Treeningu kirjeldused venemaa laagrites oli samuti väga huvitav lugeda, ,,Koolist soovitati õpikud kaasa võtta, aga mida sa kurat seal iseseisvalt õpid, kui tuleb päevas seitse tundi trenni teha" lk 53. Kui raamatu algus tundud natuke igav, siis enam seda küll öelda ei saa, väga mõnusalt ja otsekoheselt on peatükid kirjutatud. Raamatus ei ole juttu ainult korvpalli mängust ja tulemustest vaid ka Martinist kui ,,pahapoisist", suitsu vargusest Palace´i poest, joomingutest sõpradega, purjuspeaga autojuhtimist ja ka kasiinokirest. 18-aastaselt saada leping Iisraeli meeskonnas Maccabis, on tõeliselt suur julgus see vastu võtta ja samas unistuste täitumine. Üldiselt oli huvitav lugeda kuidas ta juutide kombeid üritas austada ja millised olid summad mida ta seal teenis. Muljetavaldav oli tema keelte oskus, kohaneda uues keskkonnas ja tahta õppida kohalik keel selgeks ning loomulikult kombed. Kui ei eksi siis ta oskas viite keelt, vähemalt sellisel tasemel et suhelda.
Teiseks lühendab rahvastiku keskmist eluiga ka arvukad keskealiste ja isegi noorte inimeste surmad, mille peamiseks põhjuseks on kuritegevus ja autoõnnetused. Iga inimene peaks elama tervislikult ja turvaliselt. Tervislikult elamine tähendab, et ei ole halbu harjumusi ning toitud tervislikult. Selline käitumisviis aitab ka kaasa, eriti kui nii käituvad ja elavad paljud inimesed. Turvaliselt elamine tähendab, et proovid näiteks kasvõi ennetada õnnetusi. Ei istu purjuspeaga rooli ega lase kellegil ise sõita purjuspeaga. Eestis on meeste keskmine eluiga üks madalamaid Euroopas. Selle nimel tuleks pingutada, et see arv muutuks. Kõik inimesed saavad sellele kaasa aidata. Samuti suureneks pensioniiga tänu keskmise eluea suurenemisele. Mis omakorda parandaks pensioniärisid. Praegu on õnneks Eesti keskmine eluiga tõusu teel ja loodetavasti tõuseb see veelgi.
Alati tegi ta midagi ,et olla Andresest parem või püüdis näidata ,et kui naaber juba hakkama saab, siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise sai ta alati pettes ja valetades, kasutades ebaausaid võtteid. Näiteks kohtus kui taheti õiglus jalule seada ,aga Pearu suutis ennast välja vingerdada valega ja ta jäi peale . Purjuspeaga oli Pearu hoopis teistsugune. Kui muidu Andresega läbi ei saadud, siis kõrtsist tulles peeti alati Andresega pikki vestlusi, milles enamasti oli Pearu kõnelev osapool. Kõrtsis purjuspeaga oli Pearu see , kes tahtis Andresega ära leppida. Kuid sellest ei tulnud midagi välja , sest alati viis see uue tüli ja uue kohtukullini. Vargamäel ei läinud läbi see ,et Pearu üritas hakata Andrest väljasööma . Pearul see ei õnnestunud, sest Andrese elu oli Vargamäe ja kõik sellega seonduv
Alati tegi ta midagi ,et olla Andresest parem või püüdis näidata ,et kui naaber juba hakkama saab, siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise sai ta alati pettes ja valetades, kasutades ebaausaid võtteid. Näiteks kohtus kui taheti õiglus jalule seada ,aga Pearu suutis ennast välja vingerdada valega ja ta jäi peale . Purjuspeaga oli Pearu hoopis teistsugune. Kui muidu Andresega läbi ei saadud, siis kõrtsist tulles peeti alati Andresega pikki vestlusi, milles enamasti oli Pearu kõnelev osapool. Kõrtsis purjuspeaga oli Pearu see , kes tahtis Andresega ära leppida. Kuid sellest ei tulnud midagi välja , sest alati viis see uue tüli ja uue kohtukullini. Vargamäel ei läinud läbi see ,et Pearu üritas hakata Andrest väljasööma . Pearul see ei õnnestunud, sest Andrese elu oli Vargamäe ja kõik sellega seonduv
elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele. Hea kodanik ei riku kunagi ka seadust, isegi, kui tal seda sunnitakse või kästakse teha. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas seadustele, arvestada teiste inimestega ja käia tööl. Paljud kodanikud muidugi ei austa seadusi ja arvavad, et võivad teha kõike mis hing aind ihaldab. Hea kodanik jällegi seadusekuulekas ja nad ei lõhu avalikus kohas asju, ei sõida purjuspeaga, ei kakle, ei peksa naisi jne. Osad inimesed teevad seda kõike, aga siis sekkub sinna juba politsei, kes teeb sellistele inimestele trahvi, või saadab vangi. Kodaniku õigus on elada turvaliselt, leida töökoht, saada haridust, nõuda riigi poolt kaitset. Hea kodanik peab olema aktiivne, see tähendab, et ta peab käima tööl, riigile makse maksma ja elama hästi. Muidugi saab kurta Eesti palkade üle, aga järelikult tuleb elada selle raha eest mille sa kätte saad ja mitte palju kulutada
Koristab tänavaid jne. Heal kodanikul kes tahab olla hea kodanik peab olemas olema selle riigi kodakondsus kus ta hetkel elab. Kui tal seda pole, siis ta pole hea kodanik, sest ta elab ilma kodakondsuseta. Kui ta elab ilma kodakondsuseta, siis ta peab selle endale taotlema. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas seadustele, arvestada teiste inimestega ja käia tööl. Paljud inimesed on seadusekuulekad. Nad ei lõhu avalikult asju, ei sõida purjuspeaga, ei kakle, ei peksa naisi jne. Aga osad inimesed teevad seda kõike, aga siis tuleb mängu juba politsei, kes teeb sellistele inimestele trahvi, või saadab vangi. Kodaniku õigus on elada turvaliselt, leida töökoht, saada haridust, nõuda riigi poolt kaitset. Hea kodanik peab olema aktiivne, see tähendab, et ta peab käima tööl, riigile makse maksma ja elama hästi. Muidugi saab kurta Eesti palkade üle, aga järelikult tuleb elada selle raha eest
Prillup hakkab märkama, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes on aga teda nüüd maha jätnud. Meest hakkab vaevama armukadedus ning ta tunnistab mõisnikule, et on Marit ära andes teinud valesti. Elu allakäik paneb mehe jooma. Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine tüli Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut Liigne joomine viib Tõnu selleni, et kord purjuspeaga linnast tulles jääb ta rekke magama ning külmub surnuks. Oma endises abikaasas sügavalt pettunud olev Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Maril käib seejärel mitu kosilast, selahulgas sepp Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi.
talu töösse, et muuta talu jõukaks. Samal ajal plaanib Kõrboja peremees Rein, et Kõrboja talu hakkaks juhtima Anna, kes ei ole nõus oma kodutalust loobuma. Anna korraldab Jaanitule, kuhu ta kutsub ka Villu, kes on Annale sümpaatne oma töökusega. Peo käigus vestleb Anna Villuga ja uurib, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu räägib, mida kõike ta teeks. Kuid jälle lööb välja Villu raske iseloom ja alkoholilembus. Purjuspeaga ta komistab kellegi otsa ja tahab kaklust alustada, kuid Annal õnnestub tülitsejad lahutada. Kui Villu laseb õhku põlluharimist segavaid kive saavad ta terve silm ja parem silm raskelt vigastada. Villu ei jää pimedaks ja Anna mõtleb, et Villust võiks saada Kõrboja peremees, see aga ei meeldi ta isale. Villu aga ei ole nõus sandina Kõrbojale minema ja läheb hoopis Kuusiku sauna ja kutsub Eevi Katkule perenaiseks. Nende abielule on vastu Villu isa
Eesti riik on ka sellepärast meie endi nägu et meie ise valime oma riigikogu, presidendi, peaministri jne. Inimesed Eesti riigis on läbi aegade olnud minumeelest väga lahked ja sõbralikud inimesed ning ka väga abivalmis, kuid on ka palju pätte ja kaabakaid. Eesti riigis juhtub ka väga palju auto õnnetusi, kus väga paljud inimesed saavad vigastada ning halvemal juhul isegi surma. Needki õnnetused põhjustame me ise, kuna oleme tihi hooletud või siis sõidetakse purjuspeaga autoga. Juhtub õnnetusi ka selliseid kui inimene on lihtsalt üleväsind ning jääb roolis magama. Eestis on ka väga ilus loodus mida inimesed ei kipu hoidma, küll on igasugu nafta reostusi mis tapavad kalu ja linde. On ka palju põlenguid kus saavad hukka jällegi palju inimesi. Põlengud tulevadki jälle eestlaste hooletusest, palju põlenguid tulebki just kustutamata suitsu konidest. Kui nüüd rääkida eesti kliimast siis see on väga niiske ning külm ja vihmane, kuid osa suvesid on
1. Teadlik olemus iseendast (mina olen see, ma olen seal...) näitab, kas inimene on teadvusel; 2. Tunnusteadus- tajutava informatsiooni tasakaalustatud töö mida näen ja kuulen, suudan mõtestada enda jaoks ja suudan sellega toime tulla, info hulk ja selle töötlemine lähevad tasakaalust välja, võib esineda olukordi, kus infohulk suureneb meeletult, aga ei ole seotud tajutava informatsiooniga (nt enne surma näed filmilinti oma elust) (purjuspeaga oleks surma sõitnud teise aga jõudis mõelda et sõidab parem puusse, suur infohulk) R.Fischer Fischeri teaduse teisenenud seisundite mudel See seisund, kus oleme teadvusel ja meie informatsiooni hulk ja selle töötlemiseprotsessi kiirus on tasakaalus. (Minaseisund 'I') Selle märkimiseks kasutab ta lõpmatuse märki ,,See on see kogemus, kus kaovad piirid mina ja mittemina vahel"
Muidugi võib juhtuda ime ning patsient võib koomast välja tulla, kuid vaatame tõsiasjale näkku- see protsent inimesi, kes sügavast koomast välja tulevad on ikka naeruväärselt väike, seega arvan ma , et eutanaasia oleks siinkohal õigustatud. Kolmandat võimalust ei poolda, sest see on enamvähem sama, et tavaline inimene, kes õhtul töölt koju kõnnib, sõidetakse autoga surnuks. Ta ei soovinud surra, kuid keegi suvaline otsustas, et tal on tuju purjuspeaga sõitma minna ning õnnetused on kerged juhtuma. Seega pooldan ma kahte esimest varianti ning arvan, et eutanaasia peaks olema ka Eesti legaalne, kuid samas siit vastuargument see tekitaks väga palju poliitilisi küsimusi. Kes tunnistab, et inimene ISE tahtis surra, kes tõestiab, et see oli just patsient ise, kes oma "surmaotsusele" alla kirjuta, mitte mõni rahaahne tuttav, kes loodab suurt pärandust saada. Kui legaliseerida eutanaasia, siis võiks ju sama teha ka geiabielude,
Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust) Reaalkogum- mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (§12 lg2) Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile Regressikeeld- isik alustab põhjuslikku ahelat, mingi hetk võtab selle üle kannatanu ning eelnevate põhjuste juurde enam tagasi ei mindagi (narkomaanid
Hanna valetas Ingridile ja kohtus siiski Keviniga edasi, kuni Kevin meelitas Hanna enda juurde ja püüdis teda vägistada. Sellest sai Hanna elu pöördepunkt ja ta hakkas Kevinit vihkama. Eriti vihkab ta Kevini geelitatud juukseid, millest ta kunagi armastas näppe läbi lükata. Tema kaitsajana astus välja ka Ingridi vend Oskar ja tema parim sõber Aleksander. Hanna, Ingrid, Oskar ja Aleksander mängivad tihti koos Scrabblet (sõnamäng) Aleksandrile oli Hanna purjuspeaga rääkinud välja kõik oma saladused ja ta väga kartis, et Aleksander lobiseb sellest kõigile. Aleksander aga ei lobisenud Hanna saladusi välja. Aleksandril endal oli ka perekondlikke probleeme, pere ootused olid talle väga kõrged, alati toodi välja näiteid kuidas ikka tema vend on seda ja teist paremini teinud ning et õde ja vend on juba keskkoolis endale partnerid leidnud. Aleksander palkas 250€ eest Hanna endale pruudiks üheks perekondlikuks
ütles Andresele, et ta trügib ta tema maalt välja nagu kaks eelmist peremeestki. Tähendusrikas Pearu astub Andresega tülli, ilma teda tundmatagi. Naabrid lähevad esimest korda kohtusse sellepärast, et Pearu tappis Eespere karjapoisi (Mart - Matu) koera ära. Andres loodab tõe kaudu õigluse jalule seada, aga ta õpib sellest seda, et tõe rääkimine ei anna alati kohtus võitu (lk 130). Andres saab esimest korda kohtus õiguse, kui Pearu purjuspeaga oma hobusega tema rukkipõldu sisse sõitis. Andres oskab seletada kohtule asja nii, et Pearu süüdi jääks (187) Pearu on üha edukam nii kõrtsis kui ka kohtus, kuna hakkab oma salanippe, krutskeid kasutama, et Pearu süüdi või naerualuseks jääks. 4. Andrese suhted Krõõdaga Andres ei tea milliste tunnetega tuleb Vargamäele Krõõt. Krõõt ei räägi palju oma tunnetest mehele, on nõus kannatama, sest ta on alandlik ei julge vastu vaielda
vanematele vendadele vastandub noorim vend, lahkab usu teemat . Tsehhovi Looming: Proosa: I perioodi novellid- ,,kurbus"-voorimehe poeg suri, igapäev käis mees tööl ja tahtis kellegagi rääkida, kuid keeig ei viitsinud kuulata. Lõpuks rääkis ta oma hobusele oma mure ära. ,,rõõm"- üliõpilane kes oli ajalehte pääsenud, käskis kõigil seda lehte lugeda ja keksis sellega, hiljem tuli aga välja, et ta oli lehte saanud,sest ta jäi purjuspeaga hobuse vankri alla. ,,daam koerakesega"-naisest, kes on tüdinud oma abielust ja kohtub teises linnas mehega, kellesse ta armub.. ,,paks ja peenike"-kaks sõpra saavad kokku, suhtumine algselt võrdne ,kuid kui tuleb välja ,et paks on salanõuniks, siis hakkab peenike pugema. ,,magada tahaks"-13.a lapsehoidjal on suur koormus,ning ta tahaks magada, kuid laps ei lase, ning rõõgib koguage, lõpuks lapsehoidja ei suuda enam ning ta lämmatab lapse.
suitsuhaisudega vahele, purjus peaga koju jõudmised jne. Saades mitmeid karistusi nendepoolt jätkasin ikka samamoodi. Tekkisid veel halvemad sõbrad, kellel oli alkohol juba igapäevane. Vahepeal olid tekkinud ka mõned tõelised sõbrannad, kes ei suitsetanud ja ei tarbinud alkoholi, kuid nendega koos oli igav, sest olin harjunud halbade kommetega. Need sõbrad kadusid samakiirest nagu tulid. Ainult siis olid nad olemas , kui oli vaja mind koju viia, sest nad kartsid minupärast.3 korda juba purjuspeaga koju tulles ei kannatanud vanemad enam välja ja sealt saigi alguse minu teekond politseisse. Seekord oli viimane, ma hakkasin mõtlema, miks ma seda tegin, miks ma suhtlen nendega ja mis see kõik mulle annab. Oli tunne,nagu oleksin vigadest arusaanud,kuid teadsin, et nii kiiresti ei saa see juhtuda. Ma pean ennast muutma ja see ei tule kohe, see võtab aega. Läksin meelega tülli nende isiksustega, olen hakanud suhtlema nende tõelistega ja tunnen ennast paremini
kätte saada. Ta isa väitis, et see on võimatu, kuna pinnas on kivine, kuid Villu tahtis isale näidata, et see on siiski võimalik ja tegeles sellega tihti. Raamatus oli isegi öeldud lause, et kui Katku Villut kodus ei ole, siis on ta tingimata Kivimäel kive puurimas. See näitas tema järjekindlust. See isikuomadus on igale peremerele vajalik, kuna tööd ei tohi pooleli jätta vaid hea tulemuse nimel tuleb iga päev pingutada. 3) Ei oleks sobinud, sest oli väga impulsiivne inimene. Tema purjuspeaga kivide lõhkamise plaan tuli rutates, lapse emaga abiellumise plaan samuti. Ta ei mõelnud oma tegusid eelnevalt läbi ja see tõi talle paksu pahandust. 4) Tema tagasihoidlikkus ja enesehaletsemine näitasid, et abikaasaks ta ei sobiks. Ta ei osanud oma armastust välja näidata ja see tekitas mitmeid probleeme nii Anna kui ka Eeviga. 3. Kuidas kohtles Villu Kuusiku Eevit ja miks oli tema elu raske? (3 näidet) Kuusiku Eevit ei kohelnud Villu vääriliselt. Eevi soovis ema katusealt
tulemasinaga, kuid samas võib seda võtta ka metafoorina uhke tulemasin auto tähenduses. Samas jälle võib olla tegemist sellega, et tulemasinat hinnatakse nii kõrgelt nagu autot. Tundub et tegemist on suhteliselt koomilise luuletusega. Kasutatakse nii ristriimi kui ka segariimi. Kasutatud on kõnekujunditest epiteeti: varanduse kasina, uhke tulemasina. Kasutatud on ka võrdlust: kere särab nagu kuld. Ning on lõppu lisatud ka õpetlik sõnum et tulemasinat ei tohi kunagi purjuspeaga läita. Kasutatud kirjandus · http://www.spordiportaal.ee/?m1=0&m2=17&id=11586 · http://www.postimees.ee/?id=111057 · http://www.postimees.ee/foto/7/7/158877484e84af539e7_1.jpg · http://www.keskerakond.ee/savisaar/2008/02/20/edgar-savisaar-edgar-luges-contra- luulet/ · http://www.tallinnapostimees.ee/?id=119137 · http://lib.werro.ee/index.php/vorumaa-kirjanike-galerii/23-contra-kodanikunimega- margus-konnula-22-iii-1974-vorumaa-urvaste.html
Ma arvan, et oma lastega ei tohiks nii käituda, sest praegusel juhul oli ta ise selles süüdi kuna ei lubanud noortel abielluda ja siis laps saada. Mulle tundus, et Andresele oli maa isegi kallim kui ta oma perekond, sest sellega ta käitus hästi ja hoolitsevalt, kuid pere sundis raskele tööle ja karmile elule, kui tema tahtmist ei täidetud järgnes sellele peks, millest ma jäeldun, et ta hakkas juba Pearult eeskuju võtma kui too purjuspeaga oma naist ja lapsi tümitas, mis on, aga väga kurb. Arvan, et Andres oma kangekaelsusega ja tähelepanematusega tõmbaski perele vee peale, sest ta ei võtnud Krõõta juba alguses kuudla, et naabrimehega tuleb elada rahus ja ei arvestanud ka naise töövõimetega, mis põhjustaski naise surma, millele järgnes elu allamäge laskmine. Ka Pearu elu polnud meelakkumine, sest polnud ju kerge mitme eest ,,rehnutti" pidada ja Andresele pidevalt uusi vingerpusse välja mõelda
tuleb vihma- (AGA sai patendi!) Tuleks kontrollida kas asi on ka teostatav (ei pane ju maakerale kilekotti ümber, et see hapnik ära ei läheks vms). Objekti pidev laiendamine. Osa patendiõiguse ideoloogiast on paika jäänud sinna sellest kui ta loodi. Objekt on aga pidevalt laienenud, areng kaitseme arvutitehnoloogiaid jne. Industriaalajas ollakse ikka kinni nt juhtimismudelid. Knowledge worker tänapäeva suundumus. 2. Uudsus kuidas rikkuda? Töötaja kaotab purjuspeaga arvuti ära. Pannakse info interneti vms. Väga palju teadmust luuakse ülikoolides, akadeemiline karjäär tugineb publitseerimisele. Teadlane publitseerib. Aga kui ta selle artiklis ära avaldab? Siis ta ei ole enam uudne. Uudsussoodustus kontseptsioon kui isik avaldab, siis eesti patendiseadus annab talle n-ö 12 kuud armuaega. See on eksitav, sest see on ainult eesti seaduse kohaselt. Mujal on 6 kuud ja üksnes kuritarvitamise korral. 3
Kui tööjõust puudu tuli, siis palkas Pearu lihtsalt abilisi, mitte ei piitsutanud iseend ja oma peret. Ma küll mõistan, et Andresel võib-olla ei olnud nii palju raha, et vajalikke abilisi palgata, kuid sellegipoolest oleksin parema meelega Oru peres kasvanud. Teiseks ka seetõttu, et Pearu ei olnud nii kinni oma õiguse otsimises ning mingil määral tunnistas ka enda vigu, mis sest et enamasti just purjuspeaga. Pearu oli inimlikum, tal olid omad tujud ning ta oli jonnakas, kuid Andres hoidis kõik enda sees. Ma suudan sellepoolest Andresega küll samastuda, kuid ometi leian, et Oru Pearu peres kasvades oleks olnud ehk veidi kergem ning helgem lapsepõlv, kuna juba Pearu ise tõi sinna peresse oma lapsikustega lõbusamaid noote. 8. Ma usun, et teose ideeks oli peegeldada võimalikult tõepäraselt Eesti talurahva elu 19.
Marit ikka sauna tagasi. Veebruaris, kui Andres kõrtsist tuli, läks Juss teda teele varitsema, puss kaasas. Ta nägi Andrest tulemas ja tahtisl lahkuda, aga komistas kuuseoksasseja kukkus ning puss läks Andresele põlve alla. Peale seda poosgi Juss ennast ülesse. Kuna Juss poos ennast üles,siis maeti ta surnuaia taha ja ilma õpetajata. Andres võttis laulu ja muud talitlused haual enda kätte.*Nende aastatega olid Pearu ja Andres mitu korda kohtus kõinud. Kord juhtus nii et Pearu oli purjuspeaga Andrese rukki sõitnud. Andres võttis mitu tunnistajat kaasa ja läks vaatama, mis sünnib. Kohtus võitis Andres, kuid kõrtsis leppisisd nadkokku, et Andresütleb Pearule, kuidas ta rukki sai. Andres tuli koju ja Pearu vanker seisis keset teed. Andres vaatas, et Pearu magab ja siis tuli tallemõte, mis teha. Ta istus vankrisse ja sõitis rukki. Sealt läks ta koju. Kuid Andres oli kaval ja sosistas selle Pearule kõrva. Pearul polnud tunnistajaid ja ta ei saanud kohtusseminna
kunstnikust sõbrale, elas keldrikorrusel ateljees, kunstnik esitles oma maali, millel oli alasti naine, rääkis selle maalimisviisist, mõne aja pärast otsustati Eero sõbra ateljeesse minna, õhtu juurde käis ka konjak ja vein, edasi mindi veel graafiku juurde, lisandusid veel 3 kunstnikku, mindi ühe vanamehe sünnipäevale, Eero läks alkoholi juurde tooma, sai viina taksojuhilt, ei mäletanud purjuspeaga vanamehe korterit kuid lõpuks leidis selle - Laura vaatas taas oma filmisarja, uksekell helises, noormees astus sisse ja läks diivanile sarja vaatama, valades endale pidevalt viina, laura meest ei tundnud, kuid mõistis et ta pole ohtlik, mees sogas segaseid jutte valju häälega, mis peale Peeter üles ärkas, noormees, kes oi poeediks osutunud lahkus, Laura jäid temale mõtlema ja talle tundus mees tuttav
julget, töökat meest. Tasuks suvise tüssamise eest mängis Matu Pearule sügisel vingerpussi too jäi mutta kinni ja karjus appi. 15. Pearu uus sulane Jaagup / hilisem Eespere sulane Pearu võttis tugeva sulase Jaagupi selleks, et oleks toeks üleaedse vastu, ent läks hoopis ise oma sulasega vastamisi. Sellest peale hakkas toda kiusama.julges Pearule vastu astuda. Nõudis kohtu kaudu Pearult raha, lõpuks sai raha kõrtsis purjuspeaga kätte. Võis Eespere juurde kolida, polnud kusagile minna. Pearu kaebas sulase kohtusse; Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Hiljem korraldas Pearu läbipeksmise. Mängis pilli, ei tahtnud sõjaväkke minna, näljutas end sellepärast. Tööd tegi nõrkemiseni. Imelik unistaja unistas Põlluotsa talu Roosist. Õppis pilli mängima Roosi pärast. Mängis pilli vaid talle/tema suunas. Peksti teiste kuttide poolt läbi ja olles haledalt vanatüdruku Miina
kirikuisa sõnadeta, kuigi Mari seda palunud oli - siiski oli Andresel niipalju südant, et võttis ise palveraamatu ja laulis Jussile ning luges palvet - Mari oli plaaninud pärast Jussi matmist perest ja Vargamäelt lahkuda, kuid kui Andres ise, ilma Mari palveta, hakkas Jussile laulma ja korraldas väärikamad matused, läks see tüdrukule väga hinge ja nii jäigi ta sinna edasi XX - Andres ja Mari käivad koos hobusega surnuaial, kumbki oma endise kallima haual - Pearu tuli jälle purjuspeaga Eesperesse, tuli lepitust otsima Andresega ja ka Mariga, et oli kõrtsis nii käitunud, tundis Jussi ja Krõõda surmapuhul kaasa, oli kurb, et teda matustele ei kutsutud, oleks olnud meeleldi nõus ka kõnet Jussile pidama - kohtus väikese Andresega, küsis kas temast saab ka nii kõva mees nagu ta isa - Andres uskus, et Pearu ei tulnud andekspalumise eesmärgil sinna, vaid tegelikult tahtis lihtsalt näha kuidas Mari ja Andres elavad
kolhoosiaja algus, näitab Eesti küla allakäiku mitte tõusu. Kiik oli hasartne teisiti mõtleja ja tegija, ja viitsib kirjutada suisa pikki romaane, millel õieti ei ole 70-80ndatel mingit erilist avaldumisperspektiivi. Tal on taimeraamatud ja tunduks saanud kirjastuse Kupar eestvõtjana. Teet Kallas tuleb 60ndate lõpul kirjandusse, asub loomingusse tööle, hakkab avaldama. Tuntuse algus teisiti: noor literaat vangistatakse 69, sest purjuspeaga restoranis karjub nõukogude vastaseid loosungeid. Vangis kirjutab: "Heliseb, kõliseb". Kui 17 vangist välja tuleb, saab kirjanikuna jätkata, 70-80ndatel tuleb tuntus. Hiljem on ta tuntud sellega, et kirjutab "Õnne 13" stsenaariumi. Hoogsat uute raamatute ilmumist ei ole viimasel ajal olnud. Arvo Valton s 1935. Väsimatu tänase päevani välja
annaabi.ee 
