kannelleeritud jalgadega serveerimislaud, mille juurde kuulusid kaks postamenti, tihti koos urniga. Lauad värvitud või mahagonist. Robert Adami peeglid, enamasti ovaalsed ja kaunistatud ülipeenete groteskimotiividega. Hiljem armastas nn Veneetsia akna kolmese jaotusega peegleid, mille külgi kaunistavad figuurid. · George Hepplewhite · Kuulsus pärast surma, 1788 · Naine avaldas mööblidisainiraamatu · "The Cabinet-Maker and Upholsterer's Guide" · Interpreteeris Adamit · Raamatukapid, kabinetid Chippendale'i eeskujul · Ise ta teadaolevalt mööblit ei valmistanud · Hepplewhite'i kavandid > Alati azuurne ovaalne, südame-või kilbikujuline seljatugi. Motiivideks urnid, lillekimbud, viljakõrred, rosetid. Jala ristlõige ümar või nelinurkne, klassisistlikult sirged, tagajalad mõnikord kaardu. Kujundas ka sohvasid, mille seljatugi meenutas mitut kokkupandud tooli. Hepplewhite'i gondoltooli kombel sujuvalt üleminevate käe-ja seljatugedega diivanid. Jalad
Seltsiliikumine Seltsiliikumine rikastus ja kaasajastus, jõudes uuele tasandile Rahvas osales ka ise kultuuriloomes Uued rahvamajad, mitmesugused ühingud ja seltsid Üldlaulupeod toimusid regulaarselt Tallinnas iga viie aasta tagant Noorteorganisatsioonid Skautide ja gaidide malevad Noored Kotkad ja Kodutütred Noorte Meeste Kristlik Ühing, Noorte Naiste Kristlik Ühing Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus Eesti Haridusliit Eesti Lauljate liit Olme Uued mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jms Elektrivalgustus, keskküte, vesikäimla, omaette vannituba Mitmesugused uued kodumasinad: õmblusmasinad, külmkapid, pesumasinad Telefonid, grammofonid, raadiod Rõivamood Naiste hulgas läks moodi poisipea, järjest lühemaks muutusid kleidid ja seelikud Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks Click to edit Master text style Naiste rõivamood
Suured muutused toimusid olmes ja igapäevaelus. Linnadesse hakati järjest rohkem rajama elamuid ja esindushooneid, järgides hoolega muu maailma arhitektuurilisi suundumusi. Majasid iseloomustas kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja põrand. 1936. aastal käivitati ka kodukaunistamise üritus. Kodusisustuses vahetati rohmakas talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Kasutusele tulid diivanvoodid, raamatukapid jm. Moodi läksid seinavaibad, diivanipadjad ja linikud, seinu kaunistasid fotode asemel maalid. Eelistati avarust ja õhulisust, päikese- ja valguseküllust. Moodsates linnamajades oli elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, ka omaette vannituba. Igapäevaseks said õmblusmasinad. 1939. aastal kasvas raadio populaarsus. Ka rõivamoes toimusid muutused. Naised hakkasid pidama dieeti, moodi läks poisipea, järjest lühemaks muutusid kleidid ja seelikud, 1930. aastatel ka pikad püksid
Kitsastel tumedast puidust ustel on silma kõrgusel kolmeavalised klaastahvlid. Trepiosa piirab kaunis sepistatud võrestik. Laetala otstes on lehekese motiividega juugendlikud dekoratsioonid. Põrandakatteks on uuemat tüüpi lühikestest peentest detailidest koosnev puitparkett. Lossis eraldavad ruume kohati ka kergelt juugendliku kujuga kaared. Teisel korrusel asub raamatukogu, kus asuvad algupärased kõrged raamatukapid. Kappide ülaosa on pikkade kitsaste klaasustega ning sisaldab riiuleid. Alumine osa on ligikaudu meetri kõrgune ja selle uksed on ilma klaasideta ning kaunistatud ristikujuliste sepistega. Raamatukogu eesruumis asub lugemistuba, kus on valged koobaltmaalingutega kahhelahjud. Viimaseid leidub ka mujal üle terve lossi; iseäranis teise korruse ruumides. Teisel korrusel asuvad veel kunagise krahvi poja pere magamistoad ning kunagine piljardisaal.
kaitseorganisatisioone(Ülemaaline Eeesti Noorsoo Ühendus,Eesti Haridusliit,Eesti Lualjate Liit,Eesti Maanaiste Keskselts.) Olme:Linnadesse rajati uusi linnaosi ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushoonesid.Töötati välja mitu Eesti oludesse sobivat talukompleksi tüüpprojekti.Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud.Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu..Kasutusele tulid diivanvoodid,raamatukapid jm.Eelistati avarust,üha tavalisemaks muutusid kodumasinad.muutused rõivamoes: naistel poisipea,dieedid,lühemad kleidid ja selleikud .Linna tulid uued ja moodsab bussid,maal sõideti jalgratastega.
Vähenes religiooni tähtsus. Rajati rahvamaju, kus tegutsesid ühingud ja seltsid. Tegutsesid teatritrupid, mis harrastasid näitemänge, laulu- ja muusikakoore. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tekkisid spordi- ja noorteorganisatsioonid skaudid ja gaidid, Kaitseliidu tütarorg. Noored Kotkad ja Kodutütred. Ehitati modernseid elamuid ja esindushooneid. Kodusisustuses vahetati talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Diivanvoodid, raamatukapid, maalid, graafilised lehed, seinavaibad, diivanipadjad, linikud. Eelistati avarust. Linnamajades tingimata elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, vannituba. Kodumasinad: õmblusmasinad, elektripliit, külmkapp, pesumasin, telefonid, grammofonid ja raadiod. Seda jõudis ka maale. Rõivamood jõudis Eestisse filmide ja ajakirjade vahendusel. Dieet, poisipea, lühemad kleidid ja seelikud, pikad püksid. Meeste rõivastus traditsioonilisemaks.
oluline.Olenemata lisatundides puudumisest ja vähestest ringitöö ajast, on Tapa lapsed ilusate töödega osalenud maakonna ja vahel ka vabariiklikel näitustel, saanud tänukirju ja tunnustuskaarte. Tapa Gümnaasiumi raamatukogu sündis 3. märtsil 1919. aastal. Esimese lennud vilistlaste A. Valsineri mälestuses on mainitud, et õpilased korraldasid koolipidusid ja perekonnaõhtuid ning kogusid raha arval padi alus kooli raamatukogule. Raamatukapid asusid saalis. Õpilased pidasid ise ülal ka lugemislauda, kuhu tellisid ühiseks kasutamiseks ajalehti ja ajakirju. Raamatuid laenutas keegi õpetajatest. 1927. aastast on säilinud külekond kõige vanemat raamatut Tapa Linna Ühisgümnaasiumi templiga. A. Kotli poole projekteeritud hoones asus raamatukogu 3. korrusel dusiruumi kohal ja seega ta eriti suur olla ei saanud. Raamatukoguhoidjana töötas siis Erna Veeroja, tema järe. Tuli tööle Aino Salmisto. Praeguse tüüpprojekti järgi
järgisid hoolega muu maailma arhitektuurilisi suundumusi *Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja -põrand *Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kogenud peentislerite või spesiaalsete mööblivabrikute märksa kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu *Kasutusele tulid uudsed mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jm *Moodi läksid seinavaibad, linikud, diivanipadjad *Hakati eelistama avarust, õhulisust, päikese- ja valguseküllust *Linnamajades muutus aina tavalisemaks kodumasinad: õmblusmasinad, külmkapid, elektripliidid, pesumasinad *Laialt levisid ka grammofonid, raadiod, telefonid *Muutused rõivamoes jõudsid Eestisse vägagi operatiivselt, ennekõike filmide ja ajakirjanduse vahendusel *Naised hakkasid pidama dieeti, moodi läks poisipea, lühemaks muutusid kleidid ja seelikud. Meeste
GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid. Söögisaalist kostab paljuhäälelist jutukõminat ja naeru; kõlistatakse noaga vastu klaasi; tekib vaikus; lühike lauakõne; braavohüüded ja siis taas jutukõmin.
vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder- ja põrand. Iseseisvusajal muutus oluliselt Eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka veega klosett. Kodusisustuses vahetati omavalmistatud talupojamööbel välja kogenud peentislerite või spetsiaalsete mööblivabrikute märksa kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Kasutusele tulid uudsed mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jm. Seintel asendasid fotosid seinavaibad, diivanipadjad ja linikud. Tavaliseks muutus grammofon. (Vahtre 2005: 190) 1930ndail aastail levinud rahvusühtsuse idee ei olnud poliitilise eliidi fantaasia, vaid selle järele valitses rahva seas ka nõudmine. Heitlik ajastu oli läbi, loodeti rahulikku ja stabiilset arengut ning 5 rahvuse üldist õitsengut
annaabi.ee 
