meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Teotihuacan Päikesepüramiid Sulismadude pead linnulennult Teotihuacanis Quetzalcoatli püramiidilt Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana- Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid
Vladislav Tsõpov 10A 09.05.2010 Tallinna Humanitaargümnaasium Maajad Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine; nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on h...
Palju templipüramiide] · Pildid: maajade keraamiline figuraalkompositsioon; Tikali püramiid; keraamiline topeltjaaguar Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur · Sõjakas kultuur(u. 900-1200) · Maaja-tolteegi segakultuurid uute keskustega(Chichen-Itza, Tula, Uxmal) · Templitel puust laed, mida kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid · Pildid:chac-mool tolteegi skulptuur; tolteegi sõdalasekujulised samab Quetzalcoatli püramiidil Tulas, u 900- 1150; Chichen-Itza suur tempel Vana-Mehhiko skulptuurikunst 1)Skemaatiline, tinglikud sümboolsed lahendused (enamasti kõik jumalakujud) 2)Tõetruud, looduslähedased(inimeste kujud) · Peamine huviorbiit näguväljendusrikas, individualiseeritud, sageli karm ilme · Keha lihtsustatud, abitu · Üldistatus, monumentaalsus Maailmavaade · Totalitaarsed riigid, ainuvalitseja kätes alamate elu · Ei usutud hinge surematust, inimohvrid(maajadel, asteekidel)
Chicomecoatl. Lillede jumalanna ja käsitöö kaitsjanna oli Xochiquetzal, maisijumal Centeotl, agaavi ja alkoholi jumal Mayahuel, inimohvritoomise jumal Xipe Totec, tulejumal Huehueteotl. Allilma Mictlani valitses surmajumal Mictlantecuhtli. Viie Päikese müüt. Alguses oli neli ajastut (ehk Päikest), mis kõik hävitati, sest nende jaoks loodud inimesed ei rahuldanud jumalaid. 1.ajastu oli nn. Maa Päike, mida valitses Tezcatlipoca ja mida asustasid hiiglased. Selle hävitas Quetzalcoatli saadetud jaaguarid. 2.ajastu oli Tuule Päike, mida valitses Quetzalcoatl ja mis hävitati Tezcatlipoca saadetud kohtava tormi poolt. 3.ajastu oli Vihma Päike, mida valitses Tlaloc ja mille Quetzalcoatl hävitas tulevihmaga. 4.ajastu oli Vee Päike, mida valitses 3jumalanna Chalchihuitlicue ja mis hävitati veeuputuses. Praegune, 5. ehk Tule Päike on loodud Quetzalcoatli ja Tezcatlipoca koostöö tulemusena ja mida toetavad kõik jumalused
Olmeegi linnad · Linnad olid väiksed. · Eeskätt valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulad. · Elanike arv ei ulatunud üle 1000. · Poliitilised ja usulised keskused. · Linna keskel tavaliselt püramiidikujuline tempel. Teotihuacan · ,,Paik, kus loodi jumalad." · Suurejoonelised linna varemed on säilinud siiamaani. · Hiilgeaegadel elas seal arvatavasti üle 100 000 inimese. · Ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan · Keskuseks lai põhjast lõunasse kulgev Surnute tänav. · Kuupüramiid tänava põhjapoolses osas · U 65 m kõrgune Päikesepüramiid tänava keskpaigas. · Tänava lõunapoolses otsas Tiivulise Mao tempel. Maiad · Elasid tänapäeva LõunaMehhiko ja Guatemala aladel
templite aluseks ja Egiptuse omad kõrgete ülikute haudadeks. Jällegi on nende tsivilisatsioonide saavutuste vahel kahe tuhande aasta pikkune periood. Võib järeldada, et Ameerika oli muu maailmaga võrreldes maas tuhandeid aastaid. Päikesepüramiidi kõrval asub ka mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Selle kohal võib paraleele tõmmata egiptusega, kus siiani ei teata täpselt, kes ja kuidas ehitati püramiide. Teothihuacani ehitamisel sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt
kunstlikul saarel. Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitasid asteegid kanaleid ja tammteid. Tänapäeval asub sellel kohal Mexico. 4 Linn oli jaotatud neljaks tsooniks (campan), need omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli). Igal calpulli'l oli oma turuplats (tiyanquiztli). Linna keskel olid koolid ja templid. Kokku oli avalikke hooneid umbes 45, sealhulgas peatempel, Quetzalcoatli tempel, mänguväljak, tzompantli, päikesetempel jne. Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega.Linnriigid olid tihedalt asustatud.Tihti moodustasid nad omavahel vallutus- või kaitse-eesmärgiga konföderatiivseid liite. Et suurt elanikkonda toita, kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del. Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao, puuvillase riide, kulla, hõbeda ja nefriidiga. Kaupmehed ostsid põhja
linnadest võetud vange.Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Nende linnad olid jaotatud neljaks tsooniks ,,campan", need omakorda igaüks 20 rajooniks ,,calpulli". Igal calpulli'l oli oma turuplats ,,tiyanquiztli". Linna keskel olid koolid ja templid. Kokku oli avalikke hooneid umbes 45, sealhulgas peatempel, Quetzalcoatli tempel, mänguväljak, tzompantli ja päikesetempel. Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega. Linnriigid olid tihedalt asustatud. Tihti moodustasid nad omavahel vallutus- või kaitse-eesmärgiga konföderatiivseid liite. Suure elanikkonna toitmiseks, kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del. Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao, puuvillaste riiete, kulla, hõbeda ja nefriidiga
Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid w, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani
on (hõlmas ligi 20 km2 ja mahutas ligi 100 000 elanikku). Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid maajad, kuid on levinud ka
Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on VanaAmeerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik KeskAmeerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan linnulennult Päikesepüramiid Teotihuacanis Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid,
Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on VanaAmeerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik KeskAmeerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan linnulennult Päikesepüramiid Teotihuacanis Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid,
Chichen Itza (vaata lisa pilt 13) oli tähtis maajade asula kuni 10. sajandini. Näib, et veidi hiljem, juba maajade tsivilisatsiooni loojangul, allutasid tolteegi sõjamehed Chichen Itza ja muutsid ta oma pealinna Tula suuremaks ja paremaks koopiaks. Tänapäeval Chichen Itzas laiuvad varemad ei ole puhtalt ei maajade ega tolteekidr arhitektuuri jäänused, vaid intrigeeriv sümbioos mõlema kultuuri ideedest ja motiividest. Arvatakse, et see asula oli valitseja-jumala Topiltzin Quetzalcoatli uus pealinn ja varemete üle domineeriv ehitis, mida tänapäeval hüütakse El Castillo, oli kunagi sellele valitsejale pühendatud püramiidtempel. Neljal küljel üheksa terrassi jaa 91 trepiastmega püramiid ehitati varasema püramiidi peale nii, et esialgne ehitis maeti täiesti uue sisse. El Castillo mõõtmed ja kuju on vapustavad. Trepiastmed ja terrassid sümboliseerivad päevi ja kuid aastas. 52 reljeefpaneeli sümboliseerivad aga maajade ajaarvestuse 52 aasta pikkust tsüklit.
Cuicuilco hukkus vulkaanipurske tagajärjel. Teotihuacan hakkas kiiresti arenema ning muutus väga suureks. Linn oli ristkülikukujulise üldplaneeringuga. Linnas oli suur põhja-lõunasuunaline tänav (steegid nimetasid seda hiljem Surnute teeks), teest ühele poole jääb üks kahest hiigelsuurest astmiktemplist, nn Päikesepõramiid, teine suur astmiktempel, Kuupüramiid asub nn Surnute tee alguses. Tee lõunapoolses otsas oli madalam tempel, mida asteegid nimetasid Quetzalcoatli templiks. Selle templi alt oli leitud hulgaliselt ohverdatud inimesi. Ka elamukvartalid olid ristkülikukujulise planeeringuga, osa rikkamad, osa vaesemad. Üldmulje on ülimalt ritualiseeritud valitsemisest. Ei ole aga mingeid märke kirja kasutusest. Kui suurt ala Teotihuacan poliitiliselt kontrollis, pole teada. Tema kunstilist mõju on tunda Yucatani poolsaareni välja. Teotihuacani hiilgeaeg on 2.-6. sajand. 7. sajandist on märke, et elamukvartalites märke põlengutest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
