seostumist. Seovad katioone (Ca, Mg, Fe). Bakteriostaatiline, toime makroorganismile suures konts-is. FK: p.o. bios 60-80%, D - kogunevad rakkudes maksas, põrnas, kopsus, luuüdis, luukoes, hambaemailis. Läbivad Tetratsükliin HEBi, PBd, tungib rinnapiima. E - erituvad sapiga, läbivad (I pvk) enterohepaatilise ringe. Eliminatsioon neerudega. N: G+ ja G-. Rickettsia, spiroheedid, chlamydia, mycoplasma. Kasutamine: reservABd. KT: GIT häired, vit-B grupi defitsiit, düsbakterioos -> pseudomemb koliit, superinfektsioonid -> soor suus,
• Võib kombineerida sulfonüüluurea derivaatidega, tiasolidiindioonidega või insuliiniga. Kõrvaltoimed: • Ägedad kõrvaltoimed (doosist sõltuvad) arenevad 10 -25 %-il – kõhulahtisus, ebamugavustunne kõhus, iiveldus, metalli maitse suus, anoreksia. • Kroonilisel manustamisel vitamiin B12 ja foolhappe imendumise häired. • Laktatsidoos – 3-6 juhtu iga 100 000 haige kohta, suremus veelgi madalam. - Sulfonüüluurea derivaadid (tolbutamiid – I pvk, glibenklamiid, glipisiid – mõlemad II pvk) Tolbutamiidi suhteline toime kestus on lühike. Manustatakse 2-3x päevas. Glipsiidi suhteline toime kestus on keskmine ja manustatakse 1-(2)x päevas. Glibenklamiidi suhteline toime kestus on pikk ja manustatakse 1x päevas. • Stimuleerivad insuliini vabanemist pankrease - rakkudest (vajalik funktsioneerivate -rakkude olemasolu). • Vähendavad insuliini lagunemist maksas. • Stimuleerivad
Isohoorne v = const p2/p1 =T2/T1 l=0 q= cv(T2 T1) Sharle p1/T1 =p2/T2 Isobaarne p = const v2/v1 = T2/T1 l= p(v2 v1) = R (T2-T1) q= cp(T2 T1) Gay- v1/ T1 = v2/ T2 Lussac Isotermne pv = const p1/p2 = v2/v1 l = RT ln v2/v1 = RT ln q=l Boyle- p1v1 = p2v2 p1/p2 Mariotte Adiabaatne pvk= const p1v1k = p2v2k ; l= (p1v1 p2v2)/ (k -1) = q =0 Poisson T1v1 k-1 = T2v2 k-1 R (T1 T2) / (k-1) Polütroopne pvn= const p1v1n = p2v2n ; l= (p1v1 p2v2)/ (n -1) = q= cv (n k)/(n -1) T1v1 k-1 = T2v2 k-1 ; R (T1 T2) / (n-1) (T2 T1) T2/T1 = (p2/p1) (n-1)/n , kJ/kg: u = cv(T2-T]) (3. 1)
65. Isotermiline protsess, milline on isotermilises protsessis sooritava mehaanilise ja tehnilise töö suhe. Isotermiliseks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub püsival temperatuuril (T=konst. ja dT=0). dq=dlt=-vpdp protsessis sooritatav mehaaniline töö on protsessis sooritatava tehnilise tööga isotermilisse 66. Adiabaadi ehk Possoni võrrand. pvk=konst 67. Isotermi ja adiabaadi kujutamine p-v diagrammil paisumisprotsessis 68. Mitu korda on adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö mehaanilisest tööst suurem. Mehaaniline töö l=R/(k-1) (T1-T2) =...... Tehniline töö: lt=k l Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 69. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks. Polütroopsed protsessid on sellised protsessid, mis toimuvad konstantsel erisoojusel 70
66. Isotermiline protsess, milline on isotermilises protsessis sooritava mehaanilise ja tehnilise töö suhe. Isotermiliseks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub püsival temperatuuril (T=konst. ja dT=0). dq=dlt=-vpdp protsessis sooritatav mehaaniline töö on protsessis sooritatava tehnilise tööga isotermilisse 67. Adiabaadi ehk Possoni võrrand pvk=konst 68. Isotermi ja adiabaadi kujutamine p-v diagrammil paisumisprotsessis 69. Mitu korda on adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö mehaanilisest tööst suurem. Mehaaniline töö l=R/(k-1) (T1-T2) =...... Tehniline töö: lt=k l Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 70. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks. Polütroopsed protsessid on sellised protsessid, mis toimuvad konstantsel erisoojusel 71
Изохорный Sharle p1/T1 =p2/T2 Isobaarne p = const v2/v1 = T2/T1 l= p(v2 –v1) = R (T2-T1) q= cp(T2 – T1) Изобарный Gay-Lussac v1/ T1 = v2/ T2 Isotermne pv = const p1/p2 = v2/v1 l = RT ln v2/v1 = RT ln q=l Изотермический Boyle- p1v1 = p2v2 p1/p2 Mariotte Adiabaatne pvk= const p1v1k = p2v2k ; l= (p1v1 – p2v2)/ (k -1) = q =0 Адиабатный Poisson T1v1 k-1 = T2v2 k-1 R (T1 –T2) / (k-1) Polütroopne pvn= const p1v1n = p2v2n ; l= (p1v1 – p2v2)/ (n -1) = q= cv (n –k)/(n -1) ∙ Политропный T1v1 k-1 = T2v2 k-1 ; R (T1 –T2) / (n-1) (T2 –T1) T2/T1 = (p2/p1) (n-1)/n
Suguühtejärgsed kontratseptiivid (levonorgestreel), kõrvaltoimed, kasutamine ja vastunäidustused. Kombineeritud pillid on väga efektiivsed, vähemalt juhul kui ei esine haigusi või ravimite kasutmiast, mis ei sobi nendega kokku. Kõige rohkem kasutatakse kombineeritudpillides etünüülöstradiooli, kuigi osades preparaatides kasutatakse hoopis mestranooli. Progesterooni leidub preparaatides nagu noretisteroon, levonorgestreel, etünodiool (teine pvk) või kolmanda põlvkonna preparaatides nagu desogestreel või gestodeen, mis on tõhusamad, esineb vähem androgeenseid efekte ja põhjustavad vähem muutusi lipoproteiinide metabolismis, aga millel on ilmselt suurem tromboembolismi tekke risk kui teise generatsiooni preparaatidel. Kombineeritud pille võetakse 21 järjestikust päeva, millele järgneb 7 pilli vaba päeva, mille jooksul tekib menstruatsioon.
Jahutusvedelik "TOSOOL A-40" Akuvesi Õhkpiduri piiritus Jahutusvedelik "Arctic Red Longlife" -36°C Klaasipesuvedelik lõhnatu -21°C Konserveerimisvedelikud, kaitsemäärded Tehniline vaseliin- parafiiniga paksendatud rasva baasil valmistatud määre PVK-petrolaatumiga paksendatu määre, parafiini ja tseresiini baasil NG 216- maspliin, kilekaitsemääre AKOR-1- mootorite, jõuülekannete, hüdrosüsteemide sisemuste konserveerimiseks, lisatakse kuni 15% õli üldkogusest Pliivaba bensiini ja bituumenlaki segu- põllumasinate katmiseks
isogoorne rõhutõusuaste. 3-4 adiabaatne paisumine. 4- Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid, vesinik, 1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=B34AB-A12BA. metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, q1=A23BA, q2=B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel Soojusvoog soojusläbikande korral: q=t1-t2/ veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. (1/1+/+1/2, [W/m2]. q=t/Rt. q=kt, k-soojus- nim. koksiks. Koks koosneb peamiselt süsinikust,
kergeid vedel-ja gaas kütuseid. Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektri sädemega. Siin on soojuse eraldumine vaadeldav püsivmahulisena. Protsessi kujutame Ts diagrammil: 1-2 –adiabaatiline komprimeerimine. a.s.s.->ü.s.s. (ülemine- ja alumine surnudseis) . =v1/v2 – mootori kompressiooni e. surveaste. 2-3 isogoor, põlemine. - isogoorne rõhutõusuaste. 3-4 –adiabaatne paisumine. 4-1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=□B34AB-□A12BA. q1=□A23BA, q2=□B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. Diiseli ringprotsess Kasutatakse raskeid kütuseid. Diisel kütus nii kiirelt ei põle ja seetõttu põlemis protsessi jooksul kolb nikub. p lp=23411’2’2 T q0=l0=q1-q2 lk=211’2’2 l0=lp-lk
Adiabaatse protsessi võrrand tuleneb termodünaamika 1.seadusest (67a) arvestades Mayeri võrrandit (46): Tvk-1 = konst. (76) Kui adiabaatses protsessis läheb gaas olekust 1 olekusse 2 (joonis 12), siis saame protsessi võrrandit kirjutada nii: T1v1k-1 = T2v2k-1 (77) Asendades iga oleku parameetrid Clapeyroni võrrandi järgi, saame: p1v1k = p2v2k või pvk = konst (78) Sellist adiabaatse protsessi võrrandi kuju nimetatakse Poisson´ võrrandiks. Gaasi adiabaatsel paisumisel rõhk väheneb, komprimeerimisel aga suureneb. Protsessi temperatuuri ja rõhu suhe on: T1/T2 = (p1/p2)k-1/ k (79) Adiabaatse protsessi graafik on kujutatud joonisel 12 hüperboolina 1-2, mis on kirjeldatud võrrandiga (78) Joonis 12. Adiabaatne protsess pv-diagrammil.
Isoleeritud juhtmetel torus 1,0 2,5 Valgustusvõrgu arvutus koormusvoolu alusel toimub järgmiselt: algul määratakse koormusvool võrgus, seejärel valitakse kestvalt lubatavate koormusvoolude tabeli järgi juhtme vajalik minimaalne ristlõige, mille puhul arvutuslik vool on väiksem kestvalt lubatavast. Kestvalt lubatavad voolud vask- ja alumiiniumsoontega kummi- ja pvk-isolatsiooniga juhtmetele ning vask-ja alumiinium- soontega pliikestas kaablitele nimipingel. Voolu Juhtmed Lubatav vool A Kaablitele lubatav vool soone paigalda A 32 ristlõige misel torus õhus pinnases mm 2 lahtiselt + 25 0 +15 0 C
Paisumisel sooritatud töö toimus siseenergia arvel (du = - toimub risti pöörisele. - madalapööretega mootoritel 6,0 kuni 9,o Mpa dL) Põlemisprotsessiga kaasneva gaasirõhu tõusu tagajärjel paiskub põlev - kesmise pööretega mootoritel 8,0 kuni 13,0 Mpa Adiabaadi põhivõrrand on pvk= const , kus k-on adiabaadi näitaja, küttesegu kolvipealsesse ruumi , kus toimub kütuse lõplik põlemine. - kiirekäigulistel mootoritel 10,0 kuni 20,0 Mpa . mille väärtus oleneb aatomite arvust gaasi molekulis. k= c p/cv ehk Tingituna küttesegu muljumisest vahekanalis silindrisse voolamisel , isohoorilise ja isobaarilise erisoojuste suhe (erisoojus on soojus mida
annaabi.ee 
