Pierre Gringoire oli vaeste eest kõneleja. Ta pidas samal hommikul linna keskväljakul kõne, kuid keegi ei kuulanud teda. Ta sattus Imede Õue ja kuna ta polnud äratõugatud, siis taheti ta üles puua. Ta võis poomisest pääseda ainult siis, kui ta abiellub kellegagi Imede Õuest. Tema päästis Esmeralda. Imede õue eestvedaja pani Pierre ja Esmeralda paari. Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada. Esmeralda andis Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis. Esmeralda andis Quasimodole vett ja see tähendas Quasimodole väga palju. Katkendis oli tihedalt läbi põimunud ilus ja kole. Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga kole. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja
vastuarmastust loota ei ole. SISUKOKKUVÕTE: Jumalaema kiriku ülemdiakoni poolt põlatud, ent samas ihaldatud mustlastüdruk Esmeralda päästab süütu kirjaniku, abielludes temaga. Tüdruku enda südamesse on pugenud aga noor ja ilus ohvitser. Nende kohtumisel tapab ülemdiakon suures armukadeduses ohvitseri ning saadab sellega Esmeralda nõias süüdistatuna surmanuhtlust ootama. Tänu küürakale kellalööjale Quasimodole õnnestub tüdrukul põgeneda. Maiste himude küüsi sattunud ülemdioakonil Claude Frollol õnnestub tüdruk kättemaksuna temaga koos mitte põgenemise eest vahistajate kätte meelitada. Enne poomist leiab tüdruk enda kadunud ema, kes sureb teda kaitstes. Ülemdiakoni tapab kättemaksuks Quasimodo, kes pärast kahe tähtsa inimese lahkumist elu mõtte kaotab ning endalt elu võttes Esmeraldale viimsesse puhkepaika järele läheb.
teisalt aga kirjeldab selle aja elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegelaste armukolmnurgast saavad alguse nende kannatused. Ülemdiakon Claude Frollo ja Quasimodo on armunud Esmeraldasse, aga tütarlaps on sissevõetud hoopis kapten Phoebusest (naistemees), kes näeb Esmeraldas ainult seiklust. Ülemdiakon on valmis kõigeks, et Esmeralda oma võrku saada. Kui Esmeralda ta hülgab, annab ülemdiakon Esmeralda kohtu kätte ja saadab surma. Tänu Quasimodole õnnestub tal mõneks ajaks hukkamisest pääseda... Kuid kõik lõppeb traagiliselt: Esmeralda kohtub oma emaga, kes sureb teda kaitstes, Esmeralda siiski hukatakse, Quasimodo lükkab kättemaksuks ülemdiakoni katuselt alla. Ise läheb ta hauakambrisse neiu surnukeha juurde, põimib end tema ümber ja sureb südamevalus. Mulle pakkusid huvi peatükid, mis käsitlesid Pariisi arhitektuuri, tuli ka endal huvi sinna minna ja neid hooneid oma silmaga näha.
Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks
Jumalaema kirik Pariisis Esmeralda ja Quasimodo Quasimodo ründab Esmeraldat pimedal tänaval Esmeralda viib Quasimodole piinapinki juua Quasimodo päästab Esmeralda hukkamisel Kirikus peidus olles: Quasimodo viib Esmeraldale pidevalt toitu ja juua Quasimodo vaatab ilusat tüdrukut alati eemalt Quasimodo vaatab, kuidas Esmeralda omaette laulab Quasimodo lubab Phoebuse üles torni kutsuda Quasimodo päästab Esmeralda, kui Frollo teda öösel ahistab Esmeralda ja Frollo Frollo näeb Esmeraldat platsil esinemas
kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kukkunud ja tal ei ole raha ning ta otsib ööbimispaika Järgmisena lk 133-167, milles minnakse ajas tagasi ning kirjeldatakse Quasimodo lapsendamist Claude Frollo poolt Lk 185-193: kohtuistung, kus esitatakse Quasimodole süüdistus. Lk 197- lõpuni Teose ülesehitus Teos keskendub peamiselt kahele süzeeliinile: · Tegelaste elu ja kannatused · Prantsusmaa XV sajandi elu ja ehitiste kirjeldamine Tegevuskohtadeks on Pariisi erinevad paigad, eelkõige Jumalaema kirik ja Imede Õu Tegevus algab 6.jaanuaril 1482 ja lõppeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud Romantismi tunnused: Romantism pürgis erakordse, suursuguse ja imepärase poole. Igapäevasus on kunsti surm V
Kuid kui Esmeralda esimese inimesena peale Frollod tema vastu natuke heldust näitas, oli Quasimodo armunud. Peale seda päästis ta tütarlapse võllast ning kaitses teda iga hinna eest. Seetõttu võib teda pidada Esmeralda kangelaseks. Nagu ma juba mainisin, oli ainus üdini positiivne tegelane Esmeralda. Ta oli ilus nii seest kui väljast, helde, kuid tema kahjuks ka naiivne. Ta mõjutas kõigi tegelaste elusid olulisel määral. Ta näitas Quasimodole, et maailmas on ilu ja headust, et kõik inimesed ei ole vaenulikud. Seda peangi ma tema kõige kangelaslikumaks teoks- olla kaastundlik ja mõistev ka selle vastu, kes tekitab hirmu ning hoolimata teiste inimeste arvamusest. Kuid see pole kõik. Gudule, Esmeralda ema, oli öelnud, et kasvõi üks minut oma tütrega muudaks ta kõige õnnelikumaks inimeseks maailmas. Teose lõpus ta selle minuti sai, ning ma loodan, et ta oli tõesti õnnelik sellel hetkel,
Ta oli samuti kurt niisiis nägi ta küll ainult inimest pilke, kuid nendest piisas, et ennast alatiseks kirikusse sulgeda. Niisiis leidis ta kirikus peidupaiga inimeste ees. Ta nautis üksi olemist. Ta turnis kiriku võlvidel, tihti ajas juttu kirikus olevate kujudega ning helistas kirikukelli igal võimalusel. Kirikukellad oli tema tõeline kirg ning nii sai ta ennast vabaks lasta. Quasimodo oskas rõõmu tunda lihtsatest asjadest nagu kellahelistamine. Tänu Quasimodole mõistavad lugejad, et maailmas on palju hullemat kui kole näolapp. Ainus inimene kellega ta vestles, ning sedagi märkide keeles, oli Claude Frollo. Kuid ka Claude Frollo oli ennast kirikusse sulgenud justnagu Quasimodo. Alguses veetis ta palju aega kirikus lihtsalt sellepärast, et tahtis üksi olla, et tegeleda oma uurimustega. Kuid ühel päeval armus ta Esmeraldasse. Ning peale seda otsis ta kirikus eelkõige varjupaika Esmeralda eest, ta tahtis pääseda sellest armastusest,
Ta tumedad, suured silmad kogu aeg särasid ning tal olid lopsakad juuksed. Iseloomul on nii plussid kui ka miinused. Esmeralda poleks suuteline kunagi kellegile haiget teha, ta oli lahke, abivalmis ja heasüdamlik, kuid samas liiga usaldusväärne ning naiivne, mina arvan, et see on miinus, kuna elus ei tohi olla liiga naiivne ning uskuda kõike ja kõiki. Tema lahkus väljendus selles, et ta kogu aeg aitas(oli ainuke kes andis Quasimodole juua, kui see oli häbiposti juurde kinnitatud). Esmeralda on liiga usaldusväärne, kuna liiga palju usub enda fantaasiat ning mõteid ning mina arvan, et Esmeralda alt vedamine ei pakuks kellegile suurt pinget. 3. Esmeralda ja armastus : Armastus Phoebuse vastu muutis neiut väga. Ta ei märkanud kedagi ning oli truu Phoebusele. Armudes noormehesse, unustab ta ära enda tugevamad küljed ning muutub haledaks. Armastus muudab teda väga julmaks nende suhtes, kes eda
Peatükis "Pesa" hakkab absurd ja hullus tuure üles kruvima. Kuid ärgem unustagem - Bachelard töötas kümme aastat postiametnikuna ja seejärel matemaatikaõpetajana. Tema kunst on matemaatiline ja täpne. Kuskil kasutab ta väljendit "sürratsionalism". See tähendab väga täpset kujundite astronoomiat, linnaehitust, kus kõik tuleneb ümbritsevast loogikast, lahenduseks aga totaalne irratsionaalsus. Animaalne heaolu Sisu kokkuvõte Caston Bachelard`i ,,RUUMIPOEETIKA" Pesa... Quasimodole, kirjutab Victor Hugo, oli katedraal järgemööda "muna, pesa, maja, kodumaa ja universum". Võinuks öelda, et ta oli võtnud nende kuju, nagu tigu võtab oma karbi kuju. Maalikunstnik Vlaminck elas rahulikult oma maamajas, kus ta kirjutas järgmised read: "Heaolu, mida ma tunnen, istudes tule juures ajal, kui väljas möllab maru, on täiesti animaalne. Rott ja jänes oma urgudes, lehm oma laudas on ilmselt niisama õnnelikud kui mina
Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks
aitas teda välja tema sõnaseadmisoskus. Phoebus oli omakasupüüdlik eneseimetleja, manipuleerija kes oskas inimesi enda ümber väga hästi ära kasutada. Oma kena välimusega ja ilusate sõnadega, millel ei olnud sisulist tagamõtet pani ta Esmeralda endasse armuma. Samas ei hoolinud ta Esmeraldast karvavõrdki, tema eesmärk oli oma ihasid rahuldada. Phoebus oli kergemeelne meesterahvas, kes armastas pidutseda ja viibida kaunite naiste seltskonnas. Ta oli täielik vastand Quasimodole väliselt ilus kuid hingelt tühi ja mõttetu. Romaanis ilmneb kaks omavahel tihedalt põimunud sisulist joont: üheks oleks melodramaatiline armujoon, kus ühe naise saatusse tungib neli meest, igaüks erineva suhutmisega; teiseks- sündmustikuta kultuuriromaan, ehituskunsti kivine eepos keskaegse Pariisi taustal. Romaani põhisüzeeks on võitlus Esmeralda ümber, mida peavad, nagu eespool märgitud, neli meest. Kõige nigelam osa on filosoofil ning luuletajal Gringoire'il.
Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis. Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada. Esmeralda andis iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul. Isegi kui neil on õnne ja nad erinevalt piinarikkalt surnud kaaslastest sõja lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud. Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis"
talle järele tuleks. Quasimodo tõusis püsti. Oma esialgsest kohmetusest vabanenud narrivennastu tahtis oma nii äkki troonilt tõugatud paavsti kaitsma hakata. Mustlased, argoolased ja kogu kirjutajate korporatsioon piirasid preestri ümber. Quasimodo asetus aga preestri ette, mängitas oma atleetlike rusikate lihaseid ja vahtis ründajaile otsa vihase tiigrina hambaid kiristades. Preester, kes oli tagasi saanud oma sünge ja tähtsa ilme, andis Quasimodole märku ja tõmbus vaikides tagasi. Quasimodo astus nüüd ees, rahvast teelt kõrvale tõugates. Kui plats ja rahvas neile juba selja taha oli jäänud, tahtis salkkond uudishimulikke ja päevavargaid neile järele minna. Nüüd asus Quasimodo taha ja järgnes ülemdiakonile tagurpidi jändrikuna, tigeda peletisena, valmis igaühele kallale kargama. Ta pingutas oma liikmeid, lakkus oma metssea-kihvu ja urises vihase metsloomana, hoides rahvahulga