lilleline ja rõõmus. Briti pruudid võivad ka õmmelda kleidi serva talismani nagu näiteks head õnne toova hoburaua (seda on kasutanud ka kuninglikud pruudid). Kreeka: Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. Kreeka pulmakroon on kas valge või kuldne. "Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. Venemaa: Vene pulmakülalised ei tee kingitusi, vaid võtavad neid ise vastu! Pruut kingib sõpradele ja sugulastele maiustusi ning pulmakülalised annavad pruutpaarile pärast pulmi raha. Vene õigeusu tseremoonia ajal pruutpaar kroonitakse ning nad võistlevad, kes astub esimesena valgele vaibale. See, kes astub esimesena, saab püksid oma jalga. Pilte
muna. · Külalised toovad pulma kaasa kausitäie jahu või kruupe, kausiservadele aga laotakse paaritul arvul tooreid kanamune. · Austria: Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks. · Armeenia: Pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. · Pruut riietub punasesse siidi ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Belgia: Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. · Böömimaa: Peigmees kingib pruudile roosikrantsi, palveraamatu, paela kolme võtmega tema vooruslikkuse valvamiseks, karusnahkse mütsi ja hõbesõrmuse. · Pruut kingib peigmehele kuldniitidega tikitud särgi ja sõrmuse.Enne tseremooniat mässib isamees peigmehe
Meelispaikadeks on soojad maad ja mererannad. Reisil tahavad noored eelkõige nautida elu ja teineteist ega mitte tormata turistidena mööda muuseume. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 5. Pulma traditsioonid mujal maailmas Austria - Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks. 10 Armeenia - Pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. Pruut riietub punasesse siidi ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. Belgia - Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. Hispaania - Peigmees kingib pruudile 13 münti, et sümboliseerida oma suutlikkust teda toetada ja ta eest hoolitseda. Pruut kannab münte tseremoonia ajal spetsiaalses kukrus või usaldab selle väikesele tüdrukule, kes kannab neid spetsiaalse räti või padla peal.
talle kangastub Dulcinea õrnade õuedaamide keskel. Don Quijote jätkab armastust unistades teekonda. Samal ajal jõuavad Quiteria ning Basilio kõrtsi, kust leiavad eest oma sõbrad. Mercedesi ja Espada vahel areneb temperamentne ja kirglik dialoog. Kõrtsi saabuvad ka Lorenzo ja Camacho. Quiteria ja Basilio mõtlevad välja plaani ,kuidas keelitada isa neid paari panema. Sõlmitakse Quiteria ja Basilio kihlus ning kõiki valdab rõõm lähenevate pulmade üle. Saabuvad pulmakülalised ,kelle hulgas on ka Don Quijote ja Sancho Panza, Lorenzo ja Camacho. Espada ja Mercedesi suhe leiab väljenduse pidulikus boleros. Peo kulminatsiooniks on Basilio ja Quiteria tants. Olles õnnitlenud armunuid, jätkab Don Quijote oma otsingute teed. Oma arvamus: Don Quijote etendus meeldis mulle, kuna see mängiti näitlejate poolt hästi maha. Selle sisu oli ka üsna vastu võetav see ei läinud igavaks ,vaid läks paraja tempoga kogu aeg edasi
pulmapeost peeti pruudi kodus ja tagumine osa peigmehe kodus. Varasemal ajal oli pulmakoti põhitoiduks leib, millega oli seotud palju uskumusi ja maagilisi toiminguid. Vana pulmatoit oli klimbisupp, mida keedeti lambalihast. Jookidest oli muidugi kõige tähtsam õlu. Pulmarong sõitis alati suure kära ja kellahelinaga, kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril oli isamees, temale järgnes peigmees ja siis edasi ülejäänud peigmehe poolsed pulmakülalised ehk saajarahvas. Nende saabumine oli kõige laulurikkam osa pulmast. Pruudikodus söödi ja joodi ning edasi mindi peiukoju. Teel lapsepõlvekodust uude koju pidi pruudi nägu kindlasti kaetud olema. Tanutamine ehk pruudile naise peakatte pähe panemine oli pulma keskne rituaal. Selles peituski kogu pulma tähendus. Nii saadi abielunaiseks, mitte aga kirikus jah-sõna öeldes. Tanutati esimese päeva õhtupoolikul ja peigmehe kodus. Tanutamisega kaasnes ka
omased ainulaadsed pulmakombed ja tavad ning nendest võiks kirjutama jäädagi. Tooksin välja mõned minule huvitavamad toimingud eri maailma osadest. Näiteks Itaalia pulmas visatakse noorpaari poole suhkurdatud mandleid, mis kibeda ja magusa maitse koosluses sümboliseerib abielu. Kongos ei tohi pruutpaar terve pulma kestvuse aja- vastuvõtust tseremooniani kordagi naeratada. Naeratamine on märk sellest, et inimene ei võta sõlmitavat abielu tõsiselt. Jaimaikal võtavad kõik pulmakülalised järjekorda ja kommenteerivad kordamööda brutaalselt ausalt pruudi välimust. Kui pruut saab palju negatiivseid kommentaare, peab ta minema koju ja kõik väljahõisatud ''vead'' parandama. Kenyas sülitab pruudi isa peale tseremooniat pruudile pähe ja rindadele- see on õnnistuse ja toetuse märk. Prantsusmaal kogutakse WC-potti kokku pulmapeost järgi jäänud toit ja jook. Selle peab pruutpaar sealt peale pidu osaliselt ära jooma. Abielu on inimese elu olulisim pöördepunkt
ning salmike või paarisõnaline õnnitlus kaardil. Käesurujate järjekorda ja kiiresti öeldud soovid ei kannata võrdlust kunagise mitmepäevase pulmarituaaliga ning selle toimega. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Pulmad on ka lühenenud. Rahapanemine on asendunud kingitustega. Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövimine. Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid.
Tänapäev Nüüdsel ajal on pulmade traditsionaalne osa vähenenud, igaüks korraldab pulmi nii, nagu oskab ja rahakott võimaldab. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad enamasti päeva, harvemini kaks. Rahapanemine on asendunud pulmakingitustega. Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövid. Tänapäeval on pulmakülalised enamsti abiellujate sõbrad, töö ja õpingukaaslased. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber pulmavanem. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Valitakse loomulikult paljude heledate toonide
Erinevates riikides on erinevad pulmakombed. Sest ega kommete ja traditsioonideta ei oskaks ju pulmi ette kujutadagi. Mõned kombed on küll kadunud aga on ka neid, mis on säilinud. Järgnevalt tookski välja mõned erinevate riikide pulmakombed: · Armeenia pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. Pruut riietub punasesse siide ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Soome Pruudid kannavad kuldkrooni. Pulmapeol tantsib pruut kinni seotud silmadega vallaliste tüdrukute ringi keskel ja asetab neist ühele krooni pähe. · Venemaa Noorpaarile pakutakse erilist pulmaleiba, mis on kaunistatud igavikku ja kahe perekonna ühinemist sümboliseerivate motiividega. Traditsiooniks on, et kes suurema tüki hammustab või murrab, sellest saab perekonnapea
Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele............................................................................................................ 6 Peigmehe rõivastus.............................
salmike või paarisõnaline õnnitlus kaardil. Käesurujate järjekorda ja kiiresti öeldud soovid ei kannata võrdlust kunagise mitmepäevase pulmarituaaliga ning selle toimega. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Pulmad on ka lühenenud. Rahapanemine on asendunud kingitustega. Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövimine. Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid.
Nagu nähtub ajaloost, oli enamik pulmarituaale seotud ennete ja uskumustega ning nende abil sisendati noorpaarile usku oma eluõnnesse, sigivusse ja heasse läbisaamisse. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad enamasti päeva, harvemini kaks. Rahapanemine on asendunud pulmakinkidega. Pulmakoti jäänukid on tort ja pudel. Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid.
kõige sobivama päeva abielutseremooniaks. Enne abiellu astumist on mitmeid kihlumisrituaale. Need tegelevad yin'i ja yangí tasakaalustamisega inimeses, et luua harmoonilist suhet. Soodsal ajal ja õigel viisil läbi viidud abiellumistseremoonia rajab aluse perekonnale, mis tugevdab sotisaalset stabiiilsust ja toob maailma juurde inimesi, kes järgivad dao'd. Pulmatseremoonial osalejad jälgivad, et pulmakülalised asetuksid õigesti peigmehe sugulased ida poole (yang) ja pruudi sugulased lääne poole (yin). Viimased rituaalid, mida viiakse läbi inimese surma korral, on niisama hoolikalt läbi mõeldud. Leinajad väljendavad yiní ja yang'i suhet, võttes sisse kindlaksmääratud kohad mehed ida pool, naised lääne pool. Ka surnukeha asend on oluline - ta peab olema peaga lõuna suunas. Surnu kodus kaetakse perekonna altar valge riidega valge on yin'í ja leina värv
mitmepäevase pulmarituaaliga ning selle toimega. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad enamasti päeva, harvemini kaks. Rahapanemine on asendunud pulmakingitustega. Pulmakoti jäänukid on tort ja pudel. Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövimine. Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid.
õnnitlus kaardil. Käesurujate järjekord ja kiiresti öeldud soovid ei kannata võrdlust kunagise mitmepäevase pulmarituaaliga. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad enamasti päeva, harvemini kaks. Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövimine. Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid.
Pärast tanu sai pruut endale ette ka põlle, mille sidujaks oli enamasti pruudivend. Esialgu seoti põlle kõikjale, kuid mitte õigesse kohta küll kaela ümber, küll ümber põlvede. Kui põll siis õigesse kohta sai pandud, võis hakata seda lappima. Põll ees, teatas siduja, et sellel auk sees on ning kutsus kõiki appi seda lappima. Lappimine kujutas endast raha andmist esimese raha viskas põlle sisse tavaliselt peigmees, tema järel ka teised pulmakülalised. Põlletamisele järgnes tantsitamine, kus siis esimeseks tantsitajaks oli keegi peigmehepoolsetest sugulastest, kellele noorik siis kindad kinkis. Iga tantsija pidi naisele ka natukene raha andma. Tihti veedeti esimene öö mehe ja naisena lambalaudas pidavat tagama hea karjaõnne. Kuna voodit tollal veel majapidamises polnud, sai rääkida asemetest. Aseme õled olid tavaliselt peigmehe niidetud, aga linad olid pruudi poolt. Aseme tegi ära kaasanaine või ämm, kes siis
Esimesed kaks korda pandi tanu nii, et see peas ei seisnud või ajas pruut selle ise peast maha. Kolmas kord jäi tanu pidama ja nii oligi neiust noorik saanud. Teiseks oluliseks abielunaise tunnuseks oli põll ja enamasti järgnes tanutamisele põlletamine ehk põllelappimine. Algul prooviti põlle siduda igale poole, küll kaela, küll jalgade ümber, lõpuks pandi põll õigesse kohta ja saigi hakata seda lappima. Esimese raha viskas sisse peigmees ja tema järgi tegid seda ka pulmakülalised. Sellele järgnes veel pruudi tantsitamine, mis algselt kuulus viljakus ja sigivusrituaalide hulka, hiljem kujunes sellest ka rahakogumise ettekääne. Esimese öö mehe ja naisena veetsid noorpaar tihti hoopis lambalaudas. Noorpaari magama viimine oli seotud mitmete rituaalidega ja see toimus tähtsate pulmategelaste saatel. Veimevaka jagamine oli pulma viimase päeva tähtsaim sündmus, kus pruut jagas ande põhiliselt oma uutele sugulastele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
