Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on
Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli pöörlemissagedus võib ulatuda 10 000 pöördeni minutis ja enamgi, siis on
Kui rattavõll istub ühe otsaga diferentsiaalkarbis, võlli väline ots sidestatakse rattarummuga ning rumm istub rattavõlli kesta välisotsal olevatel laagritel, on tegemnist koormamata võlliga ning võllile mõjub ainult rattale edasikantav pöördemoment. 9. Hüdrotrafo ülesanne ja töötamine Hüdrotransformaator ehk hüdrotrafo kujutab endast pöördemomendi muundurit. Pöördemomenti muundab hüdrotrafo kinnises kontuuris ringleva vedeliku kineetiline energia. Pumbaratas on varustatud sisemiste labadega, millede abil tekitatakse vedeliku rõhk ja liikumine, kui pumbaratas pöörleb. Turbiiniratas võtabpumbaratta poolt tekitatud vedeliku liikumise vastu ja koos sellega hakkab ka ise pöörlema. Turbiiniratas asetseb pumbaratta sees. Turbiiniratas on ühendatd sidurivõlliga. Vabakäigusidur laseb reaktorirattal pöörelda vaid ühes suunas. Pumba, turbiini ja reaktoriratta labade vahed moodustavad töövedelikuga täidetud ruumi, mida nimetatakse ringlusruumiks
silindris ära põleb. ,,Vabalt hingava" mootori silindrisse ei mahu rohkem õhku, kui silindri ruumala jagu. Et kütust saaks põletada silindris rohkem, tuleb silinder täita võimalikult suure õhuhulgaga. Kasutusele võeti ,,õhupump" e turbolaadur. Turbolaadur käitatakse mootori heitgaasi energia arvelt. Sisselasketorustikku pumbates õhku turbolaaduriga, tõstes sellega sisselasketorustikus rõhku kuni 1,0...1,5 bar, sellega saavutatakse 25...40 % võimsuse kasv. Pumbaratas ja gaasiturbiin on ühel võllil. Pumbaratas annab mootori pöörlemissagedusel 1700 p/min õhku silindrisse ~ 100 kPa (1,0 bat) rõhul. Turbolaaduri võlli pöörlemissagedus võib ulatuda kuni 60000...70000 p/ min. Turbolaaduri õlitus on seotud mootori sundõlitussüsteemiga. Vahejahuti Rasketes tingimustes töötamise ajal võib turbolaaduris õhu temperatuur tõusta väga kõrgeks. Õhu temperatuuri tõusu tulemusel väheneb mootori silindrisse pumbatava õhu kogus
P1 esimene planetaatülekanne P2 teine planetaarülekanne C1 edaspidisõidu sidur C2 otseülekande sidur B1 teise käigu mootorioidurduse pidur B2 päikeseratta pidur B3 tagumise sateliitide raami pidur F1 päikeserataste vabakäigusidur F2 tagumise sateliitide raami vabakäigusidur Hüdrotrafo ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub motori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtratast ehk rektorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahel moodustuvad rõhgakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vehendusel. Mootori pöörlemisageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv
· Korraga pidevalt töös üks sidur DSG sidur · Siduripakkidega element · Korraga ühendatud üks pakk · Sidur on õli sees Tsentrifugaalsidur · Töötab tsentrifugaaljõu mõjul, mootori pöörete tõustes liiguvad raskusvihid vastu trummlit ja see paneb liikuma tööorgani. Hüdrotrafo · Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. · Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv
Rõhku piiratakse redukstsioonklapiga (rõhupiirdeklapiga). Hüdrosüsteemi laitmatu töötamise eelduseks on õli puhtus. Kuna juba väiksemadki mustuse osakesed võivad häirida juhtklappide tööd, tuleb koos õli vahetamisega vahetada või pesta ka filter. 2.2 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Hüdrotrafo
Sidurite ja pidurite õlitus ja jahutus võib jääda puudulikuks ning põhjutada hõõrdkatete ülekuumenemise. Üldjuhul on bukseerimine lubatud ainult väikese kiirusega ja lühikest teepikkust. 4 5 10. Nimeta hüdrotrafo detailid! Pumbaratas Turbiiniratas Juhtratas ehk reaktor 11. Mis on hüdrotrafo juhtratta ülesanne? Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niiviisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiiniratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks ja auto liikumahakkamisel on see u. 1,8...2,5. 12
pedaalile surumise jõuga liikuma õli torus, kust kaudu ta juhitakse survelaagri töösilindritesse ja toimub siduri lahutamine. 27. Hüdrosidur, selle karakteristik. (1) lk. 272. Hüdrosidur töötab kui automaatne sidur mootori ja käigukasti vahel. Sellises siduris antakse pöördemoment mootorilt käigukastile õliga, puudub igasugune mehhaaniline side käigukastiga. Sidur koosneb järgmistest detailidest: Väntvõll koos hoorattaga, turbiiniratas koos veetava võlliga, pumbaratas. Viimane on kinnitatud õliga täidetud kambrisse, mis on kinnitatud hooratta külge. Pumbaratta küljes olevad labad hakkavad õli ringi ajama hetkel, mil mootor käivitatakse. Õli paisatakse vastu turbiini labasid seda suurema kineetilise energiaga, mida suuremad on väntvõlli pöörded. Kui väntvõlli pöörded saavutavad oma maksimumi, siis ka turbiiniratas pöörleb peaaegu sama kiirusega kui pumbaratas. Sellise
Jõuülekandesse kuuluvad sidur, käigukast, kardaanülekanne, peaülekanne, diferentsiaal ja rattavõllid. 66. Hüdrosiduri tööprintsiip Hüdrosidur töötab kui automaatne sidur mootori ja käigukasti vahel. Sellises siduris antakse pöördemoment mootorilt käigukastile õliga, puudub igasugune mehhaaniline side käigukastiga. Sidur koosneb järgmistest detailidest: Väntvõll koos hoorattaga, turbiiniratas koos veetava võlliga, pumbaratas. Viimane on kinnitatud õliga täidetud kambrisse, mis on kinnitatud hooratta külge. Pumbaratta küljes olevad labad hakkavad õli ringi ajama hetkel, mil mootor käivitatakse. Õli paisatakse vastu turbiini labasid seda suurema kineetilise energiaga, mida suuremad on väntvõlli pöörded. Kui väntvõlli pöörded saavutavad oma maksimumi, siis ka turbiiniratas pöörleb peaaegu sama kiirusega kui pumbaratas. Sellise siduri suurim eelis on
pöörlevate osade määrimine jääb puudulikuks. Sellisteks juhtudeks on auto valmistaja andud eri juhised, mis sisalduvad auto kasutusjuhendis. Tavaliselt on erandkorras pukseerimine lubatud lühikese vahemaa ja hästi väikese sõidukiiruse (alla 30 km/h) puhul. 2.5 Hüdrotrafo Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel.
annaabi.ee 
