ELEVANT Mida sööb? Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi, bambuseid ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett Milleks ja miks nii Võhad on neil kuni 2,5 m pikkused ja kaaluvad 80-85 kg. Lonti suured võhkad on? peidmiseks. Miks nii suured Kõrvad, mida kasutatakse lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Elevantide kõrvad? suured kõrvad on õhukesed, tuuleõhk pääseb mõlemalt poolt ligi. Kõrvades on palju veresooni. Kehast kõrvadesse jõudnud veri jahtub tuule käes ja elevant ei kuumene üle. Kõige palavamal päevaaja...
Selle tõttu tuleb süüa lehti ühekaupa või selliseid võrseid, mis okaste vahel kasvavad. Kaelkirjak tõmbab pika keelega toidu suhu, kus seda vajadusel segatakse süljega, et lihtsam neelata oleks. Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak harva, sest selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama. Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada, tema vedelikuvajaduse rahuldab suuresti puulehtedes ja -võsudes sisalduv. Paljunemine Suguküpsuse saavutavad emasloomad 45, isasloomad 4aastaselt. Tiinus kestab umbes 15 kuud (453464 päeva). Sünnituseks läheb emasloom varjulisse kohta, kuhu kogunevad ka teised emasloomad. Kaelkirjakul sünnib korraga üks poeg kõrgusega kuni 1,8 meetrit ja kaaluga kuni 80 kg. Kasvades veedab poeg kogu aja ema seltsis, võõrutatamine toimub aasta ja kolme kuu vanuselt. Eluviis
ja lastetoad paigutada müraallika vastasküljele. Majasiseselt leviva müra tõkestamisel tuleb arvestada mitmeid asjaolusid, kaasa arvatud perekonnaliikmete soovi kodusele vaikusele. Magamis- ja lastetoad peavad olema kõige enam kaitstud olmemüra eest. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB Kella tiksumine - 20 dB Sosin - 20-30 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Mootorsaag 100-120 dB Äike 120 dB Rockkontsert 120-130 dB Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Karjumine lähedal 90 dB Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta
saamiseks ühendama elusorganismide maailmaga. Isegi NASA on huvitatud ideest lahendada kosmoserobotite energiavajadus mikroobide abiga. Ühes Briti laboris on aga juba 2002. aastast arendatud väikeseid ökoroboteid, mis kasutavad energiaallikana mikroobe sisaldavaid kütuseelemente. Bioloogilist materjali energiaks muutvad robotid leiavad piisavalt kütust peaaegu kõikjal. Orgaanilist ainet leidub maakeral igal pool, näiteks puulehtedes ja metsapinnas või hoopis inimese uriinis ja väljaheidetes. Briti laboris 2003. aastal loodud esimene ökoloogiline robot EcoBot kasutas energiaallikana rafineeritud suhkrust toituvaid kolibaktereid. Kaks aastat hiljem valmis samas EcoBot-II, mis kasutas surnud kärbeste, krevettide koorikute ning mädaõunte lagundamiseks mudas elunevaid mikroorganisme. 2010. aastal valminud EcoBot-III demonstreeris, kuidas seediv robot on võimeline
Edasi on tegemist juba kuulmislangusega. Intellektuaalse tegevuse puhul on inimene tundlikum ka mürale alla 80 dBA. Müra on inimesele kahjulik ka siis, kui inimene seda ise ei märka, on sellega harjunud. Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: · Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB · Kella tiksumine - 20 dB · Sosin - 20-30 dB · Tavaline kõne - 60-65 dB · Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB · Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB · Mootorsaag 100-120 dB · Äike 120 dB · Rockkontsert 120-130 dB · Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB · Karjumine lähedal 90 dB Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest
Emas- ja isasloomad söövad harilikult erinevaid puuosi: emasloomad langetavad sageli pea allapoole, isased aga sirutavad võimalikult kõrgele. Täiskasvanud loom sööb päevas kuni 60 kilo lehti ja võrseid. Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak aga harva, selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama. Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada isegi nädalate viisi, sest tema vedelikuvajaduse rahuldab suuresti puulehtedes ja -võsudes sisalduv.(lisa 2, 3) (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) 5 PALJUNEMINE Jookuaeg hakkab kaelkirjakutel juulis ja vältab umbes 2 kuud.Suguküpsuse saavutavad emasloomad 4–5, isasloomad 4–aastaselt. Kaelkirjaku tiinus kestab umbes viisteist kuud (453–464 päeva). Kui aeg kätte jõuab, läheb emasloom varjulisse kohta, kuhu kogunevad paljud teised emasloomad
vähendamine müraallikas. Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida: · 85 dB - 8 tundi · 88 dB - 4 tundi · 91 dB - 2 tundi · 94 dB - 1 tund · 97 dB - 30 minutit · 100 dB - 15 minutit · 103 dB - 7 minutit · 106 dB- 3 minutit · 109 dB - 1,5 minutit Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: · Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB · Kella tiksumine 20 dB · Sosin 20-30 dB · Tavaline kõne 60-65 dB · Keskmise tihedusega liiklus 70 dB · Suurlinnaliiklus tipptunnil 90 dB · Mootorsaag 100-120 dB · Äike 120 dB · Rockkontsert 120-130 dB · Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB · Karjumine lähedal 90 dB Müra allikad ja mõju inimesele Audioloogia on teadus, mis uurib müra mõju inimese kuulmisele. Kuuldava heli
-28. oktoober 2005 infopakett http://osh.sm.ee/good_practice/EN_infopakett.pdf Lisaks: Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parametrite mõõtmine. [WWW] 10 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/T %C3%B6%C3%B6keskkonna_f%C3%BC%C3%BCsikaliste_ohutegurite_parameetrite_m %C3%B5%C3%B5tmine.pdf (23.01.2012)LISAD Tabel 1. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB Rock-kontsert 120-130 dB Kella tiksumine 20 dB Keskmise tihedusega liiklus 70 dB Sosin 20-30 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil 90 dB Tavaline kõne 60-65 dB Mootorsaag 100-120 dB Karjumine lähedal 90 dB Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Äike 120 dB 11 Tabel 2. Maksimaalne müratase mitmesuguste tegevuste puhul, mille ületamine tekitab tervisehäireid: Tegevus dB(A)
Komposti turustamine Komposti kvaliteet Meie kompost koosneb aia- ja haljastusjäätmetest, mis sisaldab täpsemalt aiaprahti, puulehti, puuoksi ja muruniidet. Kompostimisprotsessi kiiremaks toimiseks toormass purustatakse. Tagamaks orgaanilist ainet lagundavatele bakteritele vajalikud elukeskkonna tingimused, tuleb jälgida ja tagada vastav süsiniku (energiaallikas) ja lämmastiku (valkude moodustamine) kindel suhe. Aiaprahis on C/N suhe 20-30 vahele, puulehtedes ja okstes on C/N suhe süsiniku kasuks (üle 60), muruniidetes on C/N suhe aga lämmastiku kasuks (alla 20). Seega võiks meie kompost, vastavates kogustes lisatud toorme puhul, ennast ise C/N suhtes tasakaalustada, jäädes 20-30 vahele. Komposti mullaparanduslike omaduste suurendamiseks segame tugiainena sisse puiduhaket, mis aitab kaasa ka õhustatusele ning seeläbi kompostiprotsessi efektiivsemale toimimisele. Õhustatust soodustab ka korrapärane komposti läbisegamine.
75 dB juures ei ole kuulda telefoni, 85 dB puhul on tavaline kõne võimatu. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 db(A) juba kahjulik ! Riski rühma kuuluvad töötajad kes suitsetavad, kellel on kõrge vererõhk, kes töötavad orgaaniliste lahustitega kes tarvitavad valuvaigisteid, eriti aspiriini baasil Müra rõhk Tuule sahin puulehtedes - 10 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Kella tiksumine - 20 dB Mootorsaag 100-120 dB Sosin - 20-30 dB Äike 120 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Rockkontsert 120-130 dB Keskmise tihedusega liiklus – 70 Lennuk mõnekümne meetri
kontsentratsioonihäired, kõrgvererõhutõbi Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10 dB võrra, muutub vestlus võimatuks. 75 dB juures ei ole kuulda telefoni, 85 dB puhul on tavaline kõne võimatu. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 db(A) juba kahjulik ! Riski rühma kuuluvad töötajad kes suitsetavad, kellel on kõrge vererõhk, kes töötavad orgaaniliste lahustitega kes tarvitavad valuvaigisteid, eriti aspiriini baasil. Müra rõhk Tuule sahin puulehtedes - 10 dB Kella tiksumine - 20 dB Sosin - 20-30 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Keskmise tihedusega liiklus 70 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Mootorsaag 100-120 dB Äike 120 dB Rockkontsert 120-130 dB Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Lubatud müra tase Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitab 85 dB - 8 tundi 88 dB - 4 tundi 91 dB - 2 tundi 94 dB - 1 tund 97 dB - 30 minutit 100 dB - 15 minutit 103 dB - 7 minutit
annaabi.ee 
