Ideeliselt oleks saanud kuningat ju taandada või mingitki moodi uuesti valida. Kuigi Charles läks ilmselget üle piiride valitsemisega, oleks pidanud arvestama, et see on ikkagi Inglismaa, mitte olema kinni oma Soti stiilis. 5. Andke hinnang Oliver Cromwelli tegevusele independentliku vabariigi aastail (1649-1653): Hinnag Väga karm kord kehtestati, sõjaline kord. Peteti niiöelda rahvast paljud ootasid lubatud ususallivuse rakendamist ja puritaanlike kitsenduste kaotamist, kuid ei saanud seda. Tekitati konflikt. Võim riigis läks Cromwelli lodprotektorite kätte. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, mida üritati kaunistada väikese parlamendiga. Ei meeldinud selline tegevus. Põhjendus Rahvast sisuliselt peteti ja lootusi veeti alt. Karm kord. 6. Milliste asjaoludega seoses ja millal on Inglise parlamenti kutsutud järgmiselt: · Lühike parlament 1640. tuli taas kokku parlament, valimistel saatis edu opositsiooni.
Seadusandlik ja täidesaatev võim ei olnud tegelikult lahus Riiginõukogu 41-st liikmest olid 31 parlamendi saadikud ja sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust Riiginõukogu võim kuulus mõnedele ohvitseridele eesotsas Oliver Cromwell Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esilekutsund rahva kihtide rahulolematuse polnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele ei jagatud maid , polnud rakendatud ususallivust, puritaanlike kitsenduste kaotamist igapäeva elus ega pühapäeva pühitsemistel (keelatud oli laulmine , tantsimine ja muud lõbustused) parlament võttis vastu seadise mille kohaselt Pika Parlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt järgmistesse parlamentidesse 1653. aastal ajad Cromwell musketäride saatel parlamendi laiali sama juhtus ka Riiginõukoguga võim riigis läks Cromwelli kätte
mitmesuguste kihtide rahulolematuse. Lubadused ei olnud täidetud! Nad võitsid hoopsi vastu uue valmissedaduse, selle kohaselt pikaparlamendi liikmed pidid kuuluma automaatselt kõikidesse järgmistesse parlamentidesse. Tekkis uus konflikt 1653 ilmus cormwell musketäride saatel parlamenti ja ajas saadikud laiali ja ka riigikogu. Pmst kehestati sõjaline diktuur nn kaunistati seda väikese parlamendiga.( uued saadikud valitud puritaanlike koguduste poolt indep vaimulike juhtimisel). Parlamentlik võitlus Sturartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. - 1660.a sõlmti Bredas kokkulepe Stuartide monarhia taastamiseks. Nähti teiste olulite punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemise.Parlament taastati, lahentust nõudsid paljud selle õigusega seotud probleemid. Uus kuningas Charles II ei pidanud sellest kinni. Tema järglaseks oli ta vend James II, katoliiklane, kardeti temalt usu taastamist inglismaal
kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati. (pea raiuti maha) 19.mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament püsis vaid armee toel. 1653.saadeti ka päraparlament laiali. Uued valimised küll korraldati, kuid valimisõigus anti vaid indenpendentide kogudustele. Mõistagi esindas uus parlament vaid Cromwelli toetavad vähemust. Cromwell nimetas end lordprotektoriks. 1655. saadeti ka see esinduskogu laiali. Cromwell oli rahva seas ebapopulaarne puritaanlike vaadete tõttu. Cromwell suri 1658 ootamatult. Rahvas juubeldas. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile astus Charles II (valitses 1660-1685). Kehtestati usuvabadus, taastati parlamendi ülemkoda. Pärast 20 aastat toimusid Inglismaal valimised, mis tõid alamkotta rojalistid ja anglikaanid. Paarlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (kuningavõim ja anglikaani
esialgseslt ning Ülemkoda oli saadetud laiali. Samuti mõistis uus parlament kuninga kui türanni surma. 1649. aastal Charles I hukati. 19. mai 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelikult kehtis riigis aga sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, sest kardeti, et need toonuksid kaasa Cromwelli reziimi lagunemise. Parlament küll lagunes kuid uuel moodustamisel said hääleõigused vaid indenpendentide kogudused ehk jätkati Cromwelli reziimi. Äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne. Kõik lõbu oli kuulutatud patuks. Pärast Cromwelli surma pärandus võim ta pojale Richardile, kes aga loobus troonist. Pärast Cromwelli surma astus troonile hukatud kuninga poeg Charles ll. Kuulutati välja usuvabadus ning taasatati parlamendi ülemkoda. Pärast valimisi tekkis kaks leeri: toorid ja viigid. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist, viigid aga esindasid
(uusaadel, kodanlus, puritaanid, Kagu- ja Lõuna-Inglismaa). Parlamendi vägesid juhtis Oliver Cromwell ("Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv!") ja nad saavutasid ülekaalu. 1649.a. kuningas Charles I hukati, teda süüdistati türannias ja riigi reetmises. Inglismaa kuulutati vabariigiks. Vabariik ei olnud sugugi demokraatlik, seda juhtis 5 piiramatu võimuga lordprotektor Cromwell, kes asus Inglismaad ümber korraldama puritaanlike põhimõtete järele. Rahva rahulolematus uue võimuga süvenes. 1660.a. toimus restauratsioon taastati kuningavõim. 1689.aastaks kujunes Inglismaal välja parlamentaarne konstitutsiooniline/põhiseaduslik monarhia (= riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi võimu ulatus on määratud põhiseadusega). Kuninga võim ei olnud enam piiramatu; kuningale jäi täidesaatev, parlamendile seadusandlik võim
laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule." Väljakukuuse eeskujuks ongi käsitööliste gildide poolt ehitud jõulu- ja vastlapuud, mis kuulusid ühtlasi karnevalikultuuri juurde. Kui laialt säärased puud levisid, on raske öelda. Tava ei kuulunud ilmselt kokku puritaanlike vaadetega ja taandus, et saksa kultuuri mõjul uuesti levida. Suurte linnakuuskede püstitamine algas 20. sajandi alguses ja näiteks Ameerikas süüdati suur nn rahvuslik jõulupuu alles 1923. aastal Valge Maja ees, ehkki esimesest kümnendist oli puu püstitamine tasahaaval levinud suuremates linnades, nagu New York ja Los Angeles. Juba 19. sajandi lõpul on suuri kuuski olnud Sveitsis ja ka Skandinaavias. 1920
19.mai 1649 kuulutati välja vabariik, täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Reaalne võim Riiginõukogus kuulus aga mõnedele ohvitseridele (Oliver Cromwell) Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esile kutsunud rahva mitmesuguste kihtide rahulolematuse. ° Ei olnud kaotatud kirikukümnist 10 ° Talupoegadele ei olnud maad jagatud ° Oodati lubatud ususallivuse rakendamist ja puritaanlike kitsenduste kaotamist igapäevaelu küsimustes. ° Parlament võttis vastu aga hoopis uue valimisseaduse, mille kohaselt pika parlamendi liikmed, pidid kuuluma ka kõikidesse järgmistesse parlamentidesse. 1653. ajas Cromwell parlamenti laiali. Sama saatus tabas Riiginõukogu. Võim vabariigis läks Cromwelli kui lordprotektori kätte. Ta kasutas jõudu ja tõstis makse, kuid viis läbi ka haridusreformi ja tõi ühiskond rohkem võrdsust.
olles sisuliselt siirdumine geotehnikalt paleotehnikale. Suurelt osalt leidsid otsustavad muu- tused aset esialgu ainult Inglismaal. Edusamme tegi ka Rootsi, kus Polhammer (1661-1751) konstrueeris seadmeid metalli lõikamiseks ja valtsimiseks. Üleminek kivisöel rajanevale majandusele muutis Põhja- ja Lõuna-Inglismaa jõudude vahekorda ning etendas tähtsat osa Sotimaa tõusus esmajärguliseks tööstuslikuks ja intellektuaalseks jõuks. Sealne vaesus koos kõrge haridustaseme ja puritaanlike tavadega muutus eeliseks. Prantsusmaa käis vanu radu. Masinaid ei kasutatud, erandiks ainult kuningalossi veevärk. Suur osa sealsete natuurfilosoofide jõupingutustest oli suunatud olemasolevate institutsioonide kritiseerimisele, kuna mõisteti, et need pidurdavad majanduslikku ja poliitilist arengut. Reaumur (1683-1757) uuris terase tootmise probleeme, kuid traditsioonidest kinnihoidev tööstus ei toetanud teda. Tema avastused Prantsusmaal terasetööstust ei loonud
Cromwelli toetavat vähemust. Cromwell ise nimetati eluaegseks lordprotektoriks (Lord Protector). Uus parlament sai tegutseda lühikest aega: 1655. aastal saatis lordprotektor ka selle esinduskogu laiali. Cromwelli positsiooni kindlustas äärmise brutaalsusega mahasurutud Iirimaa ülestõus (1649– 1652) ning Šotimaa liitmine sõjalisel teel Inglismaaga (1650–1652), kukutades võimult Charles II nime all Šotimaa kuningaks valitud hukatud Charles I poja. Rahva hulgas oli äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell äärmiselt ebapopulaarne. Patuks kuulutati nii tantsimine, teatris käimine kui ka tärgeldatud krae kandmine. Lordprotektor ise kolis kuninglikku Whitehalli ja võttis kiiresti omaks õukonna etiketi ja kombed. Kui 3. märtsil 1658 Cromwell ootamatult suri, lõi rahvas Londoni tänavatel tantsu. Ülemvõimu riigis pärandas Cromwell oma pojale Richardile [1658–1659), kes aga ei suutnud sõjaväelist diktatuuri säilitada ning loobus valitsemisest mais 1659.
Cromwell ise nimetati eluaegseks lordprotektoriks (Lord Protector). Uus parlament sai tegutseda vaid lühikest aega: 1655. aastal saatis lordprotektor ka selle esinduskogu laiali. Cromwelli positsiooni kindlustas äärmise brutaalsusega mahasurutud Iirimaa ülestõus (164952) ning Sotimaa liitmine sõjalisel teel Inglismaaga (165052), kukutades Charles II nime all Sotimaa kuningaks valitud hukatud Charles I poja võimult. Rahva hulgas oli äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell äärmiselt ebapopulaarne. Patuks kuulutati nii tantsimine, teatris käimine kui ka tärgeldatud krae kandmine. Lordprotektor ise kolis kuninglikku Whitehalli ja võttis kiiresti omaks õukonna etiketi ja kombed. Kui 3. märtsil 1658 Cromwell ootamatult suri, lõi rahvas Londoni tänavatel tantsu. Ülemvõimu riigis pärandas Cromwell oma pojale Richardile [165859], kes aga ei suutnud sõjaväelist diktatuuri säilitada ning mais 1659 loobus valitsemisest.
Kindlasti soodustas tööstuse arengut puritaanide seisukoht, kus kainet otstarbekust eelistati kunstilisemate motiivide kasutamisele. Ülimaks kui esteetilist naudingut pidasid puritaanid loomulikkust, lihtsust ja praktilisust. Eriti kehtis see tarbekunsti ja inimeste riietuse kohta. See tendents aitas sisuliselt kaasa tootmise standardiseerimisele: milleks asja ilustada, kui ta funkt- sioon sellest ei muutu ja tootmisprotsess selle tõttu keerukam ja kallim on? Puritaanlike ja üldse protestantlike põhimõtete ellurakendamisel pingutati kindlasti ka üle. Reformatsiooni ajal purustati-hävitati palju katoliiklikes kirikutes asunud kunstiteoseid (ka Tallinna Oleviste kirikus), Inglismaal keelati teatrietendused jne. Aga sellest saadi varsti üle ja protestantlikus Hollandis puhkes õitsele maalikunst jne. Lääne tsivilisatsioon on kristlusest sedavõrd läbi imbunud, et kristlust võib pidada praktiliselt kõigi nähtuste ja arengute toitepinnaseks
annaabi.ee 
