Juhendaja õpetaja Ell Tuvikesega saab ühendust meilil: [email protected] ja Reet Miil [email protected] 3. PUISTU KIRJELDUS Antud kasvukohatüübis määratakse kõikides taimestiku rinnetes liigid osatähtsuse järjekorras. Kirjeldust alustatakse ülemisest rindest alanemise suunas: puurinne (I rinne lihtpuistu korral või I ja II rinne eraldi liitpuistu korral), järelkasv, alusmets (põõsarinne), puhmarinne, rohurinne, sambla- samblikurinne. Loetakse puurinde puude arv puuliigiti. Saadakse puude arvuline koosseis puuliigiti, mitte puuliikide koosseisu valem tüvemahu protsentides mis on kasutusel metsatakseerimisel. Nt: I rinne: 14 Ma, 3 Ku, 2 Ks II rinne: 23 Ku, 1 Ta Iseseisev töö metsabotaanikast, metsamuldadest, metsatüpoloogiast 12MSÕ I kursusele Luua, 7.9.2012 Järelkasvu, alusmetsa ja alustaimestikku iseloomustatakse skaala järgi: puudub, kohati, laiguti, lausaline
Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla, vilju, koort jne Vastav maht aastatel 1999-2002 oli keskmiselt 12,1 milj tm ja see jagunes puuliigiti järgmiselt: mänd 2,5, kuusk 5,4, kask 2,2, haab 1,1, sanglepp 0,4, hall- lepp 0,4 ja teised puuliigid 0,1 milj tm. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist. Tulenevalt turu nõudlusest on raied koondunud okasmetsadesse, millega on ohtu seatud teatud metsatüüpide ning nendega seotud koosluste säilimine heas seisundis. Jälgimaks metsakasutuse mahu püsimist optimaalsetes piirides nii puuliikide, metsatüüpide, omanike kui raieliikide
vähem (lehis), kolmandatel puuduvad üldse (nulg, kadakas). Vaigukäikudes toimub vaigu eritamine ja säilitamine. 5.6. Säsi. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara. Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune või hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal pikerguselt kolmnurkne, vahtral ja jalakal on ümmargune. 5.7. Kambium. Kambium ehk mähk ehk meristeemi riba ehk juudekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juured. 5.8. Puukoor.
24. Tselluloos, hemitselluloos, ligniin. Ehitus. Omadused. Tselluloosi makromolekul koosneb nii kristallilisest (kõrgorienteeritud molekulahelad) kui amorfsetest (sassunud molekulahelad) osadest. b -(1-4) glükosiidsidemetega (β-konfiguratsioon e siksak) seotud glükoosi jääkidest koosnev polümeer n = 15000. Tselluloos on kõigis puiduliikides (nii okas- kui lehtpuit) sama keemilise koostisega. Tselluloosi sisaldus puuliigiti on erinev (40-50%), samuti on see erinev tüve eri kõrgustel ja okstes. Tselluloosi sisaldus on suurem puutüve keskosas. Molekul on lineaarne, püsiv. Tagab tugevusomadused. On kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega teises. Hemitselluloos – keemiliselt sarnane tselluloosile. Polümerisatsiooni aste väiksem, vaid 150-200. 25
molekulketid, moodustades tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloosi polümerisatsiooni (liitumise) aste võib olla 2000-3000 kuni 8000-1000. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad (okaspuud sisaldavad ~53-54% tselluloosi ja lehtpuud 43-45%). Tselluloos on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav ja ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses ega atsetoonis, eetris ega ka teises orgaanilistes lahustes. Puuliigiti on tselluloosi sisaldus küllaltki erinev ja erinev on ta ka puu erinevates osades. Kõige suurem puu tüve keskosas ja okstes kõige vähem (seal on ligniini rohkem). Hemitselluloosi polümerisatsiooni aste on ainult 150-200. Okaspuud sisaldavad hemitselluloosi keskmisel 25-30% ja lehtpuud 30-35%. Keemiliselt koostiselt väga lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsib kergelt ja muutub lahustiks. Eristatakse
hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimase üht vormi tuntakse hõbekuusena. Eesti pindalast on üle 50% kaetud metsadega, enim leidub meil okaspuid, männikuid ja kuusikuid, hõlmates ligi 60% puistude pindalast. Lehtpuudest on esindatud kaasikud, lepikud ja haavikud, ülejäänud lehtpuud moodustavad 2,5% (saared, vahtrad, tammed jne). Eesti puistude pindala puuliigiti on esitatud joonis 34. _____________________________A. Roos______________________________ 19 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 34. Kodumaiste puiduliikide protsentuaalne jaotus 4.2 Kodumaised okaspuud Mänd (Pinus) on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Mänd on lülipuiduline puu. Maltspuit on kollakasvalge värvusega, lülipuit roosakas kuni pruunikaspunane
.....20 13. Metsasektori konkurentsivõime parandamine................................................... ...................................21 14. Erametsandus.........................................................................................................................................22 15. Keskkonnamõjud..................................................................................................................................23 16. Optimaalne uuendus- ja harvendusraiete maht puuliigiti mõõduka stsenaariumi korral (1000 m3) 24 17. Vastukajad.......................... ..................................................................................................................25 18. Kokkuvõte.............................................................................................................................................26 19Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................
2002. 2001-2002 oli raiemaht üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtust. Lõppes Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku (EMKAV) projekt, mille käigus planeeriti kaitse alla võtta ligikaudu 37 000 ha Eesti metsi. Lõppes ka Vääriselupaikade inventeerimise projekt, mille käigus leitud vääriselupaigad moodustasid Eesti tulundusmetsast ca 1%. Võeti vastu Eesti Metsanduse Arengukava, kus sätestati puuliigiti optimaalsed raiemahud ja samuti seati eesmärgiks võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsadest. Asutati Erametsaliit. 2003. 2002-2003 aasta raiemaht oli üle 9 miljoni tihumeetri, kuuse raie ületas metsanduse arengukavas määratletud mahtu. 2004. 2003-2004 raiehooajal raiuti alla 7 miljoni tihumeetri, kuuse raie oli langenud allapoole metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. Eesti Roheline liikumine avalikustas uuringu,
Viimsea üht vormi tuntakse hõbekuusena. Eesti pindalast on üle 50% kaetud metsadega, enimelidub meil okaspuid, männikuid ja kuusikuid, hõlmates ligi 60% puistude pindalast. Lehtpuudest on esindatud kaasikud, lepikud ja haavikud, ülejäänud lehtpuud moodustavad 2,5% (saared, vahtrad, tammed jne) (vt Joonis . Eesti puistude pindala puuliigit). 2 Abreviatuur: The World Wide Fund for Nature. Joonis . Eesti puistude pindala puuliigiti 6. TÖÖTLEMINE JA KASUTUSALAD Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega tooraine üldse. See kuulub kestvatulu tooraine- kui ka energiaallikate hulka, kuna ta päikeseenergia abil looduslikult kasvab. Selle lihtne ümber töötamine ja seega kaasnev madal energiavajadus on suur faktor kasumi saamine metsaraide ja töötlemise kaudu mängivad samuti olulist rolli ökoloogilisel kasutamisel 6.1. Puit ehituse- ja konstruktsioonimaterjalina
hemitselluloosi. Tselluloos Tselluloosi polümerisatsiooni (liitumise) aste võib olla 2000...3000 kuni 8000...10000. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad (okaspuud sisaldavad tselluloosi keskmiselt 53...54% ja lehtpuud 43...45%). See on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Puuliigiti on tselluloosi sisaldus küllaltki erinev ja erinev on ta ka tüve eri kõrgustel ning puu eri osades. Tselluloosi sisaldus suurim tüve keskosas ja eriti märgatav vahe on tüve ning okste puidul (okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. Hemitselluloos Hemitselluloosil polümerisatsiooni (liitumise) aste on ainult 150...200. Okaspuud sisaldavad hemitselluloosi keskmiselt 25...30% ja lehtpuud 30...35%. Hemitselluloos on keemiliselt koostiselt väga lähedane
laiem, aluse suunas ahenev), ellipsikujuline nagu paljudel noortel lehtpuudel, kerajas, poolkerajas jt. Puittaimede tüve ehitus on üsna keerukas, erinedes okas- ja lehtpuude. Puutüve ristlõikel väljaspoolt sissepoole liikudes võime eristada järgmisi kihte: 1. Tüve katab koor, mille välimine osa – korp koosneb peamiselt suberiini, tselluloosi, parkaineid, rasvu ja vaiku sisaldavatest surnud korkkoe rakkudest. Korp võib puuliigiti ja sõltuvalt puu vanusest olla erineva paksusega, liigile iseloomuliku faktuuri ja välimusega. Korba ülesanne on puutüve mehhaaniline ja termiline kaitsmine, nt metsapõlengute puhul mõne okaspuuliigivanade puude kümme kuni mitukümmend cm paks korp (harilik mänd ja ebatsuuga) ei lase tulekuumuses kambiumirakkudel hävida, mistõttu puud jäävad tulest kahjustamata. Korkkudet toodavad korgikambiumi e felleemi (sekundaarse meristeemkoe) rakud. 2. Koorele järgneb niineosa e floeem
piiridele.Säsi ja juveniilpuit-säsi on puutüve keskosas asetsev kude,mis kulgeb osa,jaguneb väliskihiks(S1),keskkihiks(S2) ja sisekihiks(S3).Mikrofibrillid piki tüve ja mille tipp lõpeb pungaga.Säsi koosneb õhukeseseinalistest asuvad kõigis kolmes kihis paralleelsete kihtidena spiraalselt ümber rakkudest,mis sisald toitainete tagavarasid.Säsi läbimõõt on ainult paar mm ja raku.Poorid rakuseinas-võimaldavad radiaalsuunaliselt vedelikke tema läbilõige võib olla puuliigiti erinev(ümmargune,hulknurkne).Juveniilpuit transportida.Võib esineda liht-,poolliht- ja koobaspoore.Poori membraan koos 10-20 esimesest aastarõngast.Sellist tüüpi puidu tihedus on madal ja koosn raku primaarseinast ja vahelamellist.Toorus-koobaspoori pikem kuivatamisel võib tekkida lõhesid.Aastarõngad-Kevadel mood puukoes läätsekujulne paksem osa.Koobaspoorid ühendavad omavahel okaspuu puidu
Seega peaksime võtma arutluste aluseks umbes 70% üldjuurdekasvust. Teine oluline tegur on kasutatava varu suurus: selle hulka ei arvata rangelt kaitstavaid metsaosi, mille pindala on Eestis hinnanguliselt 144 000 hektarit [2]. Seda kõike järgides selgub, et ka metsanduse arengukavas kokku lepitud raiemaht ületab tunduvalt kasutatavate metsade juurdekasvu. Miks on sellist põhiprintsiipi rikutud, sellest oli juttu juba eespool. Vaadeldes tegelikult raiutud koguseid puuliigiti, avaneb aga hoopis kurb pilt (joonis 10): näeme, et optimaalsest on asi väga kaugel. Kui k o g u raie jääbki optimaalse mahu piiridesse või seda pole eriti palju ületatud, siis näiteks mändi on aastatel 19992001 raiutud 2,1 miljoni asemel 2,7 miljonit tihumeetrit aastas ning kuuske 3,2 miljoni asemel 5,8 miljonit. See, et lehtpuud on raiutud tunduvalt vähem kui võiks, ei korva kuidagi okaspuu üleraiet. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus
nakatunud kännud ning juured. · Kreosoodi kasutamine puidukaitsevahendina alates aastast 1836 ning puidu töötlemine survemeetodil ca alates 1839. · Puidumädaniku profülaktika esimeseks printsiibiks on looduslikult mädanikukindlate puuliikide puidu või siis puidukaitsevahenditega töödeldud puidu kasutamine kohtades, kus mädanikuohtu ei saa vältida · Mädanikuresistentsuse varieeruvus puuliigiti on suur. Mõned liigid nagu küpressid ja seedrid (meil kadakas) on väga mädanikukindlad, samal aga kui teised, nt pöök ja vaher (meil haab) on mädaniku-hellad. Vastuvõtlikkus varieerub ka ühe ja sama puuliigi piires ning mõned genotüübid on märksa vastuvõtlikumad mädanikule kui teised. · Mädanikukindlus aga mädanikukindlates puuliikides varieerub sõltuvalt asukohast puutüves. Peaaegu kõigi puuliikide maltspuit on üldiselt mädaniku suhtes
Mootorsõidukite metsa pääsu võib piirata ka tõketega, tõkkepuuga või selle puudumisel langetades puu üle metsatee. Võib ka tee läbi kaevata või panna ette kive vms. Samas ei tohi unustada, et päästeteenistus peab vajadusel saama masinatega metsa pääseda ja ei tohi tõkestada nt naabrite koduteed. Metsaomanik peab rakendama tuleohtlikes metsades metsa tulekindlust tõstvaid abinõusid. Täiesti tulekindlat metsa pole olemas. Puuliigiti on tuleohtlikkuse pingerida järgmine: männikud, kuuse-männi segametsad, kuusikud, segametsad, lehtpuumetsad. Metsa tulekindluse tõstmisele tuleb mõelda juba metsakultuuri rajades, sest vanemas puistus on see väga keeruline (võimatu). Pigem metsa majandades toimub vastupidine. Hooldusraietega raiutakse välja lühemaealised lehtpuud, see aga muudab metsa tuleohtlikumaks. Pinnatule levikut peatavad tõkked, kust tuli üle ei saa: veekogud, teed, metsasihid, trassid, põllumaad jms
(lehis), kolmandatel puuduvad üldse (nulg, kadakas). Vaigukäikudes toimub vaigu eritamine ja säilitamine. Säsi. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüva ja tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara. Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune võik hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal pikerguselt kolmnurkne vahtral ja jalakal on ümmargune. Kambium. Kambium ehk mähk neristeemi riba ehk juurdekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juures. Puukoor.
annaabi.ee 
