•. Kilpvulkaanid Stratovulkaanid • Stratrovulkaanid moodustuvad vulkaanisiste päritoluga kivimite materjali kihtidest, mis vahelduvad laavakivimi kihtidega. Kilpvulkaanid • Kilpvulkaanid koosnevad põhisilselt basaltsest laavast. Tänu suurele voolavusele bastaltne laava jõuab löörist kaugele moodustades laia tasase basaltkatte. Räbuvulkaanid • Räbuvulkaanid purskavad ainult vulkaani kivimeid (püroklastilist materjali). Nad ei purska kunagi laavat. Etna Vulkaan Etna • Etna asub Itaalias, Stitsiilia saarel • See on Euroopa kõrgeim vulkaan • Etna on stratovulkaan • Etna on aktiivne ning purkskas viimati aastal 2011 kui hakkas ka lähedal oleva linna suunas voolama laavat. Allikad • http:// gi.ee/geomoodulid/files/modules/vulkani sm.html • http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkanism • http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/ loodus/?
meetrite kõrgusteks mäestikeks, kõike seda saadavad väga tugevad maavärinad ning vulkaanipursked (NAZCA L. ja L-AMEERIKA L.) 4. kui põrkuvad 2 mandrilist laama, siis nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks, ML on kõrged ning nad ei sukeldu iialgi, vaid kuhjavad kivimid üksteise otsa muutes mandrilist maakoort veelgi paksemaks, nendes kohtades esineb tugevaid maavärinaid, kuid mitte iialgi ei purska seal vulkaane (INDIA L. ja EURAASIA L.) 5. kui põrkuvad 2 OL, siis üks nendest on ikkagi raskem ja sukeldub, neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd, kui need vulkaanid ületavad üle veepinna, siis kujunevad vulkaaniliste saarte ahelikud, nt. nii on tekkinud MARIAANE saarestik Vaikses ookeanis, kus okeaaniline raskem FILIPIINI laama sukeldub veidi kergema Vaikse ookeani laama alla 6
isegi kasulikud, sest öösel on leegitsevad plahvatused laevadele looduslikuks Lipari saarestikus tegutsev vulkaan majakaks. TAGASI PUHKAVAD VULKAANID · Pole kaua aega tegutsenud, kuid võivad tulevikus purskama hakata. St Helena Hakkas uuesti TAGASI purskama 1980 KUSTUNUD VULKAANID · Purskamine on toimunud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi. · Vulkaanid ei purska enam kunagi. · Vulkaani ümbrus on täis rikkaid ja kauneid linnu. Chimborazot EDASI KOKKUVÕTE Kõige rohkem vulkaane asub Jaapanis (neid on seal üle 50). Jaapanit kutsutakse ka Tulemägede Maaks. Maailma kõige suurem Vulkaan asub Lõuna-Ameerikas Argentiinas ja see on Tupungato. See on niisama kõrge kui 20 ülestikku pandud Suurt Munamäge.
seadusevastasega, sest see näitab meie paindlikust, hoolivust ja sallivust. Me paneme teiste huvid omadest ettepoole. Mõnikord vaikime ja nõustume me aga põhjusel, et me ei taha ise haiget saada. Teinekord on lihtsam mõne otsusega vaikides nõustuda, kuigi me sisimas teame, et see pole ainuõige lahendus. Selleks, et kriitikat ja vaidlusi vältida, otsustame me vaikida. Kas see õige on, ma ei tea. Võib-olla on see hea, sest me õppime niiviisi end kontrollima ega purska välja iga sõna, mis suust välja tahaks tulla. Ma ei usu, et on olemas inimest, kes saaks väita, et ta pole mitte kunagi teeselnud. Kas meist keegi saab käsi südamel öelda, et pole mitte kunagi end paremaks rääkinud, liialdanud detailidega, ilustanud tegelikkust, kellegi teise hiilguses peesitanud, end võõraste sulgedega kasvõi natukene ehtinud? Me kõik oleme seda teinud. Mina samuti. See võib kõlada pinnapealselt, aga vahel on seda paremaks enesetundeks vaja
ookeani põhjas või mandril. · Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookenais ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Vulkanism Koonusekujuline mägi maakoorde tekkinud lõhede süsteemiga... Vulkaane esineb: Laamade eemaldumisel üksteisest (Island) Laamad põrkumisel (Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemeri) Mandrite sisealadel-kontinentaalne.... Oma seisundilt võivad vulkaanid olla: Kustunud vulkaanid-inimajalugu ei mäleta purskamist Suikunud-ajutiselt ei purska aga võivad kunagi hakata Aktiivsed-pidevalt või väikeste vahedega purskavad. Kihtvulkaanid on iseloomulikud seal kus vulkaanid põrkuvad. Kilpvulkaanid · Räni-ja gaasidevaene aluseline basaltne magma · Hästi voolav magma · Lame vulkaanikoonus · Purskab rahulikult · Ookeanilised vulkaanid Kihtvulkaanid · Räni-ja gaasiderikas happeline graniitne magma · Suure viskoossusega, väheliikuv · Magma tardub lõõris, tekitab laavakorke
Tagajärjeks on see, et kool jäetakse pooleli ja edaspidises elus ei saada enam hästi hakkama. Noortele peaks pakkuma huvitavaid õppimis- ja töövõimalusi, et neil ei tekiks huvi mujale minna, vaid Eestis elu edasi elada. Aga kõik nii masendav ka ei ole, Eestis on ka palju head. Meil on hea geograafiline asukoht asume mere ääres, kus saab suvel ujumas käia või rannas päevitada. Meil ei toimu maavärinaid ega purska vulkaan. Meil on neli aastaaega: suvi, sügis, talv ja kevad. Meil sajab lund, et vahel ka külmaga ennast karastada ja saunast lumme karata, saame suusatada ja kelgutada, mis sobib eriti väiksematele lastele ja pakub neile palju rõõmu ja nalja. Kuidas kellegi jaoks, aga minul oleks veel parem meel, kui Eestis oleksid ka mäed, kus saaks lumelauaga või mäesuuskadega sõita. Kes tahab, saab Eestis väga korraliku hariduse, kusjuures seda on võimalik saada tasuta
Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata. Kõrgeimad tegevvulkaanid on Llullaillaco(Tsiili), San Pedro(Tsiili), Cotopaxi (Ecuador), Misti (Peruu), Orizaba (Mehhiko ),Popocatepetl( Mehhiko) ,Sangay (Ecuador),Tolima (Kolumbia),
ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid – Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele.Püroklastilised materjalid on näiteks tuhk ja tolm.Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad nähtused ja nende tagajärjed:Geisrid – purskavad kuumaveeallkad. Lõõmpilved – gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit
ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? Vulkaane jaotatakse kustunuks, suikunuks või aktiivseteks. Vulkaanid võivad uinuda sadadeks, tuhandeteks ja isegi mitmeks sajaks tuhandeks aastaks, kogudes jõudu järgmisteks purseteks. Mida pikem on aeg pursete vahel, seda võimsamad need on. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? Basalse magmaga vulkaanid ei purska vaid pigem voolavad tekitades kilpvulkaanid. Graniitse magma sisaldusega vulkaanid on vaevaliselt voolava ja madala temperatuuriga millest moodustuvad kiht ja stratovulkaanid. Ränirikka magma viskoosus võib olla aga nii suur, et magma ei pruugi vulkaanilõõrist üldse väljudagi või surutakse kraatrisse poorse laavakuplina. Kilp ja kihtvulkaan + pilt Kuidas tekib kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel
vahemere piirkonnas), mandrite murrangualal, kuuma täpi piirkonnas (õhuke maakoor) Kilpvulkaan: tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laiali ja ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kihtvulkaan: tekivad ränist ja gaasidest rikastunud voolavast, graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad Passiivne vulkaan- ajutiselt ei purska aga võivad hakata Aktiivne- pidevalt või väikeste vahedega purskavad Kustunud- inimajalugu ei mäleta purskamist Kaldeera on mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater. Tekivad siis, kui tugevate pursete käigus vajub sisse vulkaani lõõri toitev magmakolde lagi. Kuid võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tahajärjel. Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silpapilkselt sulavate lume ja liustike vete
kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Kiht-ja kilpvulkaan kilp= vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. kiht=suhteliselt suur, pikaealine pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisest maapinnal. Aktiivne ja kustunud vulkaan A=siis kui ta purskab või ta sees toimub veel midagi K= kui ta ei purska, ei pruugigi enam kunagi pursata, sest sees ei toimu mitte midagi Maavärin seismistest lainetest põhjustatud maapinna liikumine. Epitsenter punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Mineraal looduslik tahke keemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad ja füüsikalised omadused ja keemiline koostis. Kivim kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores. Maak mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea. Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele.Püroklastilised materjalid on näiteks tuhk ja tolm. Lõhepursked lõhe maapinnas, sealt valgub välja laava.Katab suured maa-alad. Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad nähtused ja nende tagajärjed Geisrid purskavad kuumaveeallkad. Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu
Ultraviolettkiirguses on näha Jupiteri virmalised polaaralade valgusefektid mis on sarnased Maa polaaraladel nähtava põhja ja lõunavalgusega. Jupiteri nn. Galilei kaaslased tema 16 satelliidist neli suurimat on samuti HST pidevva ja põhjaliku kontrolli all. Peamine sihtmärk on Io. Io on päikesesüsteemi taevakehade kõike muutlikum kaaslane. Tema pinnaehitus muutub vulkaanmilise tegevuse tõttu pidevalt. Maapealsetest vulkaanidest erinevalt ei purska Iol mitte sulakivimeid vaid vedelat väävlit. Väävliaur ja tolm paiskub rohkem kui 160 kilomeetri kõrgusel. TEEKOND JUPITERILE 1972 aastaks oli meie vahetu planetaarne ümbrus saanud meile järjest tuttavamaks. 1960ndate teisel poolel olid nii Nõukogude kui Ameerika planeetidevahelised automaatjaamad ,,koorinud ja maitsnud" Veenust ning Marssi, ent polnud söendanud minna kaugemale. Siis, mainitud aasta juulis, tungis üks Ameerika kosmosesond
Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. Kui põhjavesi on magma läheduses, kuumeneb ta tugevasti ning võib maapinnale purskuda kuuma veejoana, mida nimetatakse geisriks. Kui veeaur läbi vulkaanilise tuha mullitades pinnale kerkib, tekivad pulbitsevad mudavulkaanid. Korrapäraselt purskavad vulkaanid on tegevvulkaanid. Vulkaanid, mis enam kunagi ei purska, on kustunud vulkaanid. Väga raske on kindlalt öelda, kas vulkaan on tõeliselt kustunud või ainult puhkab. Näiteks 1973.a. hakkas ootamatult purskama vulkaan Heimaey saarel Islandi rannikul ning hävitas 300 hoonet. Ometi peeti vulkaani kustunuks, sest ta polnud juba vähemalt 5000 aastat tegutsenud. Ookeanide põhjas on palju vulkaane. Mõned neist kasvavad nii kõrgeks, et kerkivad uute saartena üle merepinna. Island on ka vulkaaniline saar, mis kasvab iga vulkaanipurskega suuremaks.
,,Sina mõtled praktiliselt. Aga õige filosoofiline mõtlemine ongi see, kui teda ei saa mitte millekski tarvitada. Mõistad? Ega siis inimene ei mõtle ometi kõigi võimalikkude maailmade üle järele; teda huvitab ainult see, mis kuulub temale ja mida taipab tema. Hobusel võib olla oma maailm ja oma jumal, aga sellega pole meil asja, sest meie oleme inimesed. Sellepärast jääb minu sõna maksma: maailm on fakt, jumal mitte. Maailm purskab Vesuuvil tuld, aga jumal ei purska." ,,Kust sina seda tead?" küsis Koovi ikka uuesti. ,,Aga mis siis, kui see ongi jumal, kes Vesuuvil tuld purskab? Mis? On keegi kraaterist all käinud vaatamas, kes seal purskab?" ,,Sinuga on mõtteta tõsiselt rääkida," ütles Miilinõmm nüüd. ,,Sina teed kõik proosaks ja labaseks naljaks. Tunned äkki, et oled kodumaal, kus vaieldakse majanduse ja aadete üle. Aga Euroopas selle üle ei vaielda. Ehk kui sedagi tehtaks euroopaliselt! Aga kõik pillutakse segi nagu kapsad ja puder
annaabi.ee 
