franki kuus. Kolmandal korrusel asuvad neli korterit millest kaks on välja üüritud. Nende korterite maksumus on umbes 45 franki kuus. Neljandal korrusel asub pööning pesu kuivatamiseks ning 2 katusekambrit, mis on köögitüdruku ja jooksupoisi kasutuses. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbkardinad. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega. Hoone õuel on põrsad, kanad ja kodujänesed ning isegi puukuur. Pansioni fassaad on aiakese poole; maja moodustab täisnurga NeuveSainteGenevieve tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina. Värava külge on kinnitatud silt: Vauguer' maja ja allpool Perekondlik pansion mõlemast soost isikuile ja teistele. Pansionaadis võte ennast turvaliselt tunda, sest öö tulekul asendatakse maja võreuks kinnisega! Rikkamad pansionärid võivad nautida tassi kohvi pärnade varju paigutatud rohelise ümara
Tartu 2010 1. Seletuskiri 1.1 Üldosa Katsstriüksuse nimi on Omatalo, mille katastritunnus on 0428: 002: 37823 Hoone projekteerimise on lähtutud Eestis kehtivatest RYL normidest ja ehitusseadusest. Projekteeritud õhepereelamu on tüüpne, samas on võimalik teha mõningaid muudatusi arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga. 1.3 Arhitektuurne lahendus Eramu on 1-korruselisena, ilma keldrita kivimaja. Esimesel korrusel paiknevad tuulekoda, esik, elutuba, TV-nurk, kaks magamistuba, avatud köök, WC-vannituba, saun ja puhkeruum. Siseseinad viimistletakse kuivades ruumised krohvi ja värviga. Seinte välisviimitlus tehakse heleda krohviga. Katuse kalle on 20°. Katus kaetakse pruuni plekiga. 1
selle asemel must kesa. Praegu on põllule külvatud odraseeme. Põld on ääristatud elektrikarjusega, et loomad põllule ei pääseks. Mullaelustik on suhteliselt rikkalik. Mullas on palju vihmausse, mardikaid ning nematoode. Põllule on viidud ka sõnnikut, et saak rikkalikum oleks. 3. Inimasutus Vaatlusaluses piirkonnas on inimasutus väga hõre. Piirkonda jäävad vaid üks maja, loomalaut , heinaküün, viljakuivati ning puukuur (vt joonis 2). 4. Kultuuriliselt huvitavad objektid Vaatlusaluses piirkonnas ei leidu kultuuriliselt huvitavaid objekte. 5. Piirkonna elustiku peamised probleemid Piirkonna elustikus ei esine probleeme. Kasutatud kirjandus: Kukk, T., 2002. Pärnumaa loodus. Tartu. Valk, U., 2005. Eesti rabad, Tartu. http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=274&menu_id=113, 10.04.08 http://www.vvk.ee/k99/images/parnumaa.gif, 18.04.08. http://torivald.ee/index.php?leht=yldinfo, 15.04.08.
kodus söögi valmistamisel aga aega kulub vähem. 4 3. Tootmine/ seadmed 3.1 TOOTMINE Ettevõtte tööks vajalikud ruumid on: · Teenindussaal · Kliendi WC · Köök · Nõudepesuruum · Töötajate WC/dushinurk · Ladu · Kooritavate toiduainete eeltöötlusruum · Töötajate riietusruum/kontor · Puukuur Nimetatud ruumid vastavad tervisekaitse nõuetele, küll aga on vajab täiendavaid investeeringuid toitlustusettevõtte köögipooles. Toitlustusettevõte asub Soorus ja on kergesti leitav väljas oleva reklaamtahvli abil. 3.2 Seadmed Köögiseadmed Köögiseadmed : Elektripliit 50 000.- Gaasipliit 60 000.- Marmiit 10 000.- Külmik 6000.-
inimsõbralikum: perele jäi rohkem iseolemisvõimalusi. Elamistingimused olid väikemajades ridamajade omadega sarnased. Ruudukujulise või kergelt ristkülikuks venitatud põhiplaaniga majas oli keskel asuva korstna ümber 4 kööktubakorterit, sissekäik hoone kummastki otsast. Kõrvalruumid olid mõlemat tüüpi majades sahver, kuhu pääses esikust, ning kelder, mis osas majades asus sahvri all, osal oli õuel ühiskelder. Eraldi paiknes õuel puukuur, kus igal perel oli oma osa. Alles 19.sajandi õpus tõi tuleohutuseeskiri muutuse kahekorruseliste elamute plaanilahendusse. Nimelt hakati nõudma teisele korrusele kahte otseväljapääsuga treppi. Üheks trepiks jäi tuulekojas olev keerdtrepp, teine tuli ehitada köökkoridori. Sellega seoses tehti ahjusuu tuppa, mitte koridori nagu varem. Tuba muutus küll naabritest eraldatud kööktoaks, kuid nii ruumi kui ka puhtuse mõttes elamistingimused halvenesid. Üldiselt hakati
kodus söögi valmistamisel aga aega kulub vähem. 4 3. Tootmine/ seadmed 3.1 TOOTMINE Ettevõtte tööks vajalikud ruumid on: · Teenindussaal · Kliendi WC · Köök · Nõudepesuruum · Töötajate WC/dushinurk · Ladu · Kooritavate toiduainete eeltöötlusruum · Töötajate riietusruum/kontor · Puukuur Nimetatud ruumid vastavad tervisekaitse nõuetele, küll aga on vajab täiendavaid investeeringuid toitlustusettevõtte köögipooles. Toitlustusettevõte asub Soorus ja on kergesti leitav väljas oleva reklaamtahvli abil. 3.2 Seadmed Köögiseadmed Köögiseadmed : Elektripliit 3000.- Gaasipliit 2000.- Marmiit 600.- Külmik 450.-
· Elekter 220v · Vesi, kanalisatsioon pesemisvõimalus puudub · Küttesüsteem: ahju või kaminaküte · Kütte liik tahke. Tegelikud tehnosüsteemid: · Elekter 220v · Linna vee- ja kanalisatsioonisüsteem, pesemisvõimalus duss ja saun. · Küttesüsteem: keskküte, elekter. · Kütte liik tahke. 3.5. Rajatised Aias asuvad järgmised rajatised; kaev, statsionaarne kiik, kamin. Lisahoonetest on veel klaaskasvuhoone ja puukuur. 4. Kinnistusraamatu andmed 8 4.1. Kinnistusregistri pealkiri Tartu Maakohtu kinnistusosakond, Tartu maakonna jaoskond, registriosa number 4.2. Kinnistu koosseis Katastritunnus, sihtotstarbena on märgitud 100% elamumaa. Asukohaks Tartumaa, .... linn, .... tn 3. Katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel. Pindala on 1494 m². Lisatud on asendiplaan (Lisa 2). 4.3. Omanik Kinnistu ainuomanik on. 4.4
483.Vary erinema, muutma 484.Waterfall- kosk, juga, kaskaad 485.Waterhole- veesilm 486.Waterproof - veekindlad 487.Wealthy jõukas, rikkas 488.Weatherproof - ilmastikukindel 489.Weed- umbrohi 490.Versatile plant- mitmekülgne taim 491.Wider area of concerns- laiemad huvid 492.Willow bark- paju puukoor 493.Windbreak- tuulevari 494.Windscreen- tuuletõke 495.Vista- vaade 496.Vivid värvikas 497.Void- tühistama 498.Volcanic material vulkaaniline materjal 499.Woodshed- puukuur 500.Working at grade palgaastmelt töötades Y 501.Yard-aed 502.Your own interpretation of- enda tõlgendus.....
Hooned: pereelamu, korruseid kaks, tube kuus, ehitusalune pind 177 m2, suletud netopind 174,2 m2, maht 529 m3. Materjalid: Vundament – madalvundament, kandekonstruktsioon – puit, vahe- ja katuselaed- puit, välissein - puit, katuse kate – plekk. Tehnosüsteemid: Elekter – 220 V ja 380 V, vesi- lokaalne, ühiskanalisatsioon ning veevärk (tsentraalne) , pesemisvõimalus – dušš, saun, küttesüsteem – ahi- ja kaminaküte, kütteliik – tahke. Rajatised: kasvuhoone, puukuur ning garaaž [4]. Hooned on heas seisukorras, elamul on vahetatud katus, voodertatud ning katetud puiduga. Siseviimistluseks on kasutatud kaasaegseid materjale (parkett, plaadid jne). Antud hoonesse mahuks elama seitse inimest. Vaadetaval kinnistul on hooned kompakselt koos (vt joonis 1) . Maja taga asub normaalse suurusega muruplats ning kõrghaljastus ehk puud. Joonisel 1 vaadeldav parempoole naaber asub 5 meetri kaugel meie kinnistust, millest võib järeldada, et
Maa oli madal, sellepärast veeti pinna tõstmiseks hobusega palju mulda juurde. 3 Esimene ehitis oli saun. Teisena ehitati laut, küün ja ait, mis asusid ühe katuse all. Elumaja ehitati alles 1928 aastal, Helvi sünniaastal. Elumaja oli sindlikatusega palkmaja. Majas oli väike esik, sahver, köök ja kolm tuba. Mõned aastad hiljem ehitati võlvitud laega raudbetoonist kelder. Veel hiljem, umbes 1936. aasta ehitati omaette ait ja puukuur küüni kõrvale. Lauda kõrval olev ait kohandati talliks (Lisa 1. punkt 2). 1.4 Sõja aastad 1940. aasta toimus riigipööre. Eestimaal kehtestati Nõukogude kord. Seejärel 1941. aasta algas sõda. Sõjasuvi oli raske. Mööda teed liikusid põgenenud, sõjaväelased ja tankid. Lennukid pommitasid liikuvaid voore. Helvi ja tema pere aeti metsa varjule nind tema isa käsutati kaevikuid kaevama. Vene väed taganesid ning algas Saksa okupatsioon. Arreteeriti ja mõrvati inimesi
nt mingi relvaga ähvardamine, koera kallaleässitamine, kinnistule või eluasemele tungimine jt. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, uletamata seejuures hädakaitse piire Hädaseisundiga kaitstakse isikute õigustatud huvisid (fuusilised, varalised, vaimsed ja emotsionaalsed) vahetu ohu vastu. Hädakaitsest eristab hädaseisundit see, et puudub vahetu õigusvastane runne. Näiteks olukord: kahe elamu (A ja B) vahel on elamu A juurde kuuluv puukuur. Elamu A suttib põlema. Elamu B omanik lukkab nimetatud puukuuri traktoriga kokku, et tuli ei kanduks puukuuri kaudu edasi elamule B. Nii kõrvaldas elamu B omanik 9 ohu talle kuuluvale elamule (huvile), põhjustades sellega elamu A omanikule kahju, kuid antud juhul ei olnud kahju tekitamine suure tõenäosusega õigusvastane. Tegemist oli päästmisega teise isiku huve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Kahju tekitanud isik
vahetu õigusvastane rünne. TsÜS § 141 lg 1 sätestab, et Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Siin olen nt toonud olukorda, kus kahe elamu (A ja B) vahel on elamu A juurde kuuluv puukuur. Elamu A süttib põlema. Elamu B omanik lükkab nimetatud puukuuri traktoriga kokku, et tuli ei kanduks puukuuri kaudu edasi elamule B. Nii kõrvaldas elamu B omanik ohu talle kuuluvale elamule (huvile), põhjustades sellega elamu A omanikule kahju, kuid antud juhul ei olnud kahju tekitamine suure tõenäosusega õigusvastane. Tegemist oli päästmisega teise isiku hüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga.
sajandi esimesel veerandil kõigisse koolasaami küladesse ning on kaugemates külades tänapäevani kasutusel. Inarisaamidel võisid tared asuda n-ö suve- ja talvepaikades, mille vahet oli paar kilomeetrit. Suvine elupaik asus kalapüügikoha lähedal, talvine elupaik valiti kohta, kus leidus piisavalt küttepuid. Talupidamisega tegelevatel saamidel olid tare kõrvale rajatud majandusehitised: aidad, lehma- ja lambalaut, tall, küün heinte ja põdrasambliku jaoks, saun, puukuur ja käimla. Soome eeskujude järgi ehitatud saunad olid suhteliselt hiline nähtus. Suvel valmistati toitu õue peal asuvas väliköögis, milleks võidi kasutada katteta või kattega püstkojasõrestikku. Erinevad aidad asusid enamasti talvepaikades tarede juures, suvepaikades leidus rohkem varjualuseid. Esimesed looduslikud säilituskohad olid allikad, kus hoiti põdra- ja linnuliha tagavara ning piimapütte. Kui põdraliha võeti allikast välja enne talve, siis kuivatati seda tuule käes
annaabi.ee 
