Iseseisva toiduna - 200-400 g sööjale, lisandiks toorsalatid ja maitseroheline Lisandiks teiste roogade juurde. Taignas küpsetatud köögivili TOURTE DE CAMPAGNE Keedetud köögivili ja omlett peenestatakse, võib lisada ka juurde keedetud liha. Kõik segatakse ja maitsestatakse. Lehttaignast vormitakse kaks ratast, täidis pannakse nende vahele ja näpitakse ääred kinni, määritakse pealt munaga ja küpsetatakse. Serveeritakse kuumalt tomatikastme IDANDITE VALMISTAMINE Puhtimata elujõulised seemned Pesta hoolikalt, valatakse üle leige veega ja jäetakse toatemp. 3-24 t paisuma Valatakse vesi ära, terad loputatakse ja nõrutatakse. Anum kaetakse riidega, anum asetatakse külili ja kaetakse rätikuga; 2-3 korda päevas tuleb terasid niisutada, et nad kuivaks ei jääks. Söögikõlbulikud 2-7 päeva, idud 1-6 mm pikad, värske lõhnaga. Kasutus toorsalatite, kohupiima- ja juustusegudes, võileiva katteks SEENETOIDUD
määramine kirsanovi meetodil; Mulla ammooniumlämmastiku määramine Nessleri reaktiivi abil ; Mulla nitraatlämmastiku määramine kolorimeetriliselt fenooldisulfoonhappe abil) ; Taimede analüüsi meetodid ( üld; raku ja koemahla analüüs) 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel- 29. Bakterväetised ja nende kasutamine-tüüpilised kaudsed väetised.Kasutatakse vahetult ennem külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse; preparaat segatakse külvi puhtimata kattevilja seemnetega; lahustatakse vees, lahjendatakse 200-400 l veega ja pritsitakse hoolikalt ennem puhastatud pritsiga. 30. Haljasväetiste kasutamine-Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgiga mulda küntakse. (iseseisva kultuurina, kasvatamine järelkultuur (valge sinep), kattevilja alla (mesikas, paljuleheline lupiin), niite-haljasmass, kombineeritud kasutamine, ädal sisse. 31
Nakatuvad nõrgestatud taimed, pesitsevad kõdunevatel taimeosadel ja nakatavad aina järgmisi taimi. Tõrje: optimaalne külviaeg, seemnete puhtimine. o Valgemädanik raps nakatub õitsemise ajal. Levib sklerootsiumidega, mis võivad mullas eluvõimelised olla 5-7 aastat. Soodsaim levik niiskete ja kuivade ilmade vaheldumine. Tõrje: viljavaheldus, keemiline tõrje o Ristõieliste kuivlaiksus haigustekitaja säilib taimejäänustel mullas, nakatunud seemnetel, puhtimata seemnetega. Tõrje: viljavaheldus, seemnete puhtimine, keemiline tõrje, vältida tali- ja suvirapsi kasvatamist lähipiirkonnas. o Ristõieliste tõusmepõletik haigustekitajad säilivad taimejäänustel ja mullas, nakatavad idandeid ja taimi. Tõrje: vältida tihedat taimikut, liigset mullaniiskust, lämmastiku üleküllust. Mullakooriku kõrvaldamine, külvise puhtimine, keemiline tõrje. o Nuuter juurtele tekivad pahad. Rändeosed tungivad juurekarvakeste kaudu taime.
Tänapäeval on kanduraineks mineraalne perliit, mis erinevalt turbast tagab toote maksimaalse puhtuse ja mõjub lisaks ka mikroväetisena. Mügarbakteri preparaatide toime on spetsiifiline ja seepärast on igale liblikõielise perekonnale olemas oma kindel mügarbakteri liik – Trifoperliin jne. Bakterväetiste kasutamine • Vahetult enne külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse hoolikalt. •Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. • Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200…400 l veega ja pritsitakse hoolik- Haljasväetiste kasutamine- iseisva kultuurina • Kasvatamine järelkultuurina – valge sinep •Külv kattevilja alla – valge mesikas, paljuleheline lupiin • Niite-haljasväetis •Kombineeritud kasutamine – sisse küntakse ädal. 31. Põhu kasutamine väetisena Peenestatud põhk tuleb võimalikult kiiresti segada mullaga ning 3…
olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks -umbrohuõrje -putukamürk 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Külviaeg ja külvi järjekord Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad -Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 Esimeses järjekorras tuleb külvata: Teises järjekorras: 1. suvinisu 1. Hiline oder 2. varajane oder 2.keskvalmiv oder 3. kaer Muud asjad nagu taliteraviljal 21
09-31.10. Ja kasutatav kogus ei tohiks ületada taimedele vajalikku koguseid. 1-aastased taimed saavad kuni 70% vedelsõnnikut või virtsa olenevalt N-st. 29. Bakterväetised ja nende kasutamine Tüüpilised kaudsed väetised ei ole taimetoiteelementide allikaks, kuid parandavad taimede toitumistingimusi. Bakterväetiste kasutamine · Vahetult enne külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse hoolikalt. · Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. · Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200...400 l veega ja pritsitakse hoolikalt puhastatud pritsiga enne kultiveerimist. 30. Haljasväetise kasutamine Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgil mulda küntakse. Haljasväetiste kasutusvõimalused · Iseseisva kultuurina · Kasvatamine järelkultuurina valge sinep · Külv kattevilja alla valge mesikas, paljuleheline lupiin
( Kotid tihedast tolmupidavast riidest ja ainult puhitud vilja hoidmiseks ja transportimiseks. Märgistatud hoiatussildiga!!! ( Puhitud vilja ei tohi hoida samas ruumis toiduainete ja loomasöödaga ( Seemnevilja ei tohi külvi ajal segada käsitsi ja seemnekast peab olema suletud ( Külvi lõppedes puhastada külvik viljajääkidest ( Puhitud vilja ei tohi tuulata ega segada puhtimata viljaga ( Veok tuleb veojärgselt puhastada. Sellega ei tohi vedada toiduaineid, sööta ega loomi. ( · Fumigeerimine ( Ladudes, katmikaladel ( Suitsutamine või aerosooliga töötlemine, sulfureerimine e väävlisuitsuga töötlemine · Aurutamine ( Kasvuhoone substraadi töötlemine kuuma auruga Kaasaegse tehnoloogiaga võimalik ka põllul · Mürkhõrgutised
Tänapäeval on kanduraineks mineraalne perliit, mis erinevalt turbast tagab toote maksimaalse puhtuse ja mõjub lisaks ka mikroväetisena. Mügarbakteri preparaatide toime on spetsiifiline ja seepärast on igale liblikõielise perekonnale olemas oma kindel mügarbakteri liik – Trifoperliin jne. Bakterväetiste kasutamine • Vahetult enne külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse hoolikalt. • Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. • Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200…400 l veega ja pritsitakse hoolikalt puhastatud pritsiga enne kultiveerimist. Mineraalväetised Lämmastikväetised Lämmastikväetise tootmine põhineb tänapäeval õhulämmastiku sidumisel. Lämmastikväetiste tootmine algas juba XIX sajandi esimesel poolel (tšiili salpeeter 1830 ja ammooniumsulfaat 1840)
Suviteraviljade külvi järjekord Esimeses järjekorras tuleb külvata: 1. suvinisu 2. varajane oder 3. kaer Teises järjekorras tuleb külvata: 1. hilised odrad 2. keskvalmivad odrad Varajasi külve rüüstavad kahjurid vähem. Liiga varasel külvil kahjustavad öökülmad tõusmeid. Märjas ja külmas mullas idanevad seemned aeglaselt ning nende hukkumise oht on suur.Parim aeg külviks on mai esimene nädal Suviteraviljade külv Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm (saak langeb sügavama külvi puhul) oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 (suvinisu - 400...500; oder - 300...400; kaer -300...350), kogus 200 - 250 kg/ha Puhtimine: puhised stimuleerivad juure arengut, kaitsevad taime 4 - 8 nädalat peale külvi. Enamsaagid puhtimisel10 - 15% 21
kasvama Osad köögiviljad vajavad rohkem toitaineid – rikkam muld 47. Külvikorra koostamise alused maheviljeluses (umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje, lämmastikuga rikastamine, toitainete kao vältimine jne) Maheviljelusse sobib ainult mahepõllumajandusliku päritoluga seeme ja taimne paljundusmaterjal. Juhul, kui maheseemet ei ole saada, võib erandkorras kasutada keemiliselt puhtimata tavaseemet. Seemnest ettekasvatatud istutusmaterjali puhul erandeid ei teha, see peab alati olema kasvatatud mahe-põllumajanduslikult. Mullaviljakust taastatakse ja suurendatakse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra rakendamise ja orgaaniliste väetistega, nagu sõnnik, virts, kompostid, haljasväetised, adru. Kui talus loomi ei peeta või nende sõnnikust ei piisa, võib väetada ka ekstensiivsest tavapõllumajandusest pärit sõnnikuga
annaabi.ee 
