senati tööst. Ka Rooma riigi sündimise algusest seisid riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, mis tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Rooma suurim vaenlane oli Kartaago, nende vahel toimus kolm sõda, kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Kui Puunia sõjad lõppesid, siis hakkas Rooma laiendama oma võimu ka ida poole. Mida suuremaks riik kasvas, seda vähem olid vabariiklikud tingimused täidetud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform. Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisid oma elulõpu veeta põlluharijana
Ainult kõige vaesemad olid sõjakohustustest vabastatud. Relvastuse pidi hankima igaüks ise. Rikkad roomlased moodustasid ratsaväe, vaesed aga võitlesid kergerelvastuses vibuküttide ja lahinguheitjatena. Roomlaste peamine väeüksus oli leegion, kus oli kokku umbes 5000 meest. Algul oli roomas ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv suurenes. 5.Puunia sõjad. Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike. 3
Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega. Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaali Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma loomulikult tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääras. Suurim vaenlane tol hetkel oli Põhja-Aafrikas asuv Kartaago, kellega Rooma pidas kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis nende vahelisi sõjad on tuntud, kui Puunia sõdade all. Esimeses Puunia sõjas, mis toimus 264-241 eKr, käis põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlaste jõud käis üle, pidi Kartaago osa oma valdusi Roomale andma. Teises Puunia sõjas, mis toimus ajavahemikus 218-201 eKr, tahtsid kartaagolased oma jõudu ja positsiooni taastada. Siin juhtus sama asi, mis esimeses sõjas, roomlased olid liiga tugevad ja selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, valdused
Roomast saab suurriik. Kogu itaalia vallutamisega oli rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis
Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle, kuid sellel puudus suurem võim ning ise seadusi algatada ei lubatud. Seega oli rooma riigikord oma põhijoontes aristokraatlik. Riigiametisse võisid kandideerida ainult jõukamad ning seetõttu kujunes nobiliteet, kust pärines enamik riigiametnikke ja senaatoreid. Puunia sõjad Rooma kõige kardetum vastane oli Kartaago ning omavahel pidasid nad kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis tuntakse neid sõdu Puunia sõdade nime all. · Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) sõjategevus toimus merel ning hea laevastiku puudumisel, olid ülekaalus kartaagolased , kuid hiljem rajanud parema laevastiku ja võitnud mitu lahingut, panid roomlased kartaagolased rahu paluma. · Teine Puunia sõda(218-201 eKr) Hannibal liikus oma vägedega üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Siiski suutsid roomlased sundida
kreeka linnad eesotsas Tarasega. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago, kunagisest foiniiklaste kolooniast väljakasvanud võimsa mereriigi, mis oli endale alistanud nii saari kui ka ulatuslikke rannikualasid Vahemere lääneosas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda. Et roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Võitlus Kartaagoga kestis alles, kui Rooma riik hakkas oma võimu laiendama ka ida poole. Sealsetest hellenistlikest suurriikidest langes esimesena tema löögi alla Makedoonia. Aastal 149 eKr saavutas Rooma makedoonlaste üle otsustava võidu ja liidendas seejärel nii Makedoonia kui ka Kreeka. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigi. Nii jõudis Rooma võim Aasiasse
Appiuse tee Akvedukt Caracalla termed Tituse võidukaar Basilika Ulpia Foorum Romanum Trajanuse sammas 10. Vana-Rooma kui maailmalinn Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses Puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises Puunia sõjas (218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati Rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas Puunia sõjas Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Samal
Need olid plebeide suhtes küll karmid, kuid esimest korda olid nad seadustes mainitud. Nüüdsest olid plebeid ja patriitsid seaduste ees võrdsed ja alates sellest ajast räägitakse rooma rahvast (populus Romanus). Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta endale aga vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Need kaks riiki pidasid maha kolm sõda, mis on tuntud Puunia sõdade nime all (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks). I Puunia sõda (264-241 eKr). Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlastel polnud tugevat laevastikku, oli algul ülekaal kartaagolastel. Kui roomlased rajasid endale tugeva laevastiku ja omandasid merelahingu kogemusi, sunnniti kartaagolased rahu paluma. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda (218-201 eKr). Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Väepealik
kui ka plebeid . 23.3 Roomast saab suurriik. Rooma oli üks tugevaimaid riike Vahemereäärsetel alade . Tõsiseks vastaseks talle oli aga Põhja-Aafrikas asuv Kartaago , võimas mereriik , mille valduses oli nii saari kui ka ulatuslikke rannikualasid . Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda , mida nimetatakse Puunia sõdadeks , kuna roomlased kutsusid kartaagolasi puunlasteks . Esimeses Puunia sõjas( 264-241 eKr ) sõditi põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel . Kuna Roomalastel polnud laevastiku saatis edu alguses kartaagolasi , kuid sõja käigus ehitas Rooma endale võimsa laevastiku ja edu oli roomlastel . Kartaagolased pidid roomlastelt rahu paluma ja andma ära osa oma valdustest . Teises Puunia sõjas( 218-201eKr ) tungisid kartaagolased väepealik Hannibali juhtimisel Hispaaniast läbi Callia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus
Senaatori amet oli eluaegne. Nende käes olid kõik tähtsamad riigivalitsemisasjad: rahaasjad, sõjandus ja välispoliitika. Rahvakoosolek kutsuti kokku selleks, et hääletada magistraatide ettepanekute üle. Lihtinimesel endal puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma tõus suurriigiks Rooma sai endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel kolm sõda. Et roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, tuntakse neid sõdu Puunia sõdade nime all. I Puunia sõda (264 241 e.m.a.) - Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja puhkedes puudus roomlastel laevastik, seetõttu sai Kartaago esialgu ülekaalu. Sõda aga lõppes Rooma võiduga ning Kartaago oli sunnitud roomlastele alasid loovutama. II Puunia sõda (218 201 e.m.a.) - Kartaagolaste juht Hannibal tungis üle Alpide Itaaliasse ning
"Veel üks selline võit ja ma olen hukkunud!", olevat Pyrrhos öelnud. Sellest sündmusest on pärit väljend Pyrrhose võit, mis tähendab võitu, mis on võrdne kaotusega. Rooma vallutused jätkusid ja 3.sajandiks eKr oli Rooma suutnud vallutada kogu Itaalia. Seejärel sai Rooma vastaseks Kartaago Põhja-Aafrikas paiknev foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik. 3.-2.sajandini eKr pidas Rooma Kartaagoga 3 Puunia sõda (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, sellest ka Puunia sõdade nimetus). I Puunia sõja tulemusena loobus Kartaago osast oma valdustest. II Puunia sõja ajal ründas Kartaago väepealik Hannibal Itaaliat, liikudes oma vägedega Põhja-Aafrikast Hispaania ja Gallia kaudu üle Alpide. Hannibali rünnak "selja tagant", samuti tema vägedes olevad sõjaelevandid tekitasid roomlastes õudu, Hannibal võitis roomlasi Cannae lahingus, kuid sellele järgnesid kaotused. Kartaago kaotas oma laevastiku ja valdused väljaspool
a. eKr alistus viimane seni sõltumatu etruski linn roomlastele. Nüüd oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks vahemere ääres. Tema tõsiseks vastaseks sai Põhja-Aafrkas asuv Kartaago, kunagisest foiniiklaste kolooniast välja kasvanud võimas mereriik. Kartaago oli endale alistanud nii saari kui ka ulatuslikke rannikualasid Vahemere lääneosas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda. Et roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 eKr. Ka Kreeka langes samal aastal lõplikult Rooma võimu alla. 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas surres tema Väike-Aasias asunud riigi. Nii jõudis Rooma võim Aasiasse ning Roomast oli saanud Vahemere valitseja. · Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk (133-30 eKr). Rooma vabariiklik
Johannese vend), Filippus,Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus, Juudas Iskaariot. Viimane reetis Kristuse 30 hõbeseekli eest. Kartaagolased – Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814.a eKr foiniiklaste poolt rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud. Nad olid tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased. Roomlased nimetasid neid puunlasteks, mistõttu on roomlaste ja kartaagolaste vahelised sõjad tuntud Puunia sõdade nime all. (Kõiv, 1994, 195) Keiser ehk imperaator – Ceasari nimest tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus. Tema käes oli kogu riigi võim. Ta oli sõjaväe kõrgem ülemjuhataja ning määras ametisse väepealikud ja provintside asevalitsejad. Pärast surma kuulutati keiser jumalaks, kellele püstitati altareid ja toodi ohvreid. (Kõiv, 1994, 219)
annaabi.ee 
