kasvada äärmiselt toitevaesel pinnal. Raba taimekooslused saab jaotada veesisesteks, älvesisesteks, peenrapealseteks ning metsakooslusteks. Nende kombineerimisel tekivad mitmesugused rabale iseloomulikud mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused. Älvestes kasvavad rabakas, mudatarn ja valge nokkhein, leidub ka huulheinu. Älveservi katavad aga punakas ja punane turbasammal küüvitsa ja jõhvikaga, vahest leidub ka tupp- villpea ja raba-jänesevilla tihedaid puhmikuid. Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits. Need puhmad arenevad lopsakalt siis, kui turbasamblad on ajutiselt nõrgenenud või põleda saanud. Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis konkureerivad sammaldega. Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik. Mõni männi
salatitele, kastmetele ja rohttaim. Lehed on varrel vastakad, piklikud ja parasniisket, Istutage taimed üksteisest 20-30 cm magustoitudele. hambulise servaga. Enamasti on varred ja lehed kerget mulda ja kaugusele. Paljundamiseks tuleb Piparmündiõli kasutatakse tumerohelised, kuid võivad sorditi erineda. eelistab kevadel puhmikuid jaotada või kosmeetikas, mentooli Väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte poolvarjulist istutada risoomitükke 5 cm toiduainetööstuses. tippudes. Õitseb VI-VIII. Hübriidina seemneid ei kasvukohta. sügavusele.Haiguste leviku Ravimtaimena seedmist moodusta. Teravalt aromaatse lõhnaga. vältimiseks lõigake sügisel võsud soodustav, iiveldust,
ja antispasmaatilist vahendit hüsteeria, meuralgia, tantstõve, hüpohondria ja mõningal määral isegi epilepsia ravil. Ka Eestis on kaunist kuldkinga kasutatud ravimtaimena. Saarlased on taime kasutanud palaviku vastu. Kuldking paljunebki enamjaolt vegetatiivselt, sest eespool nimetatud põhjuste tõttu ei ole seemnete abil paljunemine eriti tõhus. Mullas paiknev horisontaalne risoom, mis harunedes moodustab mõne- kuni mitmekümnevõsulisi puhmikuid. Sellise puhmiku (klooni) vanus võib olla üle saja aasta, ehkki iga maapealne vars püsib elus vaid ühe suve. Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas, kasvades poolvarjulistes paraja niiskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõju, nagu
pindala/500 (cm²); Suhteline liigirikkus 500 võsu kohta (Srel500) tegelikust liigifondist 500 võsu suurusel proovitükil olev osa, arvutatud (Srel.500 = S500/Spool); Ühevõsubiomass (PUB) biomass ühe võsu kohta: arvutatud: 500 võsu biomass/500; Maapealne biomass (PUB) kindlalt pinnaühikult kogutud taimede maapealsed osad, kuivatatud (g/m²). Eluvormid (Leht, 1999 järgi): · puhmikulised puhmikuid moodustavad kõrrelised ja lõikheinalised · võsundilised võsundiliselt levivad kõrrelised ja lõikheinalised · rohundid liblikõielised ja kaheidulehelised rohundid (suhteliselt laiu lehti moodustavad taimed) Statistilisel andmetöötlusel kasutati programmpaketti STATISTICA. Eluvormide jaotumise, võsude pindala, biomassi ja liigirikkuse seoseid majandamis- ja niiskusreziimiga analüüsiti
peenralillena tuntud pelargooniga, mida mõnikord ekslikult samuti geraaniumiks kutsutakse. Kurerehad on pikaealised talvekindlad vähenõudlikud püsikud ja neid on lihtne kasvatada. Kurerehad eelistavd päikeselist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, kuid kasvavad hästi ka kuival liivmullal, kusjuures mõned liigid seda isegi eelistavad ning poolvarjus. Nad on väärtuslikud pinnakattena, sest taimed moodustavad üksteisega kokkusulavaid puhmikuid ja õitsevad rikkalikult kevadest hilissuveni. Neid saab edukalt kasutada ka konteineraianduses. Kasvuaegse hooldamise peamised võtted on närtsinud õite eemaldamine, kuivaperioodidel kastmine, samuti aegajalt väetamine. Suurimad ohud kurerehale on teod, nälkjad ja jahukaste. 17. Käoking Käokingad on tugevakasvulised kõrged rohttaimed, mille risoom on muguljas. Lehed on sõrmjagused ning nende hõlmad omakorda jagused. Sinised, valged, valge-sinise kirjud
Olenevalt taime loodusliku kasvukoha kliimast võivad mõned seemned vajada idanemiseks märja-kuiva tsükli läbimist või pinnase ühtlast niiskusesisaldust. (Teras, 2009:8-10) 4 Joonis 1. Näide seemnete kuju ja värvuse varieeruvusest Maasiseste juurevõsude või võrsikute abil, mis juurduvad maapinnaga kokku puutudes, paljunedes saadakse emataimega identseid järglasi. Mõned taimed kasvatavad ühe varre asemel mitu ning moodustavad puhmikuid, mis võivad sel viisil kasvada aastaid. Selline kasvukuju moodustub kui taim laieneb maapealsete või maa- aluste võsudega. Looduses levivad need taimed üksnes ümber puhmiku väljapoole kuni lõpuks puhmiku keskpaik sureb. (Bradley, 2008:11) 5 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE On palju häid põhjusi, miks taimi seemnetega paljundada. Esiteks, seemnetega
õievartel. Õied üksikud 3-5 cm läbimõõduga, kollased. Keelõied helekollased, tuppõied kollased. • Kasvuala: talvekindel, armastab valgust. Et saada suuremaid õisi ja pikaajalisemat õitsemise aega istutatakse ta poolvarju. • Muld: sobivad alad mis on haritud 20-25 cm sügavuselt, niisked kuid mitte liigniisked. Sel juhul kasvavad taimed dekoratiivsed ja õitsevad hästi. GERANIUM MACRORRHIZUM –RISOOMIKAS KUREREHA • Moodustab kiiresti maapinda katvaid puhmikuid, millest umbrohud ei suuda läbi tungida. Basaalne lehestik ereroheliste, veidi kleepuvate ja sügavalt sõrmjaguste lehtedega. Sügisel värvuvad need kollaseks või punaseks. Õiekobarad on tihedad roosad kuni lillakaspunased. • On pigem vähenõudlik mullatüübi ning kasvukoha suhtes ning kasvab edukalt ka varjus. Üks parimaid pinnakattetaimi aias eelistades liivaseguseid muldi. G. HIMALAYENSE, SYN. GRANDIFLORUM - SUUREÕIELINE KUREREHA • juurmise
kreeklased. Legendi järgi olevat selle taime loonud Kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite, et tähistada õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaar, et nende kooselus õnn elu lõpuni püsima jääks. Eestlaste uskumuste koheaselt oli harilikul punel maagilist jõudu. Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Talvekatet ei vaja. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm Paljundamine seemnetega ja puhmikute jagamise teel. Saagi kogumine Noori lehti ja võsutippe võib taimelt kuni sügiseni pidevalt näpistada ja värskena kasutada. Kuivatamiseks tuleb lõigata võrsed õitseajal, sest siis on pune kõige aromaatsem. Ürt säilitab ka kuivatatult ja peenestatult tugeva aroomi
kohta. Põua ajal vajab kastmist. aroomitaimena seemned segatakse peene liivaga ja külvatakse märtsis katmikalale 0,5 cm sügavusele. Taimed istutatakse avamaale mai lõpul või juuni algul. kasutatakse ravim-, Koristatakse õitsemise algul ja kuivatatakse maitse- ja ilutaimena Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Talvekatet ei vaja. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et maitsetaimena, taimed saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. ravimtaimena, ilutaimena Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm püsilillepeenrasse, kiviktaimlasse seemned külvata avamaale, kui muld on piisavalt soojenenud(juuni algul), külvisügavuseks 0,5 - 1 cm. Kuival ajal vajavad kastmist. Suve jooksul teha korduskülve
Ärge istutage taimi liiga tihedalt, vahed peaksid olema vähemalt 20*25cm. Külmadel talvedel kaetakse taimed igaks juhuks okste või multsiga. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkalikult uusi võsusid kasvatada. Talvekatet ei vaja. Paljundamine punet võib seemnest kasvatada, külvid tehakse varakevadel ruumis ja taimed istutatakse hiljem aeda. Olemasolevaid eksemplare on võimalik ka jagada. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Saagi kogumine kogutakse taime õitsvat ladvaosa või lõigatakse varred 5-10 cm kõrguselt. Viimasel juhul saab koguda kaks saaki. Võrsed kuivatatakse, jämedad varred nopitakse välja. Noori õrnu lehti ja võsutippe võib taimelt kuni sügiseni pidevalt näpistada ja värskena kasutada. Kui tahta võrseid kuivatada, tuleb lõigata neid õitseajal, sest siis on pune kõige aromaatsem. Ürt säilib ka kuivatatult ja peenestatult tugeva aroomi. Oksi saab õlis konserveerida.
Pööristähk on lühike, munajas 1-2 cm pikk, sinakas, peale õitsemist kollakas ja vananedes muutub mustjaks. Õitseb mais. KESKMINE VÄRIHEIN Briza media nime tõlkides saame teada, et Briza oli Vana-Kreekas kultuurkõrrelise, arvatavasti rukki nimi ja media tähendab keskmine. Kõrreline. Kasvukoht: värihein kasvab põhiliselt parasniisketel ja kuivematel niitudel, harvem hõredates segametsades. Eestis tavaline. Taim mitmeaastane, moodustab hõredaid puhmikuid ja on hallikasrohelist värvi. Kõrs on 20-60 cm kõrge, enamasti kahe sõlmega. Lehed 2-6 mm laiad, servades ja tipus karedad. Pööris on 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Pähikud südajad, lapikud 4-6 mm pikad, 5-9 õiega. Õitseb maist septembrini. Kasutamine: keskmise väärtusega söödataim looduslikel karjamaadel. Taim on dekoratiivne; ilutaimena kasvatatakse suurt väriheina, mille pähikud on 25 mm pikad.
annaabi.ee 
