Kristel Keskküla MT1-10 Streik ja Töösulg Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Streigi eesmärgiks on saavutada tööandjalt järelandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötajad, et tööandja töstaks nende töötasu, tõstaks töötasu, pikendaks puhkuseid. Streigi kestuse piirangut ei ole, mis tähendab, et streik võib kesta kuni streikivad töötajad otsustavad lõpetada töökatkestust, esitatud nõudmised on rahuldatud või kompromiss saavutatud. Samas on kehtestatud toetus- ja hoiatusstreigi kestuse piirangud. Streike liigitatakse mitmeti: · Hoiatusstreigid, mille kestus ei tohi olla üle ühe tunni ning, · Toetusstreigid, mille kestus ei tohi ületada kolme päeva.
kuningakojal probleeme. Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia. Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu kuulusid sotsialistid, kommunistid jt. Rahvarinne saavutas võidu. 1936.suvel võttis parlament vastu üle 100 seaduse. Töölistele tagati puhkuseid ning vähendati töötunde. Tänu Rahvarindele suudeti majanduskriis ületada kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, mille põhjuseks oli Hitleri Saksamaa. 1938.aastal Rahvarinne lagunes. Käsitletud riikide poliitiline areng oli erinev. Saksamaal ja Venemaal valitses totalitaarne süsteem, mis oli julm ning viis vaid sõjani. Suurbritannias ning Prantsusmaal oli aga leebem riigikorraldus, demokraatia. Neis riikides polnud massilisi inimelude hävitamist
Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust. Täiendav palgata lapsepuhkus Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14-aastast last ja kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale või eestkostjale ning hooldajale. Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal. Selleks, et neid puhkuseid saada peavad lapsevanemad, hooldajad või eestkostjad tegema enda tööandjale vastava avalduse kus peab olema kindlasti ära märgitud miks minnakse puhkusele, millisele puhkusele ning millal.
Omale sobival ajal on õigus põhipuhkust nõuda: naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, lapse koolivaheajal; koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal. Neid puhkuseid, mis ei ole kirjas puhkuste ajakavas, võib töötaja võtta välja 14-kalendripäevase etteteatamisega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Puhkuse ajakava muudetakse vaid poolte kokkuleppel. Teatud juhtudel aga saavad mõlemad pooled ühepoolselt puhkuse katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada: tööandja kui see on tingitud ettenägematust olulisest töökorralduse hädavajadusest. töötaja kui see on tingitud töötaja isikust tulenevatel olulistel
välja töötada. Organisatsiooni all mõistame sedapuhku aga lõpptarbijat -‐ ettevõtet, kes tarkvara kui teenust igapäevaselt kasutab. Tarkvaralise rakenduse “Somno” eesmärk on hallata väiksemate ning keskmise suurusega ettevõtete töötajate puhkuseid ning töölt eemalolekut. Rakenduse peamiseks väärtuseks organisatsiooni jaoks on põhjaliku ülevaate andmine ettevõtte inimressurssidest. Lisaks: • võimaldab rakendus puhkuste ja töölt eemalolekute avalduste esitamist lihtsalt ja mugaval paberivabal kujul;
Tööaja algus peab olema lepingus kirjas. Lõunaaeg ehk puhkeaeg on ette nähtud 30 minutit kuni 1h. Lõuna on isiklik aeg. 10) Töötegemise koht- asutuse/aadressi täpsusega. Lubatud on panna lepingusse Eesti, kes töötavad Eesti piires 11) Puhkus- puhkus on iga aastane korraline puhkus, puhkus 28 kalendripäeva on töölepingu töötajatele(riigipühad ei lähe arvesse). Tööandja võib võimaldada lisapuhkust. Mingisuguseid muid puhkuseid ei pea töölepingusse kirja panema (vanemapuhkus nt) 12) Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegade kohta- viide seaduse konkreetsetele paragrahvidele. 13) Viide töökorralduse eeskirjade olemasoludele- eraldi dokumendina, töötajale tutvustamine peab olema allkirja vastu 14) Töö sisekorra eeskirjad (töö korralduse reeglid) 15) Viide kollektiivlepingu olemasolule
o mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; o vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last, – lapse koolivaheajal; o koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal. Puhkuse ajakava tuleb töötajatele teatavaks teha kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Seadus kohustab tööandjat märkima puhkuse ajakavasse põhipuhkuse ja kasutamata puhkuse, kuid ajakavasse võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuse ajakavasse märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale. Ajakavasse märkimata puhkust (nii põhipuhkust kui teisi puhkuseid) võib töötaja kasutada, kui ta teatab sellest tööandjale ette 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise etteteatamise tähtaeg on suhteliselt lühike, oleks
öötöö eest. Tasustamine puhkepäeval - nagu ületunnitöö ja kompenseeritakse samadel alustel. Riigipühad ja rahvuspüha Uueaastale; EV aastapäevale, võidupühale; jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra. Töötamise eest riigipühal tasustatakse kahekordselt olenemata sellest kas see on graafikujärgne või graafikuväline. 6. PUHKUSED on puhkeaja üheks liigiks. Puhkuseid saab liigitada -põhipuhkus -vanema puhkused -palgata puhkused. Eraldi puhkuse liik on õppepuhkused ja neid reguleerib "Täiskasvanute koolituse seadus". Tööpuhkuste andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: - puhkust antakse kalendriaasta eest. Töötajal on õigus puhkusele peale 6-kuulist töötamist - antakse kalendripäevades, mille hulka ei arvestata riigipühi - puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
Puhkuse ajakava- põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõte huvidega (TLS § 69 lg 1). Tööandja koostab puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta, hiljemalt märtsi lõpuks ja see peab olema töötajatele teatavaks tehtud kalendriaasta esimese kvartali jooksul (TLS § 69 lg 2). Kui tööandja pole puhkuse ajakava koostanud või seda töötajale teatavaks teinud või ei ole kandnud puhkuse ajakavasse kõiki kasutamata puhkuseid, on töötajal õigus minna puhkusele oma valitud ajal. Puhkuse ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikult. (TLS § 69 lg 3). Põhipuhkust võivad nõuda neile sobival ajal: 1) naised vahetult pärast rasedus-ja sünnituspuhkust või lapsehoolduspuhkust; 2) mehed vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; 3) vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
3) - ülestõusmispühade 1. püha; - märtsis liikuv püha 4) 1. mai - kevadpüha; 5) - nelipühade 1. püha; - mais või juunis liikuv püha 6) 23. juuni - võidupüha; 7) 24. juuni - jaanipäev; 8) 20. august - taasiseseisvumispäev; 9) 25. detsember- esimene jõulupüha; 10) 26. detsember - teine jõulupüha. PUHKUSESEADUS - Ei kehti juhatuse liikmetele. Puhkused on puhkeaja üheks liigiks. Puhkuseseadus reguleerib suhteid, mis tekivad T ja TA vahel seoses puhkuse andmisega. Puhkuseid liigitatakse töö- ja õppepuhkused: · Põhipuhkus · Lisapuhkus · Vanema puhkused · Palgata puhkused · Eraldi õppepuhkused reguleerib ,,Täiskasvanute koolituse seadus" (ka alaealistele, kes nii töötavad kui õpivad) Tööpuhkuse andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest · Puhkust antakse tööaasta eest · Antakse kalendripäevades, mille hulka ei arvestata riigipühi · Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik · Üldreeglina antakse puhkust katkestamatult
Põhi- ja lisapuhkus on töötamise eest antud puhkus ja selle üldine kestus on põhipuhkusel 28 kalendripäeva. Lisapuhkust saavad need, kelle töö on VV määrusega kehtestatud tervist kahjustavaks (allmaatööd ja muud eriiseloomuga tööd). Lisapuhkuse kestus on max 14 kalendripäeva. Aga samas võivad lisapuhkust saada kõik töötajad, kui see on kollektiivlepingus ette nähtud või töölepingus kokkulepitud. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele. Puhkuseid antakse võrdeliselt tööl oldud ajaga tööaasta eest. Tööaasta hulka arvutatakse: tegelikult tööl oldud aeg; aeg, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu (haigus siis); puhkuse, va lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse; tööandja soovil antud osaliselt tasustatava puhkuse aeg; tööle ennistamise korral töölt sunnitud 10
http://www.tööõiguskoolitus.eu/front/et_EE/ . 70 Samas Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. (TLS § 68 lg 6). Enne 2009. aasta 01.juulit väljatöötatud kasutamata puhkuseid on töötajatel õigus kasutada nelja aasta jooksul. 320. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva; puhkuse ajal makstakse hüvitist. Puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne eeldatava sünnituse tähtaega. Isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust lapse sünni puhul. Kahe kuu jooksul enne
annaabi.ee 
