Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed.
-Illustratsioonid, pildid, videoklipid Liigutustehnika jaotamine detailideks: Osad – peamised liigutuskombinatsioonid ja võtted, millest koosneb antud terviklik tegevus. Tsükkel – Liigutustegevuse süstemaatiliselt korduv terviklik osa Periood – korduva faasilise koosseisuga osa liigutustsüklist Faasid –liigutustehnika väikseim funktsionaalne osa, millel on konkreetne eesmärk. Kindlad alg- ja lõppmomendid. Võib olla ettevalmistav-, põhi- või puhkefaas. Liigutustegevuse omandamine: 1. Mentaalne – ettekujutuse loomine 2. Praktiline – harjutamine ja omandamine 3. Automatiseeritud – stabiilsuse ja varieeritavuse saavutamine Liigutuste õpetamine: 1) Algõpetuse etapp – baasoskuste arendamine 2) Vajalike kehaliste võimete arendamine 3) Teoreetiline osa - liigutustegevuse teadvustamine, huvi tõstmine õige sooritamise vastu 4) Spetsiaalsete imitatsiooni ja juurdeviivate harjutuste sooritamine – tunnetustegevuse organiseerimine
loomi) -korrelatiivne muutlikkus (ühe organi või koe areng kutsub esile ka teiste, sellega füsioloogiliselt ja anatoomiliselt seotud organite ja kudede arenemise) mutatsiooniline muutlikkus (organismil on tekkinud juhuslik, täiesti uus omadus; tunnus, mida ei ole esinenud tema vanaemail) 30. Rakutsükli faasid Rakutsükkel – pooldumisest pooldumiseni 1. Presünteetiline 2. Süntees 3. Postsünteetiline 4. Puhkefaas 31. Nimeta erinevaid punktmutatsioone 1. Nukleotiidi asendus 2. Transitsioon – sagedastitoimuv,kui ükspuriinasendatudteisegaA<->Gvõiükspürimidiin asendunud teisega C <-> T. 3. Transversioon - harvemini puriini asendus pürimidiiniga C < -> G või A <-> T. 32. Molekulaargeneetika ülesanne Molekulaargeneetika uurib eluavaldusi molekulide tasandil. 35. Ristsiire Protsess mille käigus toimub kromosoomide põimumine, jaotatakse võrdses koguses pärilikkusainet
hõrenemise või kadumise põhjuseid, eeskätt pealae piirkonnas. See on äärmiselt tavaline probleem kuni 50% meestel ja veidi väiksemal hulgal üle 40a. naistel. • alopeetsia barbae – koldeline juuksekadu habemepiirkonnas • traction Alopecia – tingitud juuksepikendustest ja soengutest, mis hoiavad juukseid tugeva pinge all. Tänu sellele lõpetavad juuksefolliikulid uute juuste tootmise. • Telogen effluvium ehk pikenenud juuste puhkefaas või ühtlane juuste hõrenemine on ajutine seisund, mida iseloomustab suurenenud juuste väljalangemine ja ühtlane juuste hõrenemine üle kogu pea. Sageli on seos mõned kuud varem esinenud stressiseisundiga, nagu üld haigus, rasedus ja sünnitus, operatsioon, emotsionaalne stress, kaalu kaotus jm. • Anagen effluvium on seisund, kus juuksekadu on toimunud tänu medikamentidele. Kõige sagedamine esineb seisund keemiaravi saanud inimestel
molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas - peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned, närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis võime leida lümfotsüüte, eosinofiile,makofaage, närvilõpmeid. Sidekoes on tavaliselt makrofaagid, koebasofiilid jne. Histoloogia vajalikkus Annab üldpildi – kõik on kõigega seotud.Normaalne histoloogia aitab mõista morfoloogiat. Morfoloogia-teadus elu struktuursetest alustest ehk elusolevuste spetsiifilisest
kontrollpunktiks. Selle punkti läbimisel käivitatakse rakus DNA replikatsioon ja algab seega S-faas. G2-faas annab rakule vajaliku aja, mis võimaldab tal kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Läbides G2-faasi kontrollpunkti, alustab rakk M-faasi. Kõrgematel eukarüootidel toimivad väliskeskonnast tulevad rakutsüklit seiskavad signaalid valdavalt G1-kontrollpunktile, seetõttu G1- faasi pikkus võib eri rakkudel olla väga erinev. G0-faas: puhkefaas. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi
interakstioonide poolt.[10] G1/S kontrollpunkt (restriktsiooni kontrollpunkt) reguleerib seda, kas eukarüootne rakk siseneb DNA replikatsiooni ja jagunemise faasi. Rakud, mis seda kontrollpunkti ei läbi, jäävad G0 faasi ning DNA replikatsiooni ei toimu. Kloroplastide ja mitokondrite genoomide replikatsioon toimub rakutsüklist sõltumatult. Rakutsükkel M-mitoosifaas;raku jagunemine, G0-puhkefaas;rakk ei jagune, G1-valmistumine DNA sünteesiks,S-replikatsioonifaas, G2- valmistumine raku jagunemiseks Bakterid Enamikul bakteritel ei ole ranget rakutsüklit ning nad kopeerivad enda DNAd pidevalt. Soolekepikesel, mis on enim iseloomustatud
Tsentromeerist mõlemale poole jäävaid kromosoomiosi nim kromosoomi õlgadeks. Telomeerid on kromosoomiotste kordusjärjestused. Kromosoomi fn on gen info täpne ülekanne tütarrakkudesse. Interfaasis DNA replitseerub – kromosoomid muutuvad kahekromatiidilisteks. Interfaasis on kromosoomid lahtikeerdunud. Profaasis kromosoomid kondenseeruvad (spiraliseeruvad), nii et muutuvad nähtavaks. Rakutsükkel – raku eluring, mis koosneb interfaasist ja rakujagunemisest. Rakutsükli faasid: G0 - puhkefaas G1 – RNA- ja valgusüntees, raku kasvamine S – DNA süntees G2 – mitoosiks ettevalmistamine, sünteesitakse mitoosikäävi valke M – toimub mitoos Kromatiin – valkude ja kromosoomide DNA kompleks. Kromatiid – kromosoomide DNA replikatsiooni tagajärjel moodustunud kaks identset tütarkromatiidi. 14. Liikidevahelised ristandid Võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedaste liikide korral. Kromosoomide arv, struktuur ja suur osa geneetilisest materjalist. Ristandid on enamasti
· Vaid veg. palju. organismid evulotioneeruvad aeglaselt ja minimaalne pärilikkuse muutumus. Rakutsükkel, mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teise jagunemiseni. On ka interfaas + mitoos. P, M, A, T(mitoos) G1 faas: kasvab ja taastab raku struktuuride arvu, kasvu alusek on intensiivne süsteem. G0-faas G0-faas: eriline soike KP ja puhkefaas, ei jagune(lõplikut plokeeritud-närvirakkudel) G1-faas ja ei ei paljune G2-faas S-faas ehk sünteesifaas: Dna kahekordistuimine Toimub. S-faasi lõpuks on Ühe kromotiidilised muundunud kahekromo- G0-faas tiidilidteks. S-faasi lõpuks on suurenenud KP tuuma mõõtmed. Kontrallitakse kas DNA on kaheko- KP üldine Distunud, ja kas DNA struktuuris ei Leidu vigu.
Ülesanded rakus: ◦ Kontrollib ja reguleerib raku ja tema organellide tegevust ◦ Päriliku info säilitamine ja reprodutseerimine Rakkude paljunemine ja vananemine Rakutsükkel ja rakkude kasv Rakutsükkel – raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni (10-48h) ◦ G1 – sünteesitakse RNAd ja valke, 2n ◦ S – sünteesitakse DNAd, 2n->4n ◦ G2 – kromosoom koosneb kahest õdekromatiidist, 4n ◦ M – mitoosi faas ◦ G0 – puhkefaas Kontrollpunktid Replikatsioonitsükkel ja massitsükkel Rakkude paljunemine - mitoos Mitoos on somaatiliste ehk keharakkude kõige universaalsem jagunemisviis. Kahe jagunemise vahel rakus toimuvate isereguleeruvate protsesside kogumit nimetatakse mitootiliseks tsükliks. Mitootiline tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist ning kestab umbes 10-20 tundi, mitoos ise kestab 1-2 tundi. Emarakust tekib 2 tütarrakku, mis on emarakuga identsed ning suudavad mõne aja möödudes omakorda jaguneda
eost = eoskott -> eoskott laguneb ja eosed vabanevad). St. pärmseened on kottseened. Rakkude vegetatiivne paljunemine : Rakutsükkel - raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. Interfaas - periood, mis jääb 2 jagunemise vahele. RAKUTSÜKKEL = INTERFAAS + MITOOS. * G-1 faas - postmitootiline e. presünteetiline faas. Toimub raku kasvamine(mõõtmed + rakustruktuuride arv. Kasvamise aluseks on intensiivne valkude süntees. * G-0 faas - soike e. puhkefaas : rakud ei jagune : a) jagunemisblokeering on pöördumatu.(närvirakud, südame ja vöötlihaskoe rakud) b) jagunemisblokeering on eriolukorras pöörduv (vigastuste taastamine N : peale operatsiooni massi taastamine) * S faas - sünteesifaas. Toimub DNA kahekordistumine. Vajalik selleks, et mõlemad rakud saaksid peale jagunemist võrdselt DNAd. S faasi lõpuks moodustuvad kahekromatiidilised kromosoomid. * KP (kontrollpunkt) - kontrollitakse, kas kogu DNA on kahekordistunud
Q-T intervall e. vatsakeste elektriline süstol on ajavahemik Q-(R-)saki algusest kuni T saki lõpuni. R-R intervall vastab kogu südametsükli kestusele, seda mõõdetakse tavaliselt R-saki tipust kuni järgmise tsükli R-saki tipuni. Südametsüklis korduvad reeglipäraselt samad faasid. Üht sellist aktsiooniahelat, mille möödudes taastub algseisund, nimetatakse tsükliks. Südametsüklisse kuulub kaks faasi : kokkutõmme ehk süstol ja südamelõdve ehk puhkefaas ehk diastol. Kojad töötavad kogu aeg veidi enne vatsakesi. Iga süstoliga pumpab süda annuse verd ning müokard funktsioneerib kui jõuallikas. Rõhu tingimustele vastavalt avanevad ja sulguvad klapid vere survel täiesti passiivselt. Kui rõhk vatsakestes on tõusnud kodade rõhust suuremaks, sulguvad AV klapid. Kokkutõmbe ajal on hetkel olukord, kus kõik neli klappi on sulgunud. Vatsakeste-veresoonteklapid avanevad alles siis, kui rõhk vatsakestes ületab suurte veresoonte
annaabi.ee 
