S p = , täisnurkne 2 St = S p + Sk S k = (a + b + c) h 1 V = a2 h S t = 2S p + S k 3 V =Sp h Ülesanded 1. Kuubi serva pikkus on 8dm. Leia kuubi täispindala, ruumala, põhja diagonaal ja kuubi diagonaal. 2. Risttahuka põhiservad on 6cm ja 8cm. Kõrgus on kolm korda suurem kui pikem põhiserv. Leia risttahuka täispindala, ruumala, põhja diagonaal ja risttahuka diagonaal. 3. Korrapärase nelinurkse püstprisma põhja ümbermõõt on 48mm. Prisma kõrgus on pool põhiservast. Leia prisma täispindala, ruumala, põhja diagonaal, külgtahu diagonaal ja prisma diagonaal. 4. Püstprisma põhjaks on täisnurkne kolmnurk kaatetitega 3m ja 4m. Prisma kõrgus on neli korda pikem kui põhja hüpotenuus. Leia prisma täispindala ja ruumala. 5
Leia tekkinud kujundi põhja pindala, külgpindala, täispindala ja ruumala. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. Kolmnurkse püstprisma põhjaks on täisnurkne kolmnurk, mille hüpotenuus on 15 cm ja üks kaatet 12 cm. Prisma kõrgus on 11 cm. Arvuta prisma külgpindala ja ruumala. 13. Nelinurkse püstprisma põhi on romb, mille diagonaalid on 6 cm ja 8 cm. Prisma kõrgus on 7 cm. Arvuta prisma külgpindala ja ruumala. 14. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 16 cm ning püramiidi kõrgus on 15 cm. Arvuta põhja pindala, apoteem, külgpindala, täispindala ja ruumala. 15. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 18 cm ja apoteem 15 cm. Arvuta põhja pindala, kõrgus, külgpindala, täispindala ja ruumala. 16. Pada on poolkera kujuline. Paja läbimõõt on 62 cm. Mitu liitrit vett mahutab see pada?
Prisma 12.klass Prisma ruut, risttahukas Näited Korrapärane kuusnurkne prisma külgserv põhiserv Korrapärane kolmnurkne prisma · Risttahukas · S=2(ab+ac+bc) · V=abc · d = a² + b² + c² · Prisma · V=Sph · S=Sk+2Sp · Sk=nah · V=Sph · ÕPIKUST lk.141 põhiserv Kaldprisma St=Sk+2Sp Sk=pm p-ristlõike ümbermõõt, m-külgserv V=Sph Lõiked · RÖÖPKÜLIK-nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed Ülesanne 262 Rööpküliku eriliigid: · RUUT-nimetatakse nelinurka, mille lähisküljed on võrdsed · RISTKÜLIK-nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on võrdsed ja paralleelsed ningnurgad on täisnurgad · ROMB-nimetatakse rööpkülikut, mille lähisküljed on võrdsed.
D C Tahud Põhitahk A B külgtahud Püramiidi pindala Põhja pindala apoteem nar m Sp = 2 Külgpindala nam Sk = 2 Täispindala St=Sp+Sk Püramiidi ruumala E 1 V = Sp H 3 H D C A B Leia korrapärase kuusnurkse püramiidi täispindala ja ruumala, kui põhiserv on 3 cm, põhja apoteem 2,6 cm, püramiidi kõrgus 5 cm ja külgtahu apoteem 5,5 cm. Lahendus Kirjutan välja andmed. Leian põhjapindala Sp Leian külgpindala Sk Leian täispindala St Leian ruumala V Kirjutan vastuse
Sp=1/2*P*r Sk=1/2*P*mn St=Sp+Sk V=1/3*Sp*H Tüvipüramiid Sk=P1+P2/2*mn V=H/3(S1+S2+S1S2 St=Sk+S1+S2 1a. Nelinurkse prisma põhjaks on ristkülik on külgedega 10m ja 15m. Prisma kõrgus on 8m. Leia St ja V? Sp=10*15=150 Sk=50*8=400 St=2*150+400=700 V=150*8=1200 1b. Kolmnurkse prisma küljed on 6m, 10m, 8m. Pikemale küljele tõmmatud kõrgus on 3m. Leia prisma St ja V kui prisma kõrgus on 9m? Sp=10*3/2=15 Sk=24*9=216 St=2*15+216=246 V=15*9=135 2. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 20m ja püramiidi kõrgus on 8m. Leia püra St ja V? Mn=ruutjuur(10ruut+8ruut)=12,8 Sp=1/2*80*10=400 Sk=1/2*80*12,8=512 St=512+400=912 V=1/3*400*8=1066 3. Tüvipüra põhjapindalad on 9m(ruudus) ja 4 m(ruudus) ja kõrgus 9m. Leia V? V=9/3*(9+4+ruutjuur[9*4])=57
Käive=majade arv*üür x- puhkemaju juurde 2 y=üürihind alla K=(20+x)(400-y) 1(maja)=10(eurot) ehk y=10x K=(20+x)(400-10x)= =8000-200x+400x-10x²= -10x²+200x+8000 K`=-20x+200 |=0 X=10 (y=100) 10 on max koht V:Kui puhkemaju on 20+10=30, siis on üür 300 ja max käive on 30*300=9000€ 8. (10p) Klaasist on valmistatud risttahuka kujuline vaas, mille servade pikkused on kokku 140 cm. Vaasi põhi on ruudukujuline. Kui suur on vaasi põhiserv, et klaasist osa pindala oleks suurim? Mitu liitrit vett sellisesse vaasi mahub? Lahendus. 8x+4h=140 h=35-2x S=x²+xh*4= x²+ 4x(35-2x)= -7x²+ 140x S`= -14x+140 x=10 (h= 35-20=15 ; h=15) V= 10*10*15= 1500cm³=1,5dm³=1,5l V: põhiserv on 10cm; vett mahuks sellesse 1,5l. 9. (5p) Sirje tahab maja seina äärde ehitada ristkülikukujulist lilleaeda, aia materjali jätkub 12 meetri pikkuse aia jaoks. Milline on selle lilleaia suurim võimalik pindala arvestades, et ühest küljest piirab
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Püramiid Püramiidiks nimetatakse hulktahukat, mille üks tahk (põhi) on kumer hulknurk ja kõik ülejäänud tahud (külgtahud) on ühise tipuga kolmnurgad. Kui püramiidi põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse püramiidi n-nurkseks püramiidiks. Kõrguseks nimetatakse püramiidi tipu kaugust põhjast ja vastavat sirglõiku. Püramiidil ei ole diagonaale. Diagonaallõike saame, kui lõigata püramiidi tasandiga, mis läbib püramiidi tippu ja üht põhja diagonaali. Püramiidi nimetatakse korrapäraseks, kui selle põhjaks on korrapärane hulknurk ja püramiidi põhja projektsioon asub põhja keskpunktis. Korrapärase püramiidi kõik külgtahud on võrdsed. Teljeks nimetatakse sirget, mis läbib korrapärase püramiidi tippu ja põhja keskpunkti. Apoteemiks nimetatakse korrapär...
34.Püramiid - ruumiline kujund; üks põhi, see Ül.1225 on hulknurk; külgtahud: ühise tipuga Teada on külgservade ja põhiservade kolmnurgad; külgservad: kolmnurkade ühised erinevus, põhi on korrapärane kuusnurk, küljed, põhiservad: hulknurga küljed; kõrgus: ümberringjoone raadius on R=2cm, leida põhja keskpunkti ja tipu vaheline lõik; servade pikkused. korrapärane püramiid: põhi on korrapärane põhiserv x cm hulknurk ja kõrguse aluspunkt on selle külgserv 3x cm hulknurga keskpunkt; korrapärase püramiidi NB n=6 korral põhiserv=ümberringjoone tipust tõmmatud külgtahu kõrgus on püramiidi raadius apoteem põhiserv 2cm vaata külgserv 3 2cm=6cm NB näiteks torni katus, heinakuhja varikatus 35.Püramiidi pindala - täispindala St=Sk+Sp; Ül.1236
a·h Põhjaks on kolmnurk, järelikult Sp = 2 põhja pindala on kolmnurga 4) Leiame täispindala a·h pindala Sp = 2 St = Sk + 2 · Sp Näide Näide Leia püstprisma ruumala kui üks Leia püstprisma täispindala kui tema tema põhiserv on 4 cm ja sellele põhiservad on 4 cm, 6 cm ja 7 cm; põhja tõmmatud kõrgus on 3cm, ning prisma kõrgus on 5 cm ja prisma enda kõrgus enda kõrgus on 8 cm. on 12 cm. 4·3 Sp = 2 =6 cm2 P = 4 +6 +7 = 17cm V=6 · 8 =48 cm 3 Sk= 17 · 12 = 204 cm2 17
Nende templid ja hauakambrid pole küll väga ilusad, aga need näitavad suurt jõudu ja väge. Need pidid püsima igavesti. Tavalised majad laoti mudatellistest, aga tähtsad ja suured hooned laoti kividest. Kasutati liivakivi, lubjakivi ja graniiti. Peamised tööriistad olid vaskmeisel ja puuvasar. Suurimad ja tähtsamad ehitised Egiptuses olid püramiidid, mis on ehitatud vaaraode hauakambriteks. Kõige suurim püramiid Hufu (ehk Cheopsi) on 127m kõrge ja selle iga põhiserv on 230m pikk. Selle püramiidi jaoks on laotud 2 300 000 kiviplokki, mis kõik kokku kaaluvad ligi 6 000 000 tonni. Püramiid 4500 aastat vana ning ta on kaotanud oma vanusega 12m kõrgusest. Giza kolme püramiidi valvab sfinks. Arvatakse, et sfinksi nägu kujutab Hufu poega Hafrati. Veel on tuntud ka Cheopsi püramiidid. Haukambrites olevad väärisesemed peibutasid vargad. Püramiidid olid väga silmatorkavad ehitised mistõttu peidetid uued
34.Püramiid - ruumiline kujund; üks põhi, see Ül.1225 on hulknurk; külgtahud: ühise tipuga Teada on külgservade ja põhiservade kolmnurgad; külgservad: kolmnurkade ühised erinevus, põhi on korrapärane kuusnurk, küljed, põhiservad: hulknurga küljed; kõrgus: ümberringjoone raadius on R=2cm, leida põhja keskpunkti ja tipu vaheline lõik; servade pikkused. korrapärane püramiid: põhi on korrapärane põhiserv x cm hulknurk ja kõrguse aluspunkt on selle külgserv 3x cm hulknurga keskpunkt; korrapärase püramiidi NB n=6 korral põhiserv=ümberringjoone tipust tõmmatud külgtahu kõrgus on püramiidi raadius apoteem põhiserv 2cm vaata külgserv 3 2cm=6cm NB näiteks torni katus, heinakuhja varikatus 35.Püramiidi pindala - täispindala St=Sk+Sp; Ül.1236
2 15 cm . 5 Leiame nüüd täisnurksest kolmnurgast AOC (BOC) apoteemi m r cos 60 m 2 15 1 4 15 : cm m 5 2 5 8 15 cm 2 4 15 S k 10 5 Vastus. Püramiidi külgpindala on 8 15 cm². 2) Korrapärase kolmnurkse püstprisma põhiserv on 3 cm ja külgserv on 8 cm. Arvutage prisma ümber kujundatud kera raadius ( prisma tipud asuvad kera pinnal). Lahendus. A Kuna tegemist on korrapärase prismaga, siis kera keskpunkt O asub prisma kõrguse AB keskpunktis O. Kera raadius R = OC. R Vaatleme täisnurkset kolmnurka OBC. Lõik
58. Lihtsusta 6 z + ( z - 2) 2 z3 - 8 z - 2 z 3 - 2 z 2 + 2 z - 4 59. Urnis on 5 musta ja 3 punast kuuli. Võetakse kaks kuuli. Milline on tõenäosus, et: 1) mõlemad kuulid on erinevat värvi? 2) mõlemad kuulid on ühte värvi? 60. Korrapärase kolmnurkse püstprisma täispindala on 10. Kui pikk peab olema prisma põhiserv selleks, et prisma ruumala oleks maksimaalne? 61. Leia kolmnurga ümber- ja siseringjoone vahelise rõnga pindala ja kolmnurga pindala suhe. 62. Veevärgi toru on 12 m pikkune. Mitu liitrit vett on selles torus, kui toru sisemine läbimõõt on 24 mm? Mitu liitrit vett voolab sekundis läbi selle toru, kui vee voolukiirus on 5 m/s? 63. Aseta arvude 5 ja 9 vahele kuus arvu nii, et mad moodustaksid koos antud arvudega aritmeetilise jada
Otsitav tundide arv on siin n, p = 0,33, q = 0,67 ja n* = 21. Asendades teadaolevad suurused valemisse saame võrratuste süsteemi 0,33n 0,67 21 0,33n 0,33 21 mille lahendamisel saame, et vähim n väärtus on 63. © Allar Veelmaa 2014 12. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 38 KOLMNURKNE PÜRAMIID a – põhiserv b – külgserv m – külgtahu apoteem b H – püramiidi kõrgus b m - nurk külgtahu ja põhja vahel - nurk külgserva ja põhiserva
Läänegootide kuningriik säilitas sõltumatuse Ida-Rooma või Bütsantsi keisririigist, kelle püüded taastada Rooma võim Ibeerias olid ainult osaliselt edukad ning lühiajalised. 6. sajandi algul kaotas kuningriik Gallia territooriumi frankidele, säilitades kitsa rannikuriba Septimania, kuid läänegootide kontroll Ibeeria üle tagati selle sajandi lõpuks sueebide ja baskide allutamisega. Enamuse läänegootide kuningriigist vallutasid moslemiväed Marokost aastal 711, ainult Hispaania põhiserv jäi kristlaste kätte. Seal sündis keskaegne Astuuria kuningriik. 4) ISLAMI ÜLEMVÕIM JA LANGUS A. Ülemvõim 8 sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711-718) läänegootidelt peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid, kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. 711. aasta 19. juulil tapeti Guadelete lahingus läänegootide kuningas Roderich. See tähistas
Kaldrööptahuka külgpindala võrdub ristlõike ümbermõõdu ja külgserva korrutisega. Kaldrööptahuka ruumala V = S p h = S r l ( S r - ristlõike pindala, l - külgserv), püströöptahuka ruumala V = S p h = abh sin . 6.2 Püramiid 42 1 Korrapärase n-nurkse püramiidi külgpindala S k = nam , kus a on püramiidi põhiserv 2 ning m on apoteem (külgtahu kõrgus). 1 Ruumala V = S p h . 3 6.3 Tüvipüramiid na + nb Korrapärase tüvipüramiidi külgpindala S k = m (m tüvipüramiidi apoteem). 2 1
Kaldrööptahuka ruumala V S p h S r l ( S r - ristlõike pindala, l - külgserv), püströöptahuka ruumala V S p h abh sin . 6.2 Püramiid 42 1 Korrapärase n-nurkse püramiidi külgpindala S k nam , kus a on püramiidi põhiserv 2 ning m on apoteem (külgtahu kõrgus). 1 Ruumala V S ph . 3 6.3 Tüvipüramiid na nb Korrapärase tüvipüramiidi külgpindala S k m (m – tüvipüramiidi apoteem). 2 1