Trükikunsti leiutamine -
kas keskaja suurim saavutus?
Selleks, et keskajal oma mõtteid jäädvustada ning neid laiale
ilmale tutvustada tuli need panna kirja kirjavormis. Loomulikult oli
see aeganõudev ja mahukas töö, mis muutus peagi vastuoluliseks
igale endast lugupidavale ühiskonnakodanikule. Inimeste vaeva
vähendamiseks leiutas Johann Gutenberg 1440 . aastal rohkete
katsetuste tulemusena trükikunsti.
Kuigi trükikunst oli juba varem avastatud Hiinas ei teadnud Gutenberg sellest midagi. Katsetustega leidis ta viisi, kuidas
metallist valatud üksikuid tähti raami küljes, lehekülje kaupa
kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Pärast seda
oli võimalik tähed taas lahti võtta ja neist uusi lehekülgi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Margit Lott
Õppematerjali autor
aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus kuna raamatute hulk suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja seega kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele kui seni. Suurtes tiraazides trükitud raamatud levisid kiiresti ja koos nendega ka uued teadmised, mõtted ning seisukohad. Kõik see tegi võimalikuks hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. Liikuvaid metallist trükitähti kasutati esmakordselt Koreas, kus sel viisil trükiti esimene raamat 1436. aastal
aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus. Raamatute hulk suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja seega kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele kui seni. Suurtes tiraazides trükitud raamatud levisid kiiresti ja koos nendega ka uued teadmised, mõtted ning seisukohad. Kõik see tegi võimalikuks hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. Kuidas oli trükikunsti levimine Eestis seotud reformatsiooniga? Nimelt luterluse üheks põhimõtteks oli
1. Tulirelvade areng (lk 9) Keskaja lõpu poole õpiti metalli töötlema. Sellest tulenevalt hakati peagi valmistama tulirelvi. Vanimad tulirelvad olid veel algelised ja rasked ning nende laskekaugus ning täpsus jätsid soovida. Relvameistrite oskused aga aja jooksul täiustusid ning peagi osati valmistada ka täpsemaid ning kergemaid relvi, mille käsitlemisega saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla
Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa olid varakeskajal hoopis Ida-Rooma, mida
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.
Käsitletakse perekonna ja armastusteemasid. Kunst ja ka teater pidid näitama Ateena riigi väljapaistvust. Lisaks etenduse vaatamisele tuli publik teatrisse ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama. Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa. Klassikaline ajajärk oli teatrikunsti õitseaeg Ateenas. Kirjandus oli olemas vaid näitekirjansusena. Kõige täiuslikumaks tragöödiaks peetakse Sophoklese ,,Kuningas Oidipust". Ajastu suurim lüüriline poeet oli Pindaros, kes lõi pidulikke võidulaule. Kirjakunst, kõnekunst: kirjaviis vasakult paremale. Kunstide kuningannaks retoorika ehk kõnekunst, mis arenes jõudsalt. Kõnekunst täiustus pidevalt, kuna kodaniku sõnal oli suur kaal. Rahvakoosolekutel tuli suurt kõneosavust üles näidata. Tegutsesid kõnekunsti õpetajad reetorid. Kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid pol. kõne rahva ees,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid