Eestis on täisparasiitideks võrmid, soomukad ja käopäkk. · Poolparasiidid fotosünteesivõimelised taimeliigid, mis hangivad osa orgaanilisest ainest teistelt, näiteks härgheinad. · Kõdutaimed ehk saprofüüdid - kõrgemad taimed, mis toituvad seente vahendusel surnud orgaanilisest materjalist vôi saavad assimilaate teistel taimedelt (pisikäpp, kõdu-koralljuur, seenlill jne.). Heterotroofia erivormiks on ka putuktoidulisus. Putuktoidulistel taimedel esinevad püünislehed. Maailmas tuntakse ca 600 liiki, nad levivad soodes ja muudel väheviljakatel kasvukohtadel, eriti troopikas ja lähistroopikas. Eestis esineb putuktoidulisust vesihernestel, huulheintel ja võipätakatel. *********************************************************************
saaklooma aeglaselt lagundavad ja temas sisalduvaid toitaineid vabastavad. Istuvad näärmed resorbeerivad need toitained ning kasutavad neid taime kasvamiseks.Kogu püügilehe liikuvus on liigiti erinev. Huulheina perekonnas on arvukalt lehekujusid, mis võivad olla väga erinevad. Lehed võivad olla leherootsuga või ilma. Kõige ebatavalisem (väga haruline) kuju on kaheldamatult liigi Drosera binata lehel. Õied,viljad ja seemned: Huulheina õied asetsevad, nagu peaaegu kõikidel putuktoidulistel taimedel, väga pikkadel õisikutel taime kohal, et lehed võimalikke tolmeldajaid putukaid kinni ei püüaks. Õied avanevad ükshaaval. Õitsemise aeg on enamasti lühike. Õie avanemise määrab eelkõige päikesekiirguse intensiivsus. Õisikud on heliotroopsed: nad pöörduvad päikese suunas. Radiaalsümmeetrilised õied on alati lihtsad, mõlemasoolised ja viietised. Erandiks on ainult neljatine Drosera pygmaea 8-12-tine Drosera heterophylla. Reeglina on nad valged või roosad
Kõige sagedamini kohtab metades ja niitudes- vaatamata lühikestele jalgadele jookseb karihiir kiiresti. Suure liikuvuse tõttu vajab loomake palju toitu. Mets karihiire ööpäevane söök on 1,5-2 korda tema kehamassist raskem toidust küllastunud puhkab loom natuke ent niipea kui toit on seeedinud läheb ta uue otsingule. Karihiired tegutsevad ööpäev läbi kõikidel aastaaegadel. Saaki philiselt putukaid otsivad nad maapinnalt, metsavare seast, lume alt ja teistest kohtadest kuhu putuktoidulistel lindudel raske juurde pääseda. Karihiired toovad kasu süües suurel hulgal kahjurputukaid. Neil on hambad ühesuguse ehitusegasaaki aab nendega hhaarata ja mõnevõrra peenestada kuid päris peeneks ei saa see on putuktoidulistele iseloomulik. Kõigil putuktoidulistel on peaaju suured poolkerad nõrgalt arenenud ja ilma käärudeta. Seetõttu tekivad neil tingreleksid halvati ja väga aeglaselt. * mutt elab maasees enda uuristatud käikudes. Eriti palju mutte on niitudel põldudel
· Okaspuumetsad 800 · Põllumaad 650 · Rohumaad 600 · Rannikute tõusualad 500 · Tundrad, kõrgmäed 140 · Ookeanid 125 · Kõrbed, kaljud, liiv, jää 3 Produktsiooni efektiivsus · Taimede esmase produktsiooni efektiivsus on 7585%, energia kasutamise efektiivsus on ainult 1,6% (päikeseenergiast) · Loomade produktsiooni efektiivsus on putuktoidulistel 60%, liha-ja kalatoidulistel kuni 90% Produktsiooni efektiivsus · Taimetoiduliste produktsiooni efektiivsus toidust: 80% seemnete söömisel, 60% noorte lehtede söömisel 3040% vanade lehtede söömisel 1020% puidu söömisel Produktsiooni efektiivsus · Lindudel on produktsiooni efektiivsus 1%, · väikestel imetajatel 6%, · suurel veisel 11%, · külmaverelistel mereloomadel kuni 75%. · Energia muundumine kasulikuks tegevuseks on
vastaskülgedele. * männaseline leheseis lehed kinnituvad võrsele vähemalt kolme kaupa ühes punktis. *lehekodarik lehed kinnituvad tihedalt maapinnal suvale lühivõrsele. Lehe muudendid: * Lehe muudendid tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime herbivooride eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. *Leheastel-teravaks ogakujuliseks muundunud leht , mis on kaitseks herbivooride vastu. Astel pole vastupidiselt ogale lihtsasti ära murtav. Astel tekib võrse sõlmel olevast pungast. *Leheväänel- nõrgavarreliste ja ronitaimede harunenud või harunemata väänduv niitjas kinnitus- ja ronivahend. Talitleb ronimis-ja kinnitusvahendina
loomadejälgi ja liikumist metsaradadel. Ettekande koostamisel kasutasin P.Bangi ja P Dahlstromi raamatut ,,Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed". Imetajate jäljed Loomade jäljed võib jala ehitusest lähtuvalt jagada kolme rühma vastavalt sellele, kas jälje on jätnud küünistega käpp, sõrg või kabi. Algselt olid kõik imetajad tallulkõndijad ning igal jalal oli viis küünega varustatud varvast. Nüüdseks on selline jälg säilinud vaid putuktoidulistel (siilil), kuid ka mägral ja karul. Tallulkõndijad on üldiselt lühikeste jalgadega ning aeglased liikujad. Kiiresti ja pikalt liikuvate loomade jalad on pikad ja puudutavad maad väikese pinnaga. See avaldub ju ka meie puhul. Kui me kõnnime, toetume maapinnale täistallaga, kui aga jookseme, siis vaid päkaga. Mägra küünised on kohandunud kaevamiseks ning jalajäljes alati nähtavad, samas kui kassi ja ilvese jäljes ei ole küüniste jäetud lohud pea kunagi vaadeldavad
ehk mida vanem on isend, seda väiksem osa omastatud toidust läheb kasvamiseks. 75. Assimilatsiooniefektiivsus See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia - väljutatud materjali energia). Erinevat toitu söövad organismid on erineva efektiivsusega: · loomtoidulistel, kes toituvad selgroogsetest, võib assimilatsiooni efektiivsus olla kuni 90% · putuktoidulistel loomadel tavaliselt 70 - 80% · enamustel herbivooridel on see aga 30 - 60% · fütoplanktonist toituvatel zooplankteritel on see 50 - 90%. 76. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. 77. Kineetiline energia väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehaanilise liikumise energia. 78. Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 79
kärbsepüünis), passiivsed lõksud (kannpõõsas). NB! Putukaid püüavad (söövad!) taimed ainult lehe muudenditae abil, mitte kunagi ei seedi putukat taime õis lõksukujuline õis on maia juhmi putuka täpseks juhtimiseks emaka ja tolmukate juurde, et õis saaks kindlasti õigesti tolmeldatud. Lehed võivad taimedel olla MUUNDUNUD seoses nende ülesannetega: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda tugedele, putuktoidulistel taimedel toidu hankimiseks. Eristatakse mitut erinevat tüüpi lehemuudendeid: astlad, köitraod ja püünislehed. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. Näiteks kukerpuul on astlad moodustunud tervest lehest, hundihambal leherootsust ja korvõielistel lehelabast. Hiirehernestel on leheroots muundunud hoopis köitraoks, kuid seahernel on köitraag arenenud lehelabast. Püünislehed on putukatest toitumiseks huulheinal ja võipätakal.
mida nim.troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Taimede esmane produktisooni efektiivsus on 75-85%. See on seletatav sellega, et taimed on autotroofsed paigalpüsivad organismid ja ei raiska seega energiat toidu otsimisele ja püüdmisele ega kam keha temperatuuri hoidmiseks. Seetõttu lähebki enamus energiat kasvuks. Neil on ka kõrge assimiliirmise efektiivsus, kuid väikene energia kasutamise efektiivsus. Loomadel on assimilatsiooni efektiivusus 60% putuktoidulistel kuni 90 % liha- ja kalatoidulistel. Taimetoidulistel oleneb assimilatsiooniefektiivusus toidust.. produktsiooniefektiivus on loomadel vastupidine seoses nende liikumise aktiivsusega. 28)Energia jaguneb kaheks: 1. Kineetiline energia-väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv-valguisenergia, soojusenergia, mehhaanilise liikumise energia. 2. Potentsiaalne energia-kasutamata töövaru-bensiin, pingul kumm.
Ka parasiittaimed otsivad oma peremeest kemotropismi kaudu. Võib olla ka negatiivne 5 Tigmotropism puudutusest tingitud. 6 Termotropism soojuse suunas. 7 Traumatropism 8 Elektrotropism kõverduvad elektrostaatilises väljas. Juured tavaliselt katoodi poole. Nastid: 1 Seismonast raputus/puuduts. Nt maavärin, tugev vihm. 2 Tigmonast eranditult puudutusliikumine. Alguses turgor, hiljem kasvuliikumine. 3 Kemonast Esinem nt putuktoidulistel taimedel.Nt võipätakas. 4 Fotonast Tuleneb valgusest, suund pole oluline. Õied ja õisikud suletakse ja avatakse vastavalt valgusele. Avaldub ka lehtedel vahest (nt jänesekapsa leht läheb rulli). Osaliselt turgor, osaliselt kasvuliikumine. 5 Elektornast 6 Traumatonast 7 - Hüdronast IV TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon.
füsioloogilise (talvel) kuivuse eest. Koos lehtedega vabaneb taim ka kogunenud eritusainetest (sealhulgas mürkidest). Kserofüütne leht - ehk kuivustaimed taimed kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks. Lehemuudendid - tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime herbivooride eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. Paljunemine: vegetatiivne pungumine- on paljunemisviis, mille puhul paljuneva organismi küljes tekivad väikesed pungad. Need pungad suurenevad ja arenevad uueks organismiks. Pungumise teel paljunevad mõned üherakulised organismid. Mitoosi ajal tekib tuumakääv raku ühe serva lähedal ja tsütoplasma jaguneb ebavõrdsetesse osadesse
) aidates lõhustada emaka kudede ECM-i, et TB rakud saaksid emakaseina pugeda 49. Diapaus Puhkeperiood¸mil blastotsüst enamasti väljub zona pellucidast, kuid ei implanteeru. Fakultatiivne diapaus - põhjustatud emaslooma laktatsioonist. Kui emasloom viljastatakse aktiivsel laktatsiooni perioodil, siis eelnevate 24 järglaste imemine stimuleerib embrüote suundumist diapausi (esineb närilistel, putuktoidulistel ja kukkurloomadel) Obligatoorne diapaus - põhjustatud keskkonna tingimustest. Embrüod suunatakse diapausi, et nad sünniksid perioodil, mis on sünnijärgseks kasvamiseks sobilik (iseloomulik armadillidele, loivalistele, paljudele kärplastele ja karulastele ning metskitsele) 50. Identsed kaksikud Ühemunakaksikud pärinevad ühest embrüost, lootekestade järgi saab öelda, millal embrüo on kahestunud Kolmandikul on kaks koorioni ja kaks amnion-> koorion moodustub
Võsu muudendid Risoom – mitmeaastane maa-alune võsu Mugul – varre jämenenud osa, varuainete mahuti Maapealne stoolon – ajutine roomav võsund Sibul – tihedalt lehistunud lühivõrse Mugulsibul – sarnaneb sibulaga, aga soomused kõik kuivad Astlad – mitmesuguse päritoluga, kaitseks Köitraod – tugedele kinnitumiseks Fülloklaadid – lamedad lehekujulised varred Püünislehed – putuktoidulistel taimedel Elundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised Generatiivsed elundid - Õis • Muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megspooride ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks
Teisisõnu, olla mitmerakuline on energeetiliselt kulukas. (Vaata ka joonist 8.) 22. Assimilatsiooni efektiivsus, kasvu efektiivsus, primaarproduktsioon? Assimilatsiooni efektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia – väljutatud materjali energia). Erinevat toitu söövad organismid on erineva efektiivsusega: ● loomtoidulistel, kes toituvad selgroogsetest, võib assimilatsiooni efektiivsus olla kuni 90% ● putuktoidulistel loomadel 70 – 80% ● enamustel herbivooridel 30 – 60% ● fütoplanktonist toituvatel zooplankteritel 50 – 90%. Kõige väiksema efektiivsusega imetaja on hiidpanda, tema suudab oma toidust energiat kätte saada vaid 20% selle energiasisaldusest. Kõige väiksema efektiivsused esinevad veekogude setetest toitujatel, kelle toidu orgaanilise aine sisaldus on väga väike. Ühel krabiliigil on mõõdetud selleks 0,19%. Kui organism on energia omandanud e
Taimede esmase produktsiooni efektiivsus on 7585%. See on seletatav sellega, et taimed on autotroofsed paigalpüsivad organismid ja ei raiska seega energiat toidu otsimisele ja püüdmisele ega ka kehatemperatuuri hoidmiseks. Seetõttu lähebki enamus energiast kasvuks. Neil on ka kõrge assimileerimise efektiivsus, kuid väikene energia kasutamise efektiivsus (ainult 1,6% päikeseenergiast). Loomadel on assimilatsiooni efektiivsus 60% putuktoidulistel kuni 90% liha- ja kalatoidulistel. Taimetoidulistel oleneb assimilatsiooni efektiivsus toidust, ulatudes 80-ni seemnete söömisel, 60% noorte lehtede, 3040% vanade lehtede ja 1020% puidu söömisel. Produktsiooni efektiivsus on loomadel vastupidises seoses nende liikumise aktiivsusega. Nii on see lindudel 1%, väikestel imetajatel 6%, suurel veisel 11%, külmaverelistel mereloomadel kuni 75%.
annaabi.ee 
