Õpperada oli korras. Infrastruktuur üsna heas seisus ja kasutatav. WC oleks võinud olla puhtam. Tähised olid korras ja hästi arusaadavad. Fotomaterjal: 3) Õpperaja informatiivsus (teabe piisavus, raja vaadeldavus, objektide arusaadavus jms) Õpperada oli informatsiooniga hästi varustatud, kõik sildid olid nähtaval ja loetavad. Rada oli vaadeldav ja kõik obkjetid olid arusaadavad. 4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur jms) Õpperada oli mitmekesine kuid minu jaosk mitte väga atraktiivne. Ei leidnud pärandikultuuri, kuid ranna ja metsa kooslus oli huvitav. 5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks? Füüsiliselt oli rada minu jaoks lihtne, käisime seal küll üsna lühidalt, kuid siiski ei pakkunud see mulle raskust. 6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms Ei saa öelda, et oleksin õpperajal uusi teadmisi saanud.
Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. Maastikuarhitektuur hõlmab tänapäeval näiteks parkide kujundust, detail- ja üldplaneeringute koostamist, haljastamist, puude ja taimede hooldust avalikus linnaruumis, avalikude linnaruumide kujundamist, harvem eraaedade kujundamist. Pärandkultuur Pärandkultuuri alla kuulub kõik see, mis on kadumas. Pärandkultuur on väga lai mõiste ning neid asju, mis selle alla kuulub on üksjagu. Nendeks on näiteks: vanad ehitised, kooguga talu- ja karjamaakaevud, vanad lautrikohad, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad, pärimustega seotud puud ja kivid, hiied, ohvrikivid, vanad kivisillad ja verstapostid, kiviaiad, tuuleveskid, parvetuskohad, söemiilimiskohad ja linaleod, tõrvaahjud, raua- ja ookrileiukohad, munakiviteed, katkukülade ja katkusurnuaedade asemed, vanad
Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored. Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame - aasta juhtmõtteks on: "Pärijata pole pärandit" (2013. aasta on kultuuripärandi aasta). Kultuuripärand võib olla: vaimne-, maastiku-, Raudtee-, mõisa-, pärandkultuur, muinsuskaitsealad, toidupärand, kohanimed, sõjaline pärand, arheoloogiapärand ja veealune kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi terminiga tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele omaseid ja olulisi kombeid, tavasid, teadmisi ning oskusi. Oleme saanud need pärandiks minevikust, mõjutades neid olevikus ning anname edasi tulevikku. Me elame koos oma vaimse kultuuripärandiga iga päev ega pööra sellele tihtipeale eraldi tähelepanu.
Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud 13. Rahvusparkide mälumaastikud: - Põhikaart, 1839 NL topokaart Eesti topokaart Eesti topokaart aastatel 1935-1938 Kaheverstane kaart U. Hermann, 1986 Situatsiooniplaan Woldemar Gustav Lichiger, 1891 Karte von dem Hofslande des privaten Gutes Peddast belegen in Gouvernement Livland, Oeselschen Kreise und Moonschen Kirchspiele
I Vali mõis ning seejärel tee taustauuringud Eesti mõisaportaali http://www.mois.ee/ kaudu, vastates valitud paika puudutavatele küsimusele: 1. Eesti k.-Järve mõisat ; Saksa k -Türpsal 2. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Jõhvi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Ida- Virumaale Kohtla valla territooriumile. 3. Järve mõisa liik on ehitismälestis. 16. sajandi algul ehitati mõis välja vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena. 4. Järve maisat on esmamainitud 1497. aastal. 5. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Georg von Dehn. 6. Teises maailmasõjas põlenud hoone varemetest puhastati 1960tel aastatel keskaegse linnuse osa välja. Tollal alustatud linnuse restaureerimistööd, mis olid jõudnud katuse ehitamiseni, jäid 1970tel aastatel pooleli. Viimastel aastatel on vahepeal lagunenud kõrge katus asendatud siiski ajutise lamekatu...
Reisides nt. Prantsusmaale võiks olla valmis massilisteks põsemusideks ja kummaliseks toiduks, sest mitte teades võõra kultuuri eripärasid, võib võõras riigis viibides paljugi ebameeldivat ja piinlikku juhtuda. Muidugi ei eeldata, et reisi sihtmärgiks oleva riigi kõiki kombeid ja tavasid peab teadma, kuid ebasündsa olukorra vältimiseks tuleks olla avatud meelega ja arvestada, et kohalikud näevad asju võibolla hoopis teisest perspektiivist. Väga põnev kultuuri osa on pärandkultuur. See hõlmab kõike, mis on siiani säilinud meie esivanematest ja vanadest rahvastest. Nemad ongi tegelikult pannud aluse praegusele kultuurile. Ei oleks õige mõelda, et vanaaja ja praegune kultuur on erinevad. Need on omavahel tihedalt seotud, ilma esimeseta poleks teist ja teine eksisteerib ainult tänu esimesele. Kui poleks (olnud) inimesi, poleks ka kultuuri. Võib juhtuda, et ühesuguse kultuurilise taustaga inimgrupile ei
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kit...
Kuradijärv Kuradijärv · Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem. · Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene. · Järve sünge, ilma ühegi taimeta veepeegel on tõenäoliselt olnud otsustav järvele nime andmisel. · Kuradijärvel puudub vähetoitelistele järvedele iseloomulik liivane kaldavööde ja taimestik. · Kaladest elavad seal ainult ahvenad. Pärandkultuur · Praeguse Kurtna noortelaagri asemel oli 1930. aastatel ja II maailmasõja ajal sõjaväe väljaõppe laager ning Nõmmjärve ääres asus ohvitseride klubi. Mitmel pool maastikul on näha vanade kaevikute ja laskepesade kohti. Kokkuvõte · Kurtna maastikukaitseala ning eelkõige ainulaadne järvestik on meie valla üks suurimaid looduslikke väärtusi, mis pakub huvi erinevatele huvigruppidele, kohalikele elanikele ja ettevõtjatele , külastajatele
.......................................................................... 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................................................6 Looduslikud ressursid............................................................................................................. 6 Seire........................................................................................................................................ 7 Pärandkultuur..........................................................................................................................7 Turism..................................................................................................................................... 8 Kaitseala analüüs.......................................................................................................................10 Kasutatud allikad.......................................................................
Lophozia perssonii Perssoni lõhiksammal II Tortula lingulata Keeljas keerik III Tabel 6. Samblikud Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Dimerella lutea Virvesamblik, kollane II Võõrliikidest esineb Sosnovski Karuputke (Heracleum sosnowskyi) (Tori 2015a). 5 1.5. Kultuurilugu ja pärandkultuur 1.5.1. Kultuurilugu Laiemalt hakkas Tori Põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel: ilmusid mitmesugused jutustused põrgust "Sakala" jutulisas (1878) ja "Postimehe" lõbulisas (1889). Tori Põrgust ei pääsenud mööda ka siinkandis elanud kirjanik Andres Saal oma ajaloolistes jutustustes. (Tori põrgu 2007) Tori Põrgu langes sisse 1908. a. See käinud nii: Põrgu kohal olnud mõisa põld. Sulane
· koostöökogemuste olemasolu · heakord (nii suvila- kui paiksete elanike · Laitse-Ruila piirkonna turismialane poolt) ettevõtlus teenuste mitmekesisus · nõrk koostöö omavalitsusasutuste ja · Tallinna lähedus ettevõtjate vahel · raudtee olemasolu · koosturundamise vähesus · mitmekesine pärandkultuur · ühiste sümbolite (nimetajad, logod piirkondlikust seisukohast) puudumine · vastuolu ettevõtjate ja kohalike elanike vahel osa kohalikke elanikke soovib privaatset elukeskkonda · puudulik infrastruktuur
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Idee, mille pinnalt Ungari, Slovakkia, Soome ja Eesti rahvuslikud asjad saavad tekkida ja areneda. Ükskõik kui väike on kultuur, ei ole ta mõttetu. Igal väikesel kultuuril on panus oma maailmakultuuri. Sellest lähtuvalt on Herderi jaoks kõige kõrgemaks kultuuriliseks väärtus autentsus või algupäralisus. Siit tekib ka see, mida nim juurtekultuuriks. Tõstetakse esile juuremetafoori kaudu mineviku dimensioone ja mingisuguse ühe või teise rahva pärandkultuur. Ei saa seljaga seista tuleviku poole. Seda ei ole kunagi olnud rahvusluse programmis. Tuleviku ei saa unustada, see on platvorm, mis annab enesekindluse sellele indiviidide grupile. Kultuuriline paradigma. Varem on euroopa kultuuris asjad toiminud nii, et kultuur oli ainult kõrgklassi asi. Kõrgklassi kuuluvate inimeste poolt tehtud ja mõeldud kindlalt auditooriumile. Romantism tõstab nüüd selle rahvaliku kultuuri ka kõrgkultuuri staatusesse. Rahvalik arusaam esteetikast, kuidas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
