Hauaplaadid · Vabaskulptuur vaba loodus, (kaunistused) · Ehitusskulptuur ehitisi kaunistavad skulptuurid (enamasti suuremad) · Monumentaalskulptuur elu-/üleelusuurused skulptuurid. · Graafika vanim liik, mustvalge, tegemiseks kasutatakse kriiti, sütt, pliiatsit · Pastell maali ja graafika vaheline liik, joonistusvahendiks värviline kriit · Trükigraafika trükipressi leiutamisega tekkinud kunst (6.saj Hiinas, 15. saj Euroopasse) · Raamatugraafika · Vabagraafika e estamp · Kõva trükk näit. Puugravüür · Sügav trükk näit. Vaskgravüür · Lame trükk näit. Ofort (happega mängimine)
2. Tahvelmaal- transporditav pilt, mille aluseks on nt puuplaat või lõuend 3. Miniatuurmaal- (it., lad.- miniare- "mennikuga värvima") e. raamatumaal: nt. käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal. Ka väike peenelt teostatud pilt, eriti portree IV GRAAFIKA- tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil 1. Kõrgtrükk 2. Sügavtrükk 3. Lametrükk · Graafika hulka arvatakse ka mittepaljundatav joonistus · Graafika alaliigid on raamatugraafika, karikatuur, kirjakunst, plakat, tarbe- ja vabagraafika V TARBEKUNST- tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Liigitatakse tihti materjalide järgi: 1. Keraamika- savi(ka portselan)esemed 2. Metallehistöö: ehted, sepised-võred 3. Klaasikunst- puhutud, valatud, lõigatud, lihvitud jne esemed 4. Tekstiil- vaibad, gobeläänid, maalitud ja trükitud kangad 5. Nahkehistöö- köited, nahkesemed, -ehted ja -objektid 6. Puitehistöö jne. VI DISAIN e. tööstuskunst
soodavabriku ruumides Traunsteinis sisseseatud sõjavangide laagris. Paul Burman vabaneb sealt närvihaigena 1914. aaasta detsembris, Areni vangipõlv kestab aga järgmise aasta märtsikuuni, kui ta teeskleb kopsuhaigust. Ta tunnistatakse väeteenistuskõlbmatuks, vabastatakse ja saadetakse Rootsi, kust ta Tallinna tagasi pöördub. Aastatel 1916 1918 elab Narvas. Aastatel 1909-1912 on Karl Burmani arhitektuurbüroos abiliseks-joonestajaks, samal ajal töötab raamatugraafika alal. Vabadussõja puhkemisel saab temast käskudetäitja ametnik sõjaministeeriumis, kus ta komandeeriti sõjamuuseumi juurde, ülesandeks sõidud rindele joonistamiseks ja fotografeerimiseks. Nende sõitude tulemusena ei sünni küll suuremaid teoseid, aga nii mõnigi ta joonistustest on haarav ehtsa sõjamiljöö- ja meeleoluga, eriti akvarell "Patarei tulistamas". Vabadussõja lõpust alates Areni niigi mitmekülgne kunstiline tegevus laieneb
graafika, skulptuur) ega madalaks. Pole midagi põlastavat selles kui kunstnik teeb mööblit, nõusid ja teisi tarbeesemeid. Kõik, mis on ilus, ei pea olema ainult muuseumis. Ilu peab astuma inimese ellu nii kodus kui ka väljaspool seda. Paljud rühmituse liikmetest püüdlesid selle poole, et nende kunsti väljendusvahendid oleksid dekoratiivselt ilmekad. "Mir Iskusstva" kunstnike suuremad saavutused olid seotud graafika (eriti raamatugraafika) ja teatridekoratsioonidega. Nad lõid mitmeid õnnestunud lavadekoratsioonide kavandeid "Ballets Russes`le". Kõige enam juugendist mõjutatud kunstnik Lev Bakst (1867 1924) on läinud kunstiajalukku eelkõige teatrikunstnikuna ta oli üks tuntumaid kostüümide loojaid, kelle lavarõivad olid idamaiste ja vene rahvamotiivide kombinatsioonid. Baksti lavadekoratsioonid jälgisid täienisti juugendit hõlmates samas ka traditsioonilise ja primitiivse kunsti värskust ja jõudu. Benois ja
nägid, et Pariisis tugevneb impressionismilähedane kunst, oli neil meeldiv sellega kaasa minna. Ado Vabbe loomingus asendus avangardism hoopis taltsama impressionismilähedase loodusvaatega. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi Paul Burman ja Villem Ormisson. 20. Nimeta 1918-1940 a. silmapaistvaim eesti graaafik. Nimeta kuulsamad tööd? Eduard Wiiralt, kelle looming sisaldas virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates ja sisulist mitmekesisust. Skulptuur "Vanamehe pea"; raamatugraafika Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ja Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 21. Kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,Metskits"? Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal. Marelle Roos 12.klass
Tema tekstiilialane looming on insprireeritud rahakunsti geomeetrilisest ornamentikast. Ent selle kõrvalloob ta ka muinasainelisi kompositsioone, millede hulgast oma mõjuka dekoratiivuse ja ilusa rütmiga tõuseb esile vaip "Ussikuningas" (1915, pole säilinud). Tervikutaju ja mõõdutunne, vähese ornamentika oskuslik kõlamapanek on iseloomulik Oskar kallise 3 mööblikavanditele. Raamatugraafika alal tuleb märkida kaanekujundust E.Vilde "Mäeküla piimamehele" (1916), kus nii kujundi valik (meeleline naisfiguur) kui ka kerge katkendlik sulejoonsitus on iseloomulikud Oskar kallise viimaste aastate loomingule. Samasugune vabaloomingu ja kujundustööde mõtteühesus ning ornamendi ja piltkujutuse oskuslik ühendus ilmenb ka kalndrialuste kujunduses. 1911. a tähistas eesti üldsus "Kalevipoja" ilmumise 50-ndat juubelit. Sel juhul korraldati ka võistus eepose illutreerimiseks
Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa
e tase pedagoog Kolmas tase Ta oli Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige (1923) Neljas tase Lõi graafikaid, mis liikusid oma vormi poolest Viies tase järjest lähemale kubismile Vägagi kubistlik oli tema raamatugraafika Johannes Barbaruse luulekogule "Geomeetriline inimene", aga hiljem areneb tema stiil rohkem realistlikuks ja neokonservatistlikuks Tõi kubismi Eestissse Vahtra kuulsamad teosed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
raamatukunstis), Nikolai Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas Karl Eduard Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Nagu albumi kirjanduslikus nii ka kujunduslikus osas vaheldub XIX sajandi realism kaasaegsemate taotlustega, nende seas juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Hiljem hakati rohkem kasutama juugendist pärinevaid põhimõtteid : ornamentikale, lainjad jooned, detailide rütmiline kordus. Juugendlikke elemente leiab veel 1920ndategi alguse graafikas (Ado Vabbe, 1892 1961) ja K
kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige (1923) ja kuulus mitmetesse teistesse kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste ühendustesse. Tema varasem looming on impressionistlik, aga see arenes hiljem kubo-futuristlikuks. Ta lõi graafikaid, mis liikusid oma vormi poolest järjest lähemale kubismile ("Blanc et noir" (1921) ja "Konstruktiivsed rütmid" (1924). Vägagi kubistlik oli tema raamatugraafika Johannes Barbaruse luulekogule "Geomeetriline inimene", aga hiljem areneb tema stiil rohkem realistlikuks ja neokonservatistlikuks. Elu lõpuaastail viljeles Vahtra natüürmorte ja maastikumaale. Paradiisi stseen mapist "Blanc et noir" http://www.virtuaalmuuseum.ee/J
Häädemeestel, Kohilas ning Tallinna tagasi jõudes lõpetas algkooli (7. klassi) Reaalkoolis. Kuna raha oli vähe, pidi ta edasiõppimiseks valima suurima stipendiumiga kooli, milleks oli toona Mäetehnikum. Pärast selle lõpetamist teenis ta kolm aastat Leningradis autojuhina Nõukogude Liidu sõjaväes. (Arrak, 2003) 1. 2 Venna mõju Jüri Arrakul on poolvend Henno ja vend Arno. Henno Arrak (snd 18. aprill 1930) lõpetas 1963. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (edaspidi ERKI) raamatugraafika erialal ja töötas kirjastuses Eesti Raamat kunstnikuna (1969-1970), hiljem vabakutselise kunstnikuna. Vend Henno oli Jüri Arraku esimene kunstiõpetaja ja just tema avas Jürile ukse kunstide korterisse. (Arrak, 2014) Jüri Arrak meenutab: ,,Vend Henno, kes oli juba ERKI graafikatudeng, soovitas ka sinna tulla ja tegi mulle esimesed joonistamistunnid kirja teel (!) ning 1960. aastal tulin Tallinna. Töötasin elektrikute meistrina ehitustel ja olin aasta ERKI ettevalmistuskursustel.
See erilisus annab ajalehele õiguse ka XXI sajandi tõttavatel aastatel ilmuda vanamoodsa ja kunstilise tiitlipea ehk päismikuga. Seda enam et dekoratiivne tiitlipea oli oma ajas eriline, on see osa ka meie kultuuriloost. Ajalehe "Sakala" päismiku ("Sakala" kui ka selle lisalehtede ehistähtedega tiitlipead) tegi Carl Robert Jakobsoni noorem vend Eduard Magnus Jakobson (1847--1903), üks XIX sajandi tuntumaid eesti graafikuid ja raamatugraafika esindajaid. Jakobsoni aktiivne kunstiline tegevus, mis kestis veerandsada aastat, algas 1866. aastal puulõigete tegemisega Johann Woldemar Jannseni ajalehele "Eesti Postimees". Ta illustreeris ajalehte 1881. aastani maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega. Eesti Kirjandusmuuseumi juhi Krista Aru arvates oli pilkupüüdev ja teiste väljaannete omast erinev just "Sakala" tiitel, mis oli ja on ühtaegu realistlik ja romantiline.
1798 Tallinnas esimene kunstinäitus, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa kunsti. Tartu ülikooli juurde asutati joonistuskool. Baltisaksa kujutavas kunstis segunesid klassitsism ja romantism, leidus varase biidermeierliku realismi sugemeid. Kasvas huvi Eesti maastiku ja linnamiljöö maalide vastu. Kombeks sai albumite avaldamine. 19. sajandil baltisaksa kunstis levisid portreed. Romantismi väljapaistvaks esindajas on Friedrich Ludwig von Maydell raamatugraafika arendaja ja Tartusse puulõiketöökoja asutaja. Eesti vaadete ja talupoja kujutamise õitseajaks olid 1830-40. aastad. Jõukamad aadlikud hakkasid kunsti kollektsioneerima, tekkisid kunstikogud. Esimene Eesti kunstnik Johann Köler (Viljandimaa), kes haris end välismaal ning oli Vene tsaari kunsti õpetaja. Teater: 19. sajandi I poolel ei kujunenud baltisaksa kultuuriruumis kohalikku loovkunstnike rühma. Teatrikunst arenes kõige rohkem Riias. Eestimaa kõrgseltskond
annaabi.ee 
