hüpotermia) Füüsiline aktiivsus Suurte ja väikeste lihasgruppide poolt teostatud liigutused Näiteks: söömine, joomine, eritamine, töötamine Elamistegurid 5 Töötamine ja mängimine Täiskasvanutele tagab sissetuleku Ühele töö, teisele hobi Seksuaalsuse väljendamine Toimingut, mis on seotud seksiga nimetatakse seksuaalvahekorraks Oluline inimsoo jätkamiseks Tähtis osa täiskasvanute omavahelises suhtlemises Elamistegurid 6 Magamine Aktiivsusperiood vaheldub puhkeperioodiga Kasvamine ja rakkude uuenemine Haigused põhjustatud unevaegusest Suremine Ainus kindel asi inimese elus Kurvastamine on surmaga seotud tegevus, kus leinaja lepib kalli inimese surmaga Kokkuvõte Kõik elamistoimingud on tähtsad, kuid mõned on olulisemad kui teised Hingamise elamistoiming on esmase tähtsusega Üksteisega tihedalt seotud Kasutatud kirjandus Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A.J.(1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Dopson, L. (2004)
- Hispaania, - Madalmaad, - Poola, - Itaalia. 9. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse: - kibedateks, - poolkibedateks, - magusateks. Kibedad: - sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid, - kasutatakse kulinaarselt töödelduna, - palju kuivainet (14 21%), suhkruid (9%), - pika puhkeperioodiga (säilivad hästi), - `Peipsiäärne', `Jõgeva 3'. Poolkibedad: - eeterlikke õlisid vähem, - kuivainet (12%), - suhkruid (8%), - vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri, - säilivad keskmiselt. Magusad: - kõige vähem eeterlikke õlisid, - kuivainet vähem (10%), - suhkruid (6%),
sellega mugulate kvaliteedi püsivuse ning pikema tarbimisperioodi. Kartuli säilitamisel on tema kvaliteedi muutuste üheks põhjustajaks C-vitamiini sisalduse vähenemine. C-vitamiini sisalduse vähenemine toimub ka toiduks valmistamisel kasutades kuumtöötlust. (Tartlan, Luule. Eesti Maaviljeluse Instituut). Et saada koostiselt kvaliteetne kartulisaagis on oluline kasvatada kartulid täisküpsuseni. Lühikese puhkeperioodiga sordid tuleks realiseerida sügisperioodil. (Kartul maheviljeluses 2000.: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus 2000). 3. Kartuli säilumist mõjutavaid tegurid Kartuli säilumist mõjutavad tegurid: 1. geneetilised omadused (liik, sort) 2. kasvatamistingimused 3. koristusküpsus 4. koristusaeg ja tehnoloogia 5. säilituskeskkond Olenevalt kartuli koostisest eri sortides on nende vastupidavus säilumisele erinev. Kartulisorte
lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster)
Euroopas : Hispaania, Madalmaad, Poola, Itaalia. 26. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse: - kibedateks, - poolkibedateks, - magusateks. Kibedad: - sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid, - kasutatakse kulinaarselt töödelduna, - palju kuivainet (14 21%), suhkruid (9%), - pika puhkeperioodiga (säilivad hästi), - `Peipsiäärne', `Jõgeva 3'. Poolkibedad: - eeterlikke õlisid vähem, - kuivainet (12%), - suhkruid (8%), - vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri, - säilivad keskmiselt. Magusad: - kõige vähem eeterlikke õlisid, - kuivainet vähem (10%), - suhkruid (6%),
Haljastusmaterjali tootmisel on puude ja põõsaste tähtsaks paljundamisviisiks seemnetega paljundamine. Seemnetega on võimalik paljundada taime põhiliike ja mõningaid teisendeid ning vorme. Puuduseks on meie oludes see, et paljud meile sissetoodud liigid meil ei vilju või ei anna elujõulist seemet. Selleks tuleks seemet hankida teistest piirkondadest (taime kasvuareaalist). On ka väga pika puhkeperioodiga seemneid, mis vajavad pikaajalist stratifitseerimist. Stratifitseerimise kestuse näiteid erinevate liikide puhul: Kirsi- ja ploomipuu 2 … 3 kuud, temp. 1-2 kraadi. Läikiv tuhkpuu 12 … 18 kuud, temp. 1-2 kraadi. Karvane viirpuu 19 … 24 kuud, temp. 0-4 kraadi. Õunapuu 3 … 4 kuud, temp. 0-7 kraadi.
26. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse: - kibedateks, - poolkibedateks, - magusateks. Kibedad: - sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid, - kasutatakse kulinaarselt töödelduna, - palju kuivainet (14 21%), suhkruid (9%), - pika puhkeperioodiga (säilivad hästi), - `Peipsiäärne', `Jõgeva 3'. Poolkibedad: - eeterlikke õlisid vähem, - kuivainet (12%), - suhkruid (8%), - vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri, - säilivad keskmiselt. Magusad: - kõige vähem eeterlikke õlisid, - kuivainet vähem (10%), - suhkruid (6%),
Ka oma vastupidavuselt (mädanikele) ja tugevuselt jääb saarepuit tammele alla. Harilik pärn Tilia cordata Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Õitseb juulis. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Viljad pähklikesed, viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Seemned on pika puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ei ole väga sage. Uueneb vegetatiivselt, kännu ja juurevõsust. Noorelt kasv aeglane. Pikaealine 300-400a. Juurestik hästiarenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv, külmakindel. Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Harilik vaher Acer platanoides Soodsates tingimustes kasvab kuni 30m
1 Liivatormide tõttu on atmosfäär kõrbete kohal veidi udune ja seetõttu ja pilvisem, sest pilve moodustamiseks on vaja tolmukübe, mille ümber moodustub tilk. Mida madalamal on päike, seda vähem energiat pinnaühiku kohta maale jõuab. Kui palju on PARi langenud? PARi aastane jaotus Hollandis ja ekvatoriaal-Aafrikas Ekvaatoril tolm hägustab atmosfääri. Eestis on taimed vähesege valgusega kohastunud – harjunud pika puhkeperioodiga. Fotosünteesi efektiivsus 1) Päikesevalgus ei taba fotosünteesi aparaati. Annab energia ära ja peegeldub infrapunakiirgusena tagasi atmosfääri. 2) Päikesevalgus ei taba fotosünteesi aparaati ja valgus läheb läbi lehe, maapinnale 3) Valgus tabab fotosünteesi aparaati ja kvandi energia
cm, karekarvased. Sageli külgrood hargnevad enne mustikakuusik, rabamännik). viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad lehe serva jõudmist. Õitseb aprillis enne lehtede Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised talve jooksul. Seemned on pika puhkemist. Õied tihedates kimpudes. Vili seosed ning ökoloogiline olemus ilmnevad puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ovaalne, 2-2,5 cm pähklike, asub tiiva keskel. selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. ei ole väga sage. Uueneb vegetatiivselt, Idaneb halvemini kui künnapuul. Annab ka E. Lõhmuse koostatud kännu ja juurevõsust. kännuvõsu. Areaal laiem kui künnapuul. Täiesti metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemil on Noorelt kasv aeglane. Pikaealine - 300-400(600) a
Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Lehed 4-6 cm pikad, sama laiad. Õitseb juulis. Õisik 3-11-õieline. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Viljad pähklikesed, vaevalt märgatavate ribidega, läbim. 0,8 cm, viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Seemned on pika puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ei ole väga sage. Uueneb vegetatiivselt, kännu ja juurevõsust. Noorelt kasv aeglane. Pikaealine - 300-400(600) a. Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv, Eestis kasvavatest lehtpuudest üks varjutaluvamaid. Külmakindel