PUUKOOLIDE ANALÜÜS Kati Markus ja Monika Lõuna Vääna puukool. Vääna Puukool rajati 1999.aastal ning algusest peale on nad eelkõige spetsialiseerinud okaspuude kasvatusele. Alguses proovisid nad tegeleda natuke lilleäriga, aga praegu on Vääna puukoolist välja kujunenud Eesti suurim dekoratiivsete okaspuude kasvataja. Logo: Asutati 1999. aastal ning töötas kaksteist aastat aia- ja lilleäri Nurmiko osana. Algusaastatel oli Väänas ka lillekasvatus. Siis hakati keskenduma ainult puude, eriti aga okaspuude kasvatamisele ja müügile. Mullu oktoobrist on Vääna Puukool OÜ puukooli omanik AS Mustamäe Haljastus. Puukooli kasutuses on 12 ha suurune maa-ala. See suuremalt jaolt kõik istikute all. Hooned: piltide pealt võib näha mitmeid kasvuhooneid, ladu ja nö välikontorit. Enamasti toob Vääna Puukool omale taimed ...
Puukoolide analüüs. Vääna puukool. 1. Millal alustas puukool tegevust ja millised olid ja on praegu selle peamised tegevusvaldkonnad? Vääna Puukool rajati 1999 aastal ning algusest peale on nad eelkõige spetsialiseerinud okaspuude kasvatusele. Päris alguses nad proovisid tegeleda kanatuke lilleäriga aga nüüdseks on nendest välja kasvanud Eesti suurim dekoratiivsete okaspuude kasvataja. 2. Milline on puukooli logo? 3. Lühiülevaade puukooli arengust. Asutati 1999. aastal ning töötas kaksteist aastat aia- ja lilleäri Nurmiko osana. Algusaastatel oli Väänas ka lillekasvatus, kuid varsti sellest loobuti. Seejärel keskenduti ainult puude, eriti aga okaspuude kasvatamisele ja müügile. Mullu oktoobrist on Vääna Puukool OÜ puukooli omanik AS Mustamäe Haljastus. Praegu töötab Väänas kuus inimest ning puud sirguvad 12 hektaril. 4. Kui suur on puukooli kastutuses olev pindala ja kuidas see on jaotatud erineva otstarbe alusel? Puukooli kasut...
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnuses...
annaabi.ee 
