vaipu ja lahttaskuid. 20.saj algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult- peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvalt mandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui ka värvuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdlemisi loomulikud ja looduslähedased. 20.saj teisel aastakümnel tikiti nn. roositud vaipu, mille kirjades olid suureõieliste lillede, lehtede, okste ja viljade kimbud. Muhu lillkirjad tikiti puuvillasele ja villasele riidele peamiselt villase lõngaga, põhiliselt mähk-, madal- ja varspistes. Enamasti tikiti lilleõied looduspärastes värvitoonides. (Kivilo, lk 9) 19. sajandi lõpul kujunes Läänemaal välja omanäoline lilltikand, mis sai alguse Lihulast ja selle ümbruskonna küladest. Tekkidele tikiti rikkalikke ja värvikirevaid mustreid aia- ja põllulilledega. Uhked lilltikandiga tekid saanidel, oli tol ajal kirikusse sõit nagu kohalik moedemonstratsioon
3. Millistel põhimõtetel loob oma kollektsioone moedisainer Reet Aus? Moedisainer Reet Aus loob oma kollektsioone väärtustava taaskasutuse põhimõtetel. Väärtustav taaskasutus on protsess, mis võimaldab tootmises tekkiv jääkmaterjal disaini abil tagasi tootmisse suunata, vähendades sel määral märgatavalt tööstuse keskkonnamõju. 4. Mida toodab ettevõte Narma? Ettevõte Narma toodab newWeave® vaipu, mis sarnanevad klassikalisele Skandinaavia stiilis puuvillasele silesidusvaibale ning on kahepoolsed ja kootud plastikvaipu. Kahepoolne newWeave® vaip Kootud plastikvaip 5.Millise toote poolest on tuntud disainer Indrek Narusk? Disainer Indrek Narusk on tuntud käsitööna valmistatud jalgrattamudeli „Viks“ poolest. 6. Mis on iseloomulikku moedisainer Marit Ilisoni kollektsioonile „Longing for sleep“?
Ta pidas sellejaoks maha mitmeid võidukaid sõdu Austria, Taani ja Prantsusmaaga ning saavutas sellega Saksa Keisririigi väljakuulutamise Versailles'i lossi peeglisaalis. Temast sai esimene Saksamaa riigikantsler. Sõdades on teada, et Bismarch on kasutanud palju energiat ja oma tohutut diplomaatilist talenti. Tähtsaimad saavutused: Tähtsaimad leiutised olid James Hargreavesi mehaaniline vokk 1765, Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehaanilised kangasteljed 1785, Thomas Belli puuvillasele riidele trükkimise masin. Metallurgias oli tähtsaim Thomas Newcomeni aurumasin 1711, mida hiljem täiustas James Watt. Masinatööstuses oli suurim saavutus Eli Whitney puuvilla puhastamise masin 1793. George Stephensoni ehitatud 1. auruvedur 1814. Robert Fultoni kõlbulik aurik. Gottlieb Daimleri bensiinimootor 1884. Rudolf Dieseli diiselmootor. Joseph Monieri raudbetoon 1867.
britannica.com/EBchecked/m edia/74999/Otto-von-Bismarck&docid=zKSun1kZsWiLSM&imgurl=http://media-1.web.britannica.com/eb-media/74/81674-004- 1F328DE1.jpg&w=365&h=450&ei=R0nDUKO7MfOp0AWa2IHIBg&zoom=1&iact=hc&vpx=303&vpy=100&dur=6786&hovh=249& hovw=202&tx=119&ty=150&sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=140&tbnw=114&start=0&ndsp=32&ved=1t:429,r:3,s:0,i: 85 Tähtsaimad saavutused James Hargreaves mehaaniline vokk Edmund Cartwright mehaanilised kangasteljed Thomas Bell puuvillasele riidele trükkimise masin Eli Whitney puuvilla puhastamise masin Thomas Newcomen aurumasin George Stephenson auruvedur Robert Fulton aurik Gottlieb Daimler bensiinimootor Rudolf Diesel diiselmootor Joseph Monier raudbetoon Auruvedur ja aurulaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest (puidutselluloos) samuti on tehiskiudude tooraineks tselluloos, mida saadakse tselluloosirikastest puudest, esmajoones kuusk , pöök ja eukalüpt. Kiudude omadused sarnanevad puuvillasele ja linasele. Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupiltaoline tselluloosilahus pressitakse läbi peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse
valutu, sest pärismaalasi seal ei elanud. Samuti ei hiilanud Madeira tollal ega hiilga ka nüüd metsloomade rohkusega. Heal juhul näeb seal mõnd jänest ringi silkamas ning metshane või -tuvi mööda lendamas. Teine asi, mis on Madeira maailmakuulsaks teinud, on sealsete naiste auktikandid. Funchalis tasub kindlasti sisse astuda broderiivabrikusse, mis on vabrik küll ainult nimetuse poolest: nii nagu XIX sajandi esimesel poolel, valmivad kaunid lille- ja taimemustrid linasele ja puuvillasele riidele käsitööna kodus. Vabrikus ringi kõndides võib näha, kuidas üksikud kohapealsed töölised mustri sinise värviga linale kannavad ja pisikeste aukudega tähistavad ning kodus töötavatelt naistelt tagasi saadud linikutest värvijääke välja pesevad, linikuid triigivad ja neist kääridega mustriauke välja lõikavad. Käsitöölistele makstakse 1000 piste pealt, kuid vaid väike osa turistide rahast jõuab suurima töö tegijateni. Kasutatud kirjandus: 1) http://en
Osa lillkirja tehakse äärekirjana, milles mitmesugused motiivid teatud vahemaa järel korduvad. Pinnakaunistuseks on tavaliselt taimeoksad või lillekimbud. Kinnaste, pättide ja vaipade kaunistamisel kasutati eseme kujule vastavaid mustrikombinatsioone. 20.sajandi teisel aastakümnel tikiti nn. "roositud" vaipu, mille kirjades olid suureõieliste lillede, lehtede, okste ja viljade kimbud, mis paigutati nurkadesse, äärtele ja keskele. Muhu lillkirjad tikiti puuvillasele ja v´illasele riidele peamiselt villase lõngaga ning põhiliselt mähk-, madal- ja varspistetega. Sageli kasutati ka täitepisteid. Värvidest on enim kasutatud intensiivset roosat. Enamasti tikiti lilleõied looduspärastest värvitoonides, kuid palju kohtab ka tikkija fantaasirikast värvidemöngu. Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20.sajandi algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu.
kasutada ainult lühiaegselt (nt eriti tundlikud pleegitamise suhtes on vill, siid, atsetaat, akrüül). Orgaanilised lahustid, mida kasutatakse toote keemilisel puhastamisel ja kiudude päritolu määramisel, mõjuvad kiududele erinevalt (nt happe mõjul puuvill laguneb, atsetaat laguneb atsetoonis jne). Keemilist reaktsiooni kasutatakse ka riide eriviimistlusel (nt valmisriidest saab happe abil eemaldada puuvilla - kui siidpitsi puuvillasele riidele tikkida ja riiet töödelda happega, siis puuvill laguneb ja pestakse välja, kuna siid, valkkiuna, ei kahjustu). Higi võib põhjustada kanga värvuse muutuse ja samuti nõrgendada kiudu. Kõige tundlikum higi suhtes on siid, mistõttu siidist tooted vajavad tihedat pesemist. Ka teised looduslikud kiud võivad higi toimel kahjustuda. Kõik keemilised kiud va viskoos on higi toimele väga vastupidavad.
Eriti hästi segunevad kiud looduslike kiudainetega. Moodali või viskoosiga seotakse polüesterkiude tavaliselt kleidi, ülikondade või kostüümide kangaste tootmiseks. Tänu sellele, et polüester talub hästi nii UV-kiirgust kui ka teisi ilmastikumõjusid valmistatakes temast purjeid, lippe ning kardinaid. Polüestrit kastutakse ka õmblusniitide, köite, kaablite, vati ja täitematerjali ja lausmaterjalide tootmises. Polüesterkiude lisatakse ka puuvillasele või linasele kangale, et muuta seda kergemini hooldatavaks ja vähem kortsuvaks. Polüestertooted on eriti kergesti hooldatavad ning masinas pestavad. Nad kuivavad kiiresti ja neid võib triikida keskmisel kuumusel. Polüesterkiududest saadud tooteid ei tohi liiga kuuma triikrauaga triikida, vastasel juhul võib toode sulama hakata. Samas ei ole polüesterkiust tooteid alati vajagi triikida, sest nad võivad ise sirgestuda. Polüester on
A 706:32 7 Seeliku voltimine: Põll Põll oli abielunaiste kohustuslik ülikonnaosa, neiud põlle ei kandnud. Põll pandi pruudile pulma ajal pidulikult ette. Arvati, et põlleta abielunaine kahjustab põlluviljakust. Piduliku põlle võib õmmelda valgest õhukesest puuvillasest riidest või õhukesest kahvaturohelisest villasest riidest. ERMis säilitatakse ka kahte põlle, millel õhukesele valgele puuvillasele riidele on villaste lõngadega alla serva tikitud laiem kiri. Põll A 509:4724 on õmmeldud puuvillasest ristkülikukujulisest riidetükist, nn klaarriidest, pikkus 77 cm ja allääre laius 96 cm. Värvli laius on 2 cm, värvliriide vahele on peenelt kurrutatud põlle ülaäär. Ülaääre laiuseks jääb 25 cm. Põlle allääres on pahemal pool 0,5 cm laiune palistus. Vahetult peale palistust on 8
TSELLULOOSKIUDUDE PÕLETUSTRÜKK 1. Põletustrüki põhjamaterjaliks kasutatakse erinevate kiudude segusid, millest üks on tsellulooskiud: puuvill / polüester, puuvill / polüamiid, viskoos / polüester, viskoos / siid, puuvill / vill. Üljuhul peaks mõlemaid kuide sisalduma nii koes kui lõimes, et kangas hiljem koos püsiks. 2. Sametangale, mille taustakude on siid või sünteeskiud ning karv puuvill või viskoos, trükitakse pasta pahemale poolele. 3. 100% puuvillasele sametile tuleb trükkida põletuspastaga muster paremale poolele. Kui pasta ei imbu taustakoeni, tekib reljeefne sametpind ilma, et kangas koost laguneks. 4. Tsellulooskiulise kanga võib sünteetilise niidiga mustrit arvestades hapet taluvale aluskangale tikkida või õmmelda. 5. Pealmise kanga võib kõigepealt trükkida ning pärast kuivamist sünteetilise niidiga teisele kangale õmmelda. Sel juhul võib ka aluskangas olla tsellulooskiuline ning õmblemisel mustrit
annaabi.ee 
