Pärnumaa Kutsehariduskeskus KIPSPLAADI JA PUITPLAADI VÕRDLUS Referaat Deivy Jõesaar V-08 Pärnu 2009 KIPSPLAADID Kipsplaadid jagunevad gruppideks: 1) Tuletõkke kipskartongplaadid (GKF), 2) Standard kipskartongplaadid (GKB), 3) Niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKBI), 4) Tule- ja niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKFI), 5) Erikõvad (KEK), 6) Põrandakipsplaadid, 7) Tuuletõkke kipskartongplaadid (KTS), 8) Remondi kipskartongplaadid (KS). NIMETUS SELGITUS MÕÕDUD TÄHISTUS KASUTUSVALDKOND Tuletõkke Kartongkattega Laius: Tagumise Sisetöödel normeeritud kipskartongplaadid kipskartongplaadid, 1200 mm külje tulep...
Tartu Kutsehariduskeskus MDF ja HDF plaadid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Merily Vendelin Tartu 2018 MDF plaadid MDF plaat on puitkiudplaadi ja puitlaastplaadi vahepealne plaat. Puidutolmust ja sideainest tehtud ning surve all kokku pressitud plaat. Saaduseks on tihe, suhteliselt ühtlase ehitusega kiudplaat. Seda on kerge töödelda. Tiheduseks 640-850 kg/m3. Plaati toodetakse paksusega 8.50 mm. Kruvi väljatõmbe jõud plaadist on 600-1200N. Mööblitööstuses kasutatakse karkassi materjalina, ka tasapindade ja uste valmistamisel. MDF plaati saab värvida, peitsida ja ka lakkida. Kasutusel sisetingimustel.
Mastiks Mastiksvaiku müüakse kollaste kuni roheka värvusega tükkidena. Lahustub piirituses. Kasutatakse eriotstarbel nt. kuldamislakkide juures. Sulamistemperatuur 105 - 150°C. Isotex-loodusvaik SOTEX siseviimistlusplaate kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanade ehitiste renoveerimistöödel. Keskkonnasõbralikkus ISOTEX siseviimistlusplaatide tootmisel kasutatav tehnoloogia on loodussäästlik ja keskkonnasõbralik. Toorainena kasutatakse kvaliteetset puiduhaket. Puitkiudplaadi valmistamiseks ei kasutata liimi ega teisi kemikaale. Puiduhakke jahvatamisel tekkivale kiudmassile lisatakse vesi ja massi kuivatamisel saadakse puitkiudplaadid, mille ainsaks sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Plaatide pealistamiseks kasutatakse vaid vesipõhjalisi liime. Plaadis säilivad kõik puidule iseloomulikud omadused - tugevus, sitkus ja soojus. Click to edit Master text styles Second level Third level
materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud "elamine" vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei "mängi" niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. Võrreldes samades tingimustes mineraalvillast, puitkiudplaadist ja kipsplaadist tuuletõkkeplaatide omadusi, võib tõdeda, et mineraalvillast tuuletõkkeplaadi sisepinna suhteline niiskus on kõige madalam, seda tänu tema heale soojatakistusele ja veeaurujuhtivusele. Kuigi 25 mm paksuse puitkiudplaadi aurutakistus on u 1,6 korda suurem kui 9 mm kipsplaadil, on puitkiudplaadil parem soojatakistus. Seetõttu on puitkiudplaadi sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam. See ei tähenda, nagu kipsplaati ei saaks üldse kasutada. Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile).
PEALISTATUD PUITLAASTPLAAT Plaadid on pealistatud spooni, plastlaminaadi või mõhukese melamiiniga. Spoonitud plaadid on lihvitud, lamineeritud plaadid aga lõplikult viimistletud. Tööpindadeks mõeldud plaatidel võivad ka servad olla profileeritud ja pealistatud. Nii lamineeritud kui ka spoonitud plaatide jaoks on eraldi saadaval sobivad servaliistud. 4 PUITKIUDPLAAT Puitkiudplaadi saamiseks lõhutakse puit kiududeks ning ühendatakse need stabiilseks homogeenseks materjaliks. Plaadi tihedus sõltub pressimisel kasutatavast survest ja sideainest. KÕVA PUITKIUDPLAAT Suure tihedusega puitkiudplaat valmistatakse märgade puidukiudude kokkupressimisel kõrge surve ja temperatuuriga. Kiud seotakse kokkupressimisel kõrge surve ja temperatuuriga. Kiud seotakse neis endas sisalduvate vaikude abil. Tavalisel puitkiudplaadil on üks külg sile ja teine krobeline
poorne kiht ei lase kuumusel tungida kaitsekihi all Puidukaitse värvid Neid puidulikke, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda. Sideainet sisaldavad värvid võivad moodustada puu pinnale kelme. Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne katte värviga värvimist. Lakkide tüübid Õlilakid, Alküüdlakid, uretaanlakid, puit-ja puitkiudplaadi lakkimiseks, ka paailakiks Veeslahustuvad lakid Veega vedeldatud põrandalakid-tavaliselt vette dipergeeritud polüakrülaat. Tapeedid Tapeedid on seina viimistlusmaterjalid, mida toodetakse mitmetel alustel: paber, riie, klaaskangas. Pabertapeedi muster kas trükitakse või pressitakse sisse krunditud või kruntimata aluspaberisse. Tapeedikangal peab olema märjalt küllaldane tugevus, samuti ei tohi valguse käes pleekida.
Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda. · Sideainet sisaldavad värvid võivad moodustada puu pinnale kelme. · Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärviga värvimist. Lakkide tüübid · Õlilakid (väga aeglaselt kõvenevad. · Alküüdlakid (tööstuslikult kuumalt kõvenevatena mööbli lakkimiseks). · Uretaanlakid (uretaanlküüd) - puit- ja puitkiudplaadi lakkimiseks, ka paadilakiks. · Veeslahustuvad lakid (siseruumides kasutatavad polüakrülaatklakid, kuivavad kiiresti ja pintslid on veega pestavad). · Veega vedeldatud põrandalakid - tavaliselt vette dispergeeritud polüakrülaat. · Kõvendajatega 2-komponentsed lakid (kõvendajaks hape ja sideaineks alküüd- ja amiinovaikude segu - väga kõva pinnaga). · Kasutatakse ka veeslahustuvaid piirituslakke.
(Saarmann 2006) 3 Laastplaadid (particle board) koosnevad puitlaastudest ja liimist, mis on kokku pressitud kõrge temperatuuri ja surve all. Nende hulka kuulub ka nn OSB (oriented strand board).(Saarmann 2006) Puitkiudplaate toodetakse puidukiududest, mis seotakse üksteisega vildistamise (kõrgel temperatuuril kokkupressimine) teel. Tööstuslikku tootmist alustati juba 1920- ndatel aastatel. MDF-plaat (Medium Density Fiberboard) on puitkiudplaadi ja laastplaadi vahepealne tüüp lisatakse ka sideainet.(Saarmann 2006) 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis 2.1 Tootmine ja tarbimine Puitplaaditööstus on suuruselt teine puidutööstuse haru. Puitplaatide lõppkasutusvaldkonnad on mööblitööstus, ehituses nii struktuurielemendid (põranda ja katusekattematerjalid) kui ka siseviimistlus, pakkematerjalid ja DIY (do it yourself) mööblidetailid
neist tingitud "elamine" vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei "mängi" niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. Võrreldes samades tingimustes mineraalvillast, puitkiudplaadist ja kipsplaadist tuuletõkkeplaatide omadusi, võib tõdeda, et mineraalvillast tuuletõkkeplaadi sisepinna suhteline niiskus on kõige madalam, seda tänu tema heale soojatakistusele ja veeaurujuhtivusele. Kuigi 25 mm paksuse puitkiudplaadi aurutakistus on u 1,6 korda suurem kui 9 mm kipsplaadil, on puitkiudplaadil parem soojatakistus. Seetõttu on puitkiudplaadi sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam. See ei tähenda, nagu kipsplaati ei saaks üldse kasutada. Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile)
hulka); • piirlauad ja liistud; • sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale; • katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid; • kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5…1,5 mm paksune leht; • ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; • parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest. 13. Puitkiudplaadi saamine ja kasutamine Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Kasutatakse mõõbli tegemiseks või katte materjalina ehituses kipsplaadi asemel (seinad) 14. Puitlaastplaadi saamine ja kasutus Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Plaadid on ühe- või mitmekihilised.
Normaalse sina puhul 2.5cm krohvipaksus Betoonpind: 1) Liivapritsiga karestada või teha täkked sisse. Või kinnitada võrk 2) Kõik muud operatsioonid nagu telliskivi pinnal Töövahendid: Liivaprits, haamer, hõõrutid, loodid, kellu, mikser, segukast, telling, krohvihari, rihtlatt, Materjalid: võrgud, kruvid, naelad, krohvisegud, haamrid Tööohutus: vaata ettepoole Kvaliteet: loodiga 26. kips- ja puitkiudplaadi kasutusotstarve Kipsplaat- kuivades siseruumides. Kipsi on kerge kasutada. Kerge töödelda. Puuduseks on niiskuse kartmine. Puitkiudplaat- sobib nii sisse kui välja, kuid kardab niiskust. Töötlemine natuke raskem kui kipsplaati. Mängib niiskuse ja kuivamise tagajärjel. 27. Pindade krohvimine kipsmördiga. 1) Pindade puhastamine tolmust ja pritsmetest 2) pinnad loodida 3) paigaldada majakad 4) niisutada pind 5) valmistada mört 6) tõmmata laia liibiga mört seinale
valmistatud plaate. Selle toote väljaarendamise mõtteks oli, et suurendades laastu mõõtmeid väheneb liimi kulu ning seega ka tootmise maksumus. Ühtlasi peeti silmas suurte lehtpuuvarude (nagu pappel) majanduslikku väärindamist. Wafer-plaati tehakse ka okaspuulaastust. Wafer-plaat erineb OSB-st selle poolest, et laastu suunda ei orienteerita, vaid ta paikneb juhuslikult. 6. Puitkiudplaadid Puitkiudplaadi (PKP) all mõistetakse puidukiududest valmistatud plaate. Kiudude omavaheline sidumine baseerub kiudude karestamisel vilditaoliseks massiks ning seega kiudude omavahelisel loomupärasel hõõrdumisel ning kleepuvusel. PKP margi määrab ära peamiselt valmistusmeetod, liimimisviis ning plaadi tihedus. Traditsiooniliselt on PKP-d toodetud märgmeetodil, mille puhul puit lahutati koos veega püdelaks kiumassiks, millest vesi hiljem välja filtreeriti, surudes massi selleks tihedalt kokku
(sidumata terad või kiud), isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised), toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). 3. Soojaisolatsiooni materjalid Jagatakse markidesse nende mahumassi järgi. 4. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest , mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal-fobroliit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis toodetakse TEP plaate. 5. Isoleer-puitkiudplaadi saamine: Valmistatakse peenestatud puitvillast ja kergelt pressitud. Kiud kleepuvad kokku plaatide kuumutamisel. 6. Tselluvill saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide lisamisel. Raskesti süttiv materjal, mahumassiga ca 40kg/m3 ja soojajuhtivusega 0.037...0.041 W/m.C. Paigaldadakse puhuriga, seega sobib raskelt ligipääsevatesse kohtadesse. 7. Klaasvill mattide saamine: Klaasvilla peamiseks tooraineks on
Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus (sõltuvalt vineeripaku läbimõõdust enamasti 8 tundi, tihedama tekstuuriga puidu puhul kauem). Treispooni valmistatakse Eesis peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. 42. Mis liiki ja milliste omadustega puidukiudu kasutatakse puitkiudplaadi tootmisel Eestis? Pehme PKP: Kuiva meetodi puhul on eelistatud lehtpuit, kuna kiududevahelised sidemed moodustuvad ainult liimühendustest ja lühikeste puidukiududega tekib ühtlasem plaadi struktuur. (Toodab Eestis: AS Skano) 43. Milliste omadustega puidulaastu kihte ja milliseid liime kasutatakse puitlaastplaatide valmistamisel Eestis? Puitlaastplaadid on kas ühekihilised või mitmekihilised. Mitmekihilises puitlaastplaadis on tavaliselt kolm kihti: välimine-sisemine-välimine.
Treispooni valmistatakse Eesis peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspooni lõikamise põhivariandid on: 1. radiaallõikamine 2. tangentsiaallõikamine 3. lisandub terve rida nn kombineeritud variante, mis võimaldavad koostada mööblile efektseid esipindu. 42. Mis liiki ja milliste omadustega puidukiudu kasutatakse puitkiudplaadi tootmisel Eestis? Pehme PKP omadused: • Tihedus 230…270 kg/m3 ; • Tehnoloogia baseerub puidu peenestamisel laastuks ja laastu hüdrotermilisel + mehaanilisel töötlemiselsel defibrilööris. • Saadav kiumass valatakse võrgule ja peale vee järk-järgulist eemaldamist suunatakse rullkuivatisse, kus kuivatusagensiks on kuum õhk. • Kuiv PKP lõigatakse mõõtu ja pakitakse. Kasutatakse peamiselt ehituses: nn tuuletõkkeplaat, soojusisolatsiooniplaat jne.
Wafer-plaat on OSB eelkäija ning kujutab endast suuremõõtmelisest lehtpuu lõikelaastust valmistatud plaate. Selle toote väljaarendamise mõtteks oli, et suurendades laastu mõõtmeid väheneb liimi kulu ning seega ka tootmise maksumus. Ühtlasi peeti silmas suurte lehtpuuvarude (nagu pappel) majanduslikku väärindamist. Wafer-plaati tehakse ka okaspuulaastust. Wafer-plaat erineb OSB-st selle poolest, et laastu suunda ei orienteerita, vaid ta paikneb juhuslikult. Puitkiudplaadi (PKP) all mõistetakse puidukiududest valmistatud plaate. Kiudude omavaheline sidumine baseerub kiudude karestamisel vilditaoliseks massiks ning seega kiudude omavahelisel loomupärasel hõõrdumisel ning kleepuvusel. PKP margi määrab ära peamiselt valmistusmeetod, liimimisviis ning plaadi tihedus. Traditsiooniliselt on PKP-d toodetud märgmeetodil, mille puhul puit lahutati koos veega püdelaks kiumassiks, millest vesi hiljem välja filtreeriti, surudes massi selleks tihedalt kokku.
Wafer-plaat on OSB eelkäija ning kujutab endast suuremõõtmelisest lehtpuu lõikelaastust valmistatud plaate. Selle toote väljaarendamise mõtteks oli, et suurendades laastu mõõtmeid väheneb liimi kulu ning seega ka tootmise maksumus. Ühtlasi peeti silmas suurte lehtpuuvarude (nagu pappel) majanduslikku väärindamist. Wafer-plaati tehakse ka okaspuulaastust. Wafer-plaat erineb OSB-st selle poolest, et laastu suunda ei orienteerita, vaid ta paikneb juhuslikult. Puitkiudplaadi (PKP) all mõistetakse puidukiududest valmistatud plaate. Kiudude omavaheline sidumine baseerub kiudude karestamisel vilditaoliseks massiks ning seega kiudude omavahelisel loomupärasel hõõrdumisel ning kleepuvusel. PKP margi määrab ära peamiselt valmistusmeetod, liimimisviis ning plaadi tihedus. Traditsiooniliselt on PKP-d toodetud märgmeetodil, mille puhul puit lahutati koos veega püdelaks kiumassiks, millest vesi hiljem välja filtreeriti, surudes massi selleks tihedalt kokku.
Eesti metsal baseeruva tööstuse tugevaim osa on saetööstus, mille ettevõtetel endil on olemas vajalikud seadmed või tehakse tihedat koostööd hööveldamis-, sõrmjätkatud komponentide, liimpuittalade või immutustehastega. Arenenud on ka uste ja akende ning puitliistude tootmine. Eestis on üks puitlaastplaadi tehas: Repo Vabrikud AS toodab tavalist ja melamiinkattega puitlaastplaati. Puitplaatidest toodetakse UPM Kymmene Otepää AS poolt veel kasevineeri ning töötab ka kaks pehme puitkiudplaadi tehast. Kuna tootmismahud on suured, on seda ka tekkivad saepuru ja höövlilaastu kogused, mis on toormeks puitpelletite ja -briketi tootjatele. Suurim ettevõte selles valdkonnas on AS Graanulinvest. Eesti metsatööstus on üles ehitatud lähtuvana Eesti metsades leiduvast toorainest, metsanduse arengukava mõõduka stsenaariumi kohaselt on jätkusuutlik raiemaht Eesti metsades 12-15 miljonit m3 aastas. Kuni
annaabi.ee 
