolli riski, seda põhjalikuma kontrolli peab ta sooritama, et läbi avastamisriski vähendada eelnimetatuid. Auditeerimise tõendusmaterjalid Audiitor peab hankima sobivad ja piisavad tõendusmaterjalid, millele tuginedes saab teha põhjendatud järeldused raamatupidamisaruannetes sisalduva informatsiooni kohta, tõendite sobivus tähendab nende olulisust. Tõendite piisavus tähendab nende kvantitatiivsest mõõtu. Tõendite valikul ja hindamisel võiks arvestada järgmisi kriteeriume 1. Tegevuse iseloom ja sisekontrollitase ettevõttes 2. tegurid, mis mõjutavad juhtkonna käitumist 3. ettevõtte finants seisund ning selles toimunud muutused 4. kontrollitava nähtuse olulisus aastaaruandluse kui terviku seisukohalt 5. Eelnevate auditite tulemus 6
erinevalt. Üks osa kuludest sõltub toodetud või müüdud toodete arvust, teine osa mitte. Selleks et suunata ettevõtte kulusid soovitud suunas (hoida kokku), tuleb kõiki neid momente üksikasjalikult arvesse võtta. See on võimalik vaid detailse ettevõttesisese arvestuse kaudu, mis peab andma juhtidele selge ülevaate konkreetsete tootegruppide, tegevusvaldkondade, allüksuste, juhtide ja nendega seonduvate tegevuste ja protsesside mõjust ettevõtte finantstulemustele, mis kajastuvad raamatupidamisaruannetes. Firmasisese arvestussüsteemi peamiseks ülesandeks on varustada juhte õigel ajal ja õiges kohas otsuste langetamiseks vajaliku informatsiooniga. Ettevõtluse peamiseks eesmärgiks on tänapäeval ettevõtte väärtuse suurendamine. Kuluarvestussüsteemide õige rakendamine kasvatab ettevõtte väärtust. Vajadus tegevuspõhise kuluarvestuse, samuti tuntud kui ABC-kuluarvestus, järele muutub aina vajalikumaks keskkonnas, kus tooted muutavad järjest paindlikumaks, tootearendus kiireneb
isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust või vajadust oma tegevus lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Kui aruanded on koostatud mitte järgides antud printsiipi, tuleb ära seletada, millistest põhimõtetest aruandes on lähtutud. 3. Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruannetes esitatav info, mis avalikustatakse, peab olema piisavalt ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisav majandusalane ettevalmistus. 4. Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada ettevõtte kogu oluline info, mis mõjutab tema majandustulemust, finantsseisundit ja rahavoogusid. Oluliseks tuleb lugeda sellist infot, mis mõjutab aruannete lugeja poolt tehtavaid otsuseid. Väheolulisi
Kindlust andev audit 15.09.10 Audiitor ettevõte peab audiitorteenust osutades ning oma otsustes arvestama kõigi nende infokasutajate vajadustega ning huvidega, kes teevad kliendi kohta järeldusi tuginedes raamatupidamisaruannetele ja kes eeldavad et auditeeritud raamatupidamisaruanded kajastavad finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt. Audit tuleb korraldada nii, et hõlmab adekvaatselt kõiki kliendi olulisi raamatupidamisaruannetes kajastatud olukordi või tegevusi. Audiitorettevõtja peab veenduma, et raamatupidamise algandmed ja muu lähteinfo on usaldusväärsed ja piisavad õigete ja õiglaste aruannete koostamiseks. Seetõttu peab audiitorettevõtja läbi viima kõik vajalikud kontrolliprotseduurid, et jõuda piisava kindlustundeni selles, et raamatupidamisaruanded on kvaliteetsed. Tulenevalt audiitortegevuse testiiseloomust või väljavõttelisest iseloomust ning sisekontrollisüsteemi
Raamatupidamisaruanne (financial statement) peaks andma ettevõtte majandustegevusele õige ja õiglase hinnangu. Viimasel kümnendil on probleemiks saanud see, mis väärtuses kajastada mingit vara (asset), kohustust (liability) ja omakapitali (equity). Finantsanalüütik püüab leida kõikide varade, kohustuste ja oma- kapitali turuväärtuse (market value), sest rahandusotsused peavad põhinema turuväärtusel. Maksimeerida tuleb turuväärtust, mitte raamatupidamislikku väärtust. Raamatupidamisaruannetes esitatakse aga üldjuhul soetusmaksumus (cost) ja näidatakse bilansilist jääkmaksumust (carrying amount), vajadusel tehakse jooksvalt varade väärtuse allahindlust (write-down), kuid enamasti ignoreeritakse tõusu. Viimasel kümnendil on palju diskuteeritud ka selle üle, missugust informatsiooni peaks majandusaasta aruanne sisaldama. Küsimus on selles, millist infot (andmed pole info) avalikustada ja mis on ettevõtte ärisaladus
annaabi.ee 
