Nimetage tahukate liike - tahukas, prismatoid, ideaaltahukas Mille poolest erinevad tasakõver ja ruumikõver? - tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte Nimetage kõik teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool, pöördkoonus, pöördsilinder Kuidas tekib silindriline kruvijoon? - Silindriline ehk harilik kruvijoon tekib kui, pöördsilindri moodustajat mööda liigub ühtlaselt punkt, kui silinder samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon?
(pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa *pöördpinna meriadiaan(moodustaja)-pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. Joopinnad *Joonpinnaks nim sellist pinda, mida saab tekitada sirgjoone liikumisega. *Sirgjoone liikumisvabadust piiratakse harilikult sellega, et ta peab lõikama ühte või mitut paigalseisvat joont- juhtjoont. *Liigitatakse laotuvateks ja mittelaotuvateks joonpindadeks. *Pinda, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma pinna kavaliteeti muutmata nim laotuvaks ehk tasanduvaks pinnaks (kooniline pind, silindriline pind ja puutujatepind).
lähislaotus? a. Silindrilisel ristkülik, trapets, ellips b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 27. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad a. Pöördellipsoid b. Pöördparaboloid c. Kahekatteline pöördhüperboloid d. Ühekatteline pöördhüperboloid e. Pöördsilinder f. Pöördkoonus 28. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) a. Pöördellipsoid tekib ellipsi pöörlemisel ümber oma telje. Saadakse lapik või piklik pöördellipsoid olenevalt sellest, kas pöörlemine toimub ümber lühema või ümber pikema telje. Sfääri tuleb vaadelda kui ellipsoidi erijuhtu. b. Pöördparaboloid tekib parabooli pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. c
lähislaotus? a. Silindrilisel ristkülik, trapets, ellips b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 27. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad a. Pöördellipsoid b. Pöördparaboloid c. Kahekatteline pöördhüperboloid d. Ühekatteline pöördhüperboloid e. Pöördsilinder f. Pöördkoonus 28. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) a. Pöördellipsoid tekib ellipsi pöörlemisel ümber oma telje. Saadakse lapik või piklik pöördellipsoid olenevalt sellest, kas pöörlemine toimub ümber lühema või ümber pikema telje. Sfääri tuleb vaadelda kui ellipsoidi erijuhtu. b. Pöördparaboloid tekib parabooli pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. c
Kooniline pind, silindriline pind, puutujatepind. 57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid – silindriline; kolmnurgad – kooniline. 58. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber sümmeetriatelje. 59. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad Pöördellipsoid, kahekatteline hüperboloid, ühekatteline hüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. 60. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud) 61. Kuidas tekib rõngaspind? Tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. 62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates 63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid 1) Isomeetriline ristaksonomeetria ehk ristisomeetria. 2) Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria
26. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline Kolmnurgad kooniline. 27. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeertiatelje. 28. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Pöördellipsoid, pöördparaboloid, kahekatteline hüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördsilinder, pöördkoonus. 29. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 30. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit. 31. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 32. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on 1. 33
Õhk suunatakse välja drosseli kaudu. Silindri liikumisel teises suunas pääseb õhk kolvi taha moodavooluklapi (vastuklapi) kaudu. Erikonstruktsiooniga pneumosilindrid Läbiva kolvivarrega pneumosilinder Lame- (lapik) tandem-, kompaktne tandemsilinder Mitmepositsioonsilinder Kolmepositsioon-, juhikutega-, stoppersilindrid Teleskoopsilinder Kolvivarreta silindrid- pikk ruum väikese mõõtmega (tross-, pilutihendiga ja püsimagnetitega silindrid) 13. Lineaar- ja pöördsilinder (nt mis nende vahe on) Hammaslatiga pöördsilindrid (pöördenurk kuni 360o) Labaga pöördsilindrid Lineaarliikumisega silinder liigub sirgjooneliselt samas kui pöördliikumisega liigub pöördega. 14. Suunaventiilid e. jaotid (tähistused ja avade markeeringud) Funktsioon on muuta õhuvoolu suunda muutes sisend- ja väldavade ühendusseeme: Suunaventiilide ülesanneteks pneumosüsteemis on: o Täiturite juhtimine o Pneumosignaalide andmine
Joonestamise kordamisküsimused 30-79 30. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon 31. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. · Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil. · Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 32. Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 33. Mis on originaalvorm? Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 34. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l' X h' ja l' Xp. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ...
57. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid- silindriline; kolmnurgad-kooniline 58. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje 59. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Pöördellpsoid, pöördparaboloid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördsilinder, pöördkoonus. 60. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 61. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit 62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1 64
l = h 2 + ( 2r ) 2 47. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel)? Pöördpinna lõikamisel telge läbiva tasandiga saadakse pöördpinna meridiaan (Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid nimetatakse pöördpinna paralleelideks) 48. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Teist järku pöördpinnad: pöördsilinder, pöördkoonus, pöördellipsoid, pöördhüperboloid, pöördparaboloid, 50. Kuidas tekib rõngaspind? Rõngaspind tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind (elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid). 53. Kuidas tekib joonpind?
oma fokaaltelje, hüperbooli kumbki haru 59. Kuidas tekib tsükliline pind? Tekib püsiva tekitab ühe poole (katte), mis on teisest või muutuva raadiusega ringjoone suvalisel eraldatud), ühekatteline pöördhüperboloid- liikumisel. Tema st saab läbi panna tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma tasapinna alati nii, et ta lõokab seda mööda kaastelje), pöördsilinder (kahe sirge ringjoont. pöörlmisel ümber oma sümmeetriatelje), 60. Mis juhtumil lõikab sfäär pöördpinda mööda pöördkoonus- kahe lõikuva sirge ringjooni? Kui sfääri keskpunkt asetseb pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje pöördpinna teljel. (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 61. Mis tingimusel saab pindade löikejoone 50. Kuidas tekib rõngaspind
49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. 1. Pöördellipsoid (ellipsi pöörlemisel ümber telje), 2. pöördparaboloid (parabooli pöörlemisel ümber oma telje), 3.1 kahekatteline pöördhüperboloid (hüperbooli pöörlemisel ümber oma fokaaltelje, hüperbooli kumbki haru tekitab ühe poole (katte), mis on teisest eraldatud), 3.2 ühekatteline pöördhüperboloid- tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma kaastelje, 3.3 pöördsilinder (kahe sirge pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje), 3.4 pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind? Püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 52. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind: elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline
49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. 1. Pöördellipsoid (ellipsi pöörlemisel ümber telje), 2. pöördparaboloid (parabooli pöörlemisel ümber oma telje), 3. kahekatteline hüperboloid (hüperbooli pöörlemisel ümber oma fokaaltelje, hüperbooli kumbki haru tekitab ühe poole (katte), mis on teisest eraldatud), 4. ühekatteline pöördhüperboloid- tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma kaastelje, 5. pöördsilinder (kahe sirge pöörlmisel ümber oma sümmeetriatelje), 6. pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt on koonuse tipuks). 50. Kuidas tekib rõngaspind? Ringjoone pöörlemisel ümber telje,mis asetseb ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi ringjoone tsentrit. 51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. Kui telg ringjoonest möödub, tekib auguga rõngaspind; kui
5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2.1 Pöördsilindrid Antud kahepoolse toimega silindri (sele 52) kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. 46 Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma konstruktsioonilt jaotatakse suruõhumootorid järgnevalt: * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 5.2.2.1 Kolbmootorid
5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2.1 Pöördsilindrid Antud kahepoolse toimega silindri (sele 52) kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks hammaslatti. Standardsed pöördenurgad on 45°, 90°, 180°, 270°, 720°. Pöördenurka saab reguleerida ka reguleerimiskruvide abil. Silindri pöördemoment sõltub kasutatavast töörõhust, kolvi pindalast ja ülekandesuhtest. 46 Sele 52 - Hammaslatiga pöördsilinder Labaga pöördsilindris asendab kolbi laba, mille pöörlemissuund sõltub sellest, kummale poole laba suruõhku juhitakse. Saavutatavad pöördenurgad on kuni 270° (sele 53). Sele 53 - Labaga pöördsilinder 5.2.2 Suruõhumootorid Erinevalt pöördsilindritest ei ole suruõhumootoritel pöördenurga piirangut. Oma konstruktsioonilt jaotatakse suruõhumootorid järgnevalt: * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 5.2.2.1 Kolbmootorid
Koonilised ja silindrilised pinnad ning puutujate pinnad. 103) Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a) silindrilise pinna ristkülikutest ja trapetsitest b) koonilise pinna kolmnurkadest 104) Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 105) Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. pöördellipsoid (ellipsi pöörlemine ühekatteline pöördhüperboloid pöördsilinder (kahe paralleelse sirge ümber oma telje) (hüperbooli pöörlemine ümber oma pöörlemine ümber nende kaastelje) sümmeetriatelje) pöördparaboloid (parabooli kahekatteline pöördhüperboloid pöördkoonus (kahe lõikuva sirge pöörleminel ümber oma telje) (hüperbooli pöörlemine ümber oma pöörlemine ümber nende
104. Kuidas tekib teist järku pöördpind? tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeertiatelje. 105. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. pöördellipsoid (ja sfäärringi): ellipsi pöörlemisel ümber oma telje. pöördparaboloid: parabooli pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. kahekatteline pöördhüperboloid: hüperbooli pöörlemisel ümber fokaaltelje ühekatteline pöördhüperboloid:hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje pöördsilinder: 2 paralleelse sirge pöörlemisel ümber nende sümmetriatelje pöördkoonus: 2 lõikuva sirgjoone pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje 106. Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud). 107. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit 108. Skitseerige rõngaspind kaksvaates.
annaabi.ee 
