Kui sõrestiksein oli tehtud kuivast materjalist, võis selle pärast valmimist kohe katta laudadega ja viimistleda. Sõrestikseina tegemisel saab kasutada lühemat puitmaterjale. 2 Sõrestiksein koosneb sõrestikust ja sõrestiku prusside vahelisest täitematerjalist. Vastavalt täitematerjali paigutusviisile jagunevad sõrestikseinad täidisseinteks, topeltplankseinteks ja püstpalkseinteks. Puitseina hooldamine Seinet puhul on määrav pinnasest ja soklist tuleva niiskuse isoleerimine puidust. Maapinna ja alumise palgi vahe peaks olema vähemalt 30 cm. Maapind tuleb vajadusel koorida kaldega hoonest eemale. Oluline on sokli ja aluspalgi vaheline hürdoisolatsioon (nt kasetoht, kaks kihti ruberoidi vm). Nii mõnelgi hoonel puudub sokli veelaud, mistõttu võib alumine palk aastate möödudes mädaneme hakata. Liigset niiskust põhjustavad hoone vahetus läheduses kasvavad
4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Ergo-mehaanika osakonna juhataja E. Vainlo korraldusel pidi 10. juunil 1987. a. M. Joel remontima kombinaadi metallväravat. Talle ülesanne lahti keerata 2 polti, mis kinnitasid metallvärava hinge sarniiri väravapostile. Metallvärav mõõtmetega 2800x2000mm, kaal ca 200 kg oli toetatud vastu kõrvalasuvat puitseina kaldega ca 10 kraadi. Poltide lahti keeramiseks ronis M. Joel nimetatud värava horisontaalvarbu pidi üles ca 1.1 meetri kõrgusele. Ronimise käigus kaldus värav seinast eemale koos M. Joeliga ja kukkus asfaldile. kukkumisel jäi M. Joel värava alla ja sai vigastada. Pärast Esmaabi andmist toimetati kannatanu A. Seppo nimelisse MTUN kliinikusse. 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI
·Vähene heliisolatsioon. ·Suured talade läbivajumised või ebaühtlased vajumid. ·Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine. U-arv järgi soojustuse valimine Mida väiksem on U-arv seda paremate soojapidavusomadustega on materjal. Erinevate ehitusmaterjalide soojusjuhtivus on enamasti tootekirjeldustes leitav. Kõige parem oleks puitseina soojustada kivivillaga või klaasvillaga, sest nende U-arv on kõige väiksem. Nad on kõige levinumad soojustusmaterjalid ka. Tuuletõkkeplaat tuleb valida täpselt samamoodi, kõige väiksema u-arvu järgi ja võimalikult paks ka, sest seda rohkem ta peab tuult kinni ja hoiab sooja. Tuuletõkkeplaadi paigaldamine 1. Tavaliselt kinnitatakse tuuletõkkeplaadid otse hoone karkassile. Vuukide alla jäävate karkassipostide min laius on puitkarkassil 45 mm 2
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LISA 2 Võrkdiagrammi võib esitada näiteks alljärgneval kujul. Värav oli toetatud vastu Abitööline pidi remontima kõrvalasuvat kombinaadi metallväravat, puitseina kalde mõõtmetega 2800x2000 mm alla, ~10 . ning kaaluga ~200 kg. Abitöölise ülesandeks oli Oma võimete lahti keerata 2 Abitööline ronis ülehindamine polti, mis
lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist selleks, et soojustus hästi toimiks ja kaua kestaks kasutatakse spetsiaalset ISOPLAAT tuuletõkkeplaati. Tuuletõke paigaldatakse soojustusest väljaspoole, nii kaitseb ka mineraalvilla tuule eest. ISOPLAAT tuuletõke on meie oludele väga sobilik. ISOPLAAT tuuletõkkeplaadid kaitsevad konstruktsiooni ilmastikuolude eest suhteliselt pikka aega ilma katva fassaadita. Tuuletõkkeplaat
metallvarrastest restile oli jäänud väike puitklots. Töötaja tõstis puitklotsi eemaldades kätt veidi kõrgemale ja seetõttu sattus käsi vastu saeketast, mis vigastas käe kõõluseid.Töötajat oli juhendatud küll tema tavatöö detailide liinilt vastuvõtmise, sorteerimise ja ladustamise kohta, kuid ohtudest, mis esinesid tootmisliini koristamisel, ei olnud ta teadlik. Tööõnnetuse järgselt ütles töötaja, et ta teadis küll, et puitseina taga asuval tootmisliinil on kusagil saekettad, aga kus need asuvad, ta ei teadnud. Ta sai seda teada alles pärast seda, kui saeketas ta kätt lõikas. Töötaja töötas puiduliimimispingil, mille üheks osaks olid rullvaltsid. Tööpäeva lõpus hakkas töötaja valtsi rulle liimist puhastama. Puhastamist viidi läbi töötaval pingil. Selle käigus jäi töötaja vestihõlm pöörlevate valtside vahele. Töötaja hakkas
krohvitud. Joonis 2.26 Tüüpse rõhtpalkvälisseina soklisõlm (Veski 1943). Välisseinad Välisseinad - krohvkate Joonis 2.24 Rõhtpalkseintega korterelamu (vasakul) ja püstpalkseintega korterelamu (paremal) välisseinakonstruktsioon. Joonis 2.27 Krohvitud puitseina lahendusi (Veski 1943). Välisseinte veekaitse Välisvooder Joonis 2.35 Välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb vett läbi. Joonis 2.30 Välisseina niiskuskahjustuste allikad: vee valgumine seinale
- Vihmasüsteeme - Hoonete veevarustust ja kanalisatsiooni - Reovee kanaliseerimist (ülemäärne hulk reovett pääseb pinnasesse) - Sansõlme tehnilist seisundit (vananenud ja ebaökonoomne seadmestik) - Elektrisüsteeme Puitmajad - Maailmas on palju puitehitisi, mille vanus ulatub aastasadadesse, kuid mis ei avalda veel mingeid lagunemise tunnuseid - Puitu saab kaitsta konstruktiivsete võtetega, kui ka keemilistega. Puitseina kahjustused ja parandus meetodid - Alumise palgirea kahjustused - Palkhoonete alumine palgirida paikneb vundamendi peal olles esimeseks puitdetailiks. Rõhtpalkhoonetel on selleks esimene palgirida, püstpalk ja sõrestikhoonetel nimetatakse seda müüripuuks või alumiseks vööks. - Pehkinud puit tuleb puitkonstruktsioonist eemaldada - Välja vahetamise korral soovitatakse kasutada võimalikult palju tappühendusi, sest siis
Töö näiteid on võimalik näha praktikumides. Küsimuste korral võtta ühendust praktikumi juhendajaga. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LISA 1 Võrkdiagrammi võib esitada näiteks alljärgneval kujul. Värav oli toetatud vastu kõrvalasuvat puitseina kalde alla, ~10 º. Abitöölise ülesandeks oli lahti keerata 2 polti, mis Abitööline pidi remontima kombinaadi metallväravat, mõõtmetega 2800x2000 mm ning kaaluga ~200 kg. Oma võimete ülehindamine Abitööline ronis väraval ~1,1 meetri kõrgusele Vääratus teostuses Ronimise käigus kaldus värav seinast eemale Pealiskaudsus
62. Deformatsiooni ja temperatuuri vuukide otstarve ehitus seintes? 63. Kuidas toetuvad kiviseintele puitvahelaed? Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapakpiga ja ankurdatakse metalankrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda 64. Palkseinte iseloomustus ja kuidas seotakse palgid seinas?(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2
Uuritud hoonete fassaadidest olid ligi 90 % kaetud voodrilaudadega ning ligi 10 % krohvitud. Lisaks oli Tallinnas kahel juhul kasutatud bituumenrullmaterjali. Puitfassaad on sageli rikastatud puitkaunistustega ja -nikerdustega. 53 Joonis 2.25 Puitlaudisega fassaad (vasakul) ja krohvitud fassaad (paremal). Joonis 2.26 Tüüpse rõhtpalkvälisseina soklisõlm (Veski 1943). Joonis 2.27 Krohvitud puitseina lahendusi (Veski 1943). 54 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid Välisseinte palgi paksus varieerus 12…18 cm vahel. Kahe-kolmekorruselise hoone puhul ei teki ohtu sellise täispuitristlõike survetugevuse kaotusele väiksemate niiskuskahjustuste puhul. Seetõttu võib hinnata hoonete välisseinte olukorda kandevõime osas üldjoontes heaks. Kandevõime osas võib probleeme tekkida järgmistel juhtudel: