iseseisvat tähtsust, kuid mis osutub vajalikuks vaadeldava matemaatilise teooria mõne teise teoreemi sõnastamisel. · Fundamentaaljada- Fundamentaaljadaks ehk Cauchy jadaks nimetatakse jada vn, mille elemendid teineteisele indeksi n kasvades lõputult lähenevad. · Hüpotenuus- Hüpotenuus on täisnurga vastaskülg täisnurkses kolmnurgas; ka selle külje pikkus · Sulund- Eukleidilise ruumi alamhulga sulundiks nimetatakse selle hulga kõigi puutepunktide hulka. Hulga sulund on kinnine hulk ning langeb kokku hulga kõikide selles ruumis sisalduvate kinniste ülemhulkade ühisosaga. · Catalani pind- Catalani pind on joonpind, mille moodustajad on paralleelsed fikseeritud tasandiga · Besseli võrrand- Besseli võrrandiks nimetatakse matemaatikas harilikku teist järku homogeenset diferentsiaalvõrrandit kus on kompleksarvuline parameeter. Rakendustes võtab enamasti pool- või täisarvulisi väärtuseid. ·
RANGUS JA DISTSIPLIINI VERSUS LOOMINGULISUS 4/11/19 Tänapäeva klient on nõudlikum, ta ei ole lojaalne kindlale tootele ega ka brändile. Turundamine on keerulisem, kulukam ja aeganõudvam. Uurimus on näidanud, et suur hulk turundusjuhte UK-s: Ei oska hõivata klientide tähelepanu On hädas klientide puutepunktide ühendamisega Ei oska mõõta investeeringutest saadud tulusid Ei pea kinni tähtaegadest Teevad liiga pikaajalisi kampaaniaid Vajavad paremat koostööd turundus-, müügi- ja teenindusosakondade vahel 4/11/19 Paljud ettevõtted kannatavad tõsiste piirangute all, mis põhjustavad neile ebasoodsat konkurentsiolukorda. Kasutatakse vananenud turundusvõtteid. Turundusprotsessid on killustunud.
86. Ringi diameetri otspunktid asuvad ringjoone puutujast 1,6 m ja 0,6 m kaugusel. Arvutada diameetri pikkus. 87. Ringust on välja lõigatud väiksem ring, mille diameeter võrdub antud ringi raadiusega. Sel teel saadud kujundi pindala on 27 cm². Leida suurema ringi raadius. 88. Ringjoonel asetsevast punktist on joonestatud diameeter ja raadiusega võrdne kõõl. Leida nendevaheline nurk. 89. Ühest punktist on ringjoonele tõmmatud kaks puutujat. Puutuja pikkus on 12 cm ja puutepunktide baheline kaugus 14,4 cm. Leida ringjoone raadius. 90. Kaks ringjoont puudutavad teineteist ja 60°-se nurga mõlemat haara. Leida suurema ringjoone raadius, kui väiksema raadius on r. 91. Sektori kesknurk on 60° ja raadius R. Avaldada sektorisse joonestatud ringi raadius. 92. Ringjoon raadiusega 4 cm on lahti painutatud niisuguseks kaareks, mille raadius on 5 cm. Arvutada kaarele vastav kesknurk. 93. Arvutada sektori pindala, kui ringi raadius on 10 cm ja sektori vastav kesknurk on 150°. 94
kasvav mastaabisääst- kui tootmismahu kasvades LAC vähenevad isokost- väljendab kapitali ja töö komb-e, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus = sisendite hinnasuhe=w(palk)/r(rent)=K(kapital)/L(töö) Isokvandi ja isokosti puutepunkt näitab max tootmiskogust antud kulusumma korral ja min kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Rah-d tingimus: (isokvandi tõus e)MRTSLK=w/r arengutee- kujutab isokvantide ja kostide puutepunktide ühendusjoont, mis näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistamise min kulusid (pos tõusuga, kuna tootmise laiendamisel suurendatakse mõlema sisendi kogust). min kogus suurtootmisel- tootmiskogus, mille korral AC on min kui ATC on min, siis MC=ATC; kui MC on ATC kõverast allpool, siis ATC väheneb ja vastupidi AVC=MC kui AVC on min ühikukulud võivad muutuda kui 1) f muudab tootmiskogust kasutades const hindadega
ja suletud; tekst on pidevas liikumises ja arengus. See liikumine on paradoksaalne. Tuum. Eesti kultuuril on selleks tuumaks eesti keel. Eesti kultuur on kinni, sõltuv sellest maast, kus teda luuakse ja tarbitakse. Iga kultuuri areng on olemuselt dialoogiline, eesti kultuur on dialogismist sõltuvuses. Eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal". Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu.
Kusjuures sellel dialoogil on nii ajaline kui ka ruumiline mõõde. Kui üks neist jääb teostamata, nõrgeneb või kaob ka dialoogilisus. Dialoog on kultuuri kujunemise ja kestmise vältimatu eeltingimus. Eesti kultuuri sisemise dünaamika jälgimine näitab veenvalt, et tema produktiivsus sõltub otseselt dialogismist. Seda enam, et eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal".Eesti rahvuskultuur tekkis 18. sajandi Euroopa romantismi ühe haru, baltisaksa järellainetusena. Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. 20. sajandi algul vallandunud Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega
tootmisvõimalused on suurimad, kuid teda piirab raha olemasolu (kogus). Isokvandi tõus näitas sisendite tehnilise asendamise piirmäära MRTS, seega firma toodab kõige odavamalt, kui on täidetud tingimus MRTSLK = w/r. Järelikult määr(suhe), millega üht sisendit võib asendada teisega tootmisprotsessis (MRTS) võrdub määraga, millega üht sisendit võib teisega asendada turul sisendid ostes. Arengutee saadakse isokostide ja isokvantide puutepunktide ühendamisel. On tavaliselt positiivse tõusuga, sest toodangu suurendamiseks firma kasutab rohkem mõlemat sisendit. On seotud pika perioodi kulukõveratega. Mikroökonoomika 27.10.2011 harjutustund Arvestuslik kasum = tulud otsesed kulud Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud Normaalkasum on võrdne kaudsete kuludega. Mikroöko 02.11.2011 TKF ja tema nõudluskõver. Hinnavõtja firma võtab turul kujunenud hinna. Turu nõudluskõver vasakult paremale langev
-10 ja külmema juures veekile teke peaaegu lakkab ja libisemine halveneb. Temperatuuri alanedes lumeosakesed kõvenevad, hõõrdumine lume ning suusa vahel halveneb ja temperatuuril -70…-80 kraadi libiseb suusk lumel sama halvasti kui mööda liiva. Peale õhutemperatuuri mõjutab libisemist soodustava veekile teket lumetera suurus ja kuju. Sadaval ja värskel lumel libiseb suusk mööda suurt hulka lumekristallide tahkeid ja nõeljaid otsi, mis kraabivad suusamääret. Suusa ja lume puutepunktide pind on suur ja erirõhk igas punktis väike, temperatuuritõus ja veekile teke takistatud. Eriti halvasti libiseb suusk värskelt sadanud ja tugevasti tuisanud pakaslumel, kus suured kõvad kristallid on kokkupõrgates purunenud väga väikesteks osadeks ning suusa ja lume puutepunktide arv mitmekordistub. Seevastu libiseb suusk hästi vanal teralisel lumel, kus teravad kristallid on asendunud ümarate jääterakestega. Seal on kokkupuutepunktide pind
nõutav kogus suhteliselt rohkem võrreldes sissetuleku kasvuga (sissetuleku elastsuskoefitsient on suurem kui 1) Inferioorsete kaupadel on aga sissetulekukoefitsient negatiivne. Järelikult võimaldab Engeli kõver graafiliselt kajastada nõudluse sissetuleku elastust ning iseloomustab vastavaid elastsuskoefitsiente. Hinna-tarbimise kõver kujutab tarbija kõigi optimaalsete tarbimiskoguste, sh eelarvejoonte ja ÜKK-te puutepunktide kogumit, tingimusel, et: ühe hüvise (X) ühikuhind Px muutub teise hüvise (Y) ühikuhind Py ning tarbija rahaline sissetulek (tarbimiseelarve M) jäävad aga muutumatuks Hinna-tarbimise kõver kujutab endast kõigi optimaalsete hüviste kogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku püsivaks jäädes. Hinna-tarbimise kõvera abil saab konstrueerida ka hüvise nõudluskõveraid, nagu näha all oleval joonisel:
suurendada mitte kuidagi teisiti, kui vaid mõne teisetoote valmistatavast kogusest loobumise arvel Edgeworthi kast selgitab tasakaalu kujunemist hüviste vahetuses.võimaldab uurida kahe tarbija valikute seoseid ühel graafikul. Algjaotus W hüviste esialgne jagunemine, kirjeldab esialgset hüviste jagunemist tarbijate vahel. (kummagi hüvise kogutarbimine on võrdne nende olemasoleva kogusega) Kokkuleppekõver samakasulikkuskõverate puutepunktide hulk, kus kahe osaleja samakasulikkuskõverad puutuvad teineteist, kummagi osaleja kasulikkust ei saa vahetuse 13 kaudu suurendada ilma teise kasulikkust vähendamata, kirjeldavad Pareto-efektiivseid jaotusi. Pareto-hulk ehk efektiivsete lahendite hulk. Ühene tasakaalupunkt jaotus, mille korral mõlema majandussubjekti poolt soovitud koguste summa ühtib olemasoleva kogusega mõlema hüvise puhul
U ja V , et U ⊂ A ja V ⊂ B. Umbruste U ja V u ¨hisosa W = U ∩ V on j¨alle punkti x u ¨mbrus, kusjuures W ⊂ A ∩ B. Seega x ∈ int(A∩B). J¨arelikult int(A)∩int(B) ⊂ int(A∩B) ning eelpool saadud vastupidise sisalduvuse t˜ottu int(A∩B) = int(A) ∩ int(B). 3.2 Hulga sulund Definitsioon 3.3 Punkti x ∈ X nimetatakse hulga A ⊂ X puutepunktiks, kui punkti x igas u¨mbruses U leidub hulga A punkte, st U ∩ A = ∅. Definitsioon 3.4 Hulga A ⊂ X k˜oigi puutepunktide hulka nimetatakse selle hulga sulundiks. Hulga A sulundit t¨ahistatakse A = cl(A). Et iga punkt x ∈ A sisaldub igas oma u ¨mbruses U , siis U ∩ A = ∅ ja A ⊂ cl(A). N¨aide 3.3 Ruumis R on nii l˜oigu [a; b] kui ka vahemiku ]a; b[ sulundiks l˜oik [a; b]. Teoreem 3.11 Olgu A, B ∈ P(X). Siis kehtivad omadused: 10 cl(A) on v¨ahim kinnine hulk ruumis X, mis sisaldab hulka A; 28 3 SISEMUS JA SULUND
annaabi.ee 
