Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puhastustuld" - 13 õppematerjali

Dekameron-3-Päev-kaheksas novell
1
sxw

Dekameron. 3. Päev, kaheksas novell.

omakasupüüdlik, sest soovis vastutasu heateo eest ; endast heal arvamisel kuna arvas, et ta meeldib naisele; petlik ja salasepitseja ­ mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on ning leidlik, sest mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine on noor ja väga ilus naisterahvas. Ta on heatahtlik kuna otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest ning ka petlik, sest on nõus oma meest petma. Samuti on ta väga kergeusklik kuna usub ,,Puhastustuld". Naine on ka äraostetav ­ abt pakkus kalleid ehteasjakesi ning alandlik, sest oli valmis abti käske täitma. Ferondo on rumal kuna ta ei oska piisavalt elatist teenida ; Armukade ­ naine tundis seda. Ta on ka kergeusklik nagu nainegi, kuna uskus ,,Puhastustuld". Ferondo võtab sisse mingit pulbrit ja ta maetakse surnu pähe maha. Abt, kes vahepeal tema naisega lõbutseb, toob Ferondo hauast välja ja paigutab vangikongi; ta pannakse uskuma, et ta viibib

Kirjandus → Kirjandus
44 allalaadimist
Dekameron novellide analüüs
4
doc

Dekameron novellide analüüs

· Endast heal arvamisel ­ arvab, et ta meeldib naisele. · Petlik ja salasepitseja ­ mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules). · Leidlik ­ mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine ­ noor ja väga ilus naisterahvas. · Heatahtlik ­ otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest · Petlik ­ oli nõus meest petma · Kergeusklik ­ usub ,,Puhastustuld" · Äraostetav ­ abt pakkus kalleid ehteasjakesi. · Alandlik ­ oli valmis abti käske täitma Ferondo: · Rumal ­ ei oska piisavalt elatist teenida · Armukade ­ naine tunneb seda · Kergeusklik ­ usub ,,Puhastustuld" 4.) Väärtushinnangud, tõekspidamised, moraal: · Petmine on lubatud, kui sellest ei saada teada. · Kui inimene on piisavalt rumal, võib teda igasuguseid asju uskuma panna.

Kirjandus → Kirjandus
164 allalaadimist
Dekameron
5
rtf

Dekameron

Nad elasid õnnelikult elulõpuni. 3.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Abt: Noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk.Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest.Petlik ja salasepitseja-mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules.Leidlik-mõtles välja protseduuri "Puhastustuli". 2.Naine: Noor ja väga ilus naisterahvas.Heatahtlik ja otsis abi, et aidata abikaasa liigsest armukadedusest.Kergeusklik- usub "Puhastustuld".Alandlik ja oli valmis abti käske täitma. 3.Ferondo: Rumal ei oska piisavalt elatist teenida.Armukade ja kergeusklik usub "Puhastustuld" Loo sõnum: Kui inimene on piisavalt rumal, võib teda igasuguseid asju uskuma panna. Loo puänt, üllatav pööre: Kui mees üles ärkas, kas ta võttis omaks, et ta on käinud "Puhastustules" ja võtnud omaks muutused.Naine elas pettusega edasi ning mees jäigi uskuma, et ta käis "Puhastustules" 4.Novell Tegelaste iseloomustus: 1

Eesti keel → Eesti keel
20 allalaadimist
Keskaja Kultuur
2
docx

Keskaja Kultuur

mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasateks oli seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi. Keskaja kuulsaimaks poeediks peetakse itaallast Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma koulinna Firenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,,Jumalik komöödia", mida võib pidada omamooi kokkuvõtteks keskaegsete inimeste maailmapilist. "Jumalikus komöödias" kirjeldab Dante, kuidas ta vanarooma poeedi Vergiliuse seltsis külastab põrgut ja puhastustuld ning jõuab lõpuks paradiisi. Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge.Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad.Järk järgult kuunest sellest kiriklik näitemäng-müsteerium. Algul kandsid sellisei näitemänge ette preester ja kooripoisid korikus altari ees. Aja jooksul hakati ka kogududuse liikmeid tegelastena kaasa tõmbama. Nii jäi kirik suuremate lavastuste jaoks kitsaks ja neid

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
KIRJANDUS RENESSANSS
4
rtf

KIRJANDUS RENESSANSS

4-rahaahned ja pillajad(lükkavad raskeid asju) 5-laisad,tigedad ja raevukas(võitlevad üksteisega) 6-ketserid ja türannid(leegitsevas hauakambris kinni) 7-tapjad,vägivallatsejad,suitsiidesed(keeva vere jões) 8-altkäemaksuvõtjad,võltsijad,vargad(peaalaspidi kukuvad) 9-reeturid(jää sees kinni) viimane ring on kuradi lõugade vahel Puhastustuli: hing pääses pattudest mäest üles kõndides,mäetipus oli puhastustuli,sealt jõuti maisesse paradiisi 9 taevast on pärast puhastustuld,millest viimane on Taevane Paradiis 7 surmapattu: ahnus,kadedus,viha,uhkus,laiskus,kitsidus,liiderlikkus ''Teravmeelne hidalgodon Quijote La Manchast'' 1605-1615 Hispaaniast,aadlik don Quijote- naiivne, abivalmis,sirgejooneline,sihikindel,lahinguvalmis, võime ohverdada end ideaali nimed,kõrged ideaalid,käskiv,jäärapäine. Sancho Panza- pessimistlik,sõbralik,lihtsameelne,rahumeelne,alalhoidev, suudab elada

Kirjandus → Kirjandus
25 allalaadimist
Carl von Clausewitz
5
doc

Carl von Clausewitz

Clausewitzi ajal peeti sissisõda alatuks. Nüüd on vabadusvõitlus tõmmanud ülle terrorismi vormi. Käes on äärmine piir. Kui nii edasi läheb, on meid kõiki ootamas bellum omnium contra omnes (kõigi sõda kõigi vastu) - olukord, mis Thomas Hobbesi sõnul iseloomustas inimühiskonda enne riigi tekkimist. Kummalisel moel sisendab Clausewitzi raamat isegi paadunud patsifistidesse erilist militaarset õhinat ja ülevust. Mõned sõja apologeedid on vaadanud sõda kui puhastustuld, kus katastroofile, ängile, valule, mõõtmatutele piinadele ja kaotustele järgneb katarsis. Sõjajärgne ahervaremete koristamine, taastamine, loov ülesehitustöö, ainueesmärgile pühendumine - see kõik liidab rahvast, kasvatab entusiasmi ja patriotismi. Linnaplaneerijatel, arhitektidel ja ehitajatel laiub ees avar tööpõld. Kujurid loovad monumentaalskulptuure langenud sangareile. Kirjanikele, kunstnikele ja filmimeestele jätkub teemat kauaks. Helge tuleviku lootus ei lase

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Ajalugu §19 - Mõisted-isikud-aastaarvud
4
odt

Ajalugu §19 - Mõisted, isikud, aastaarvud.

üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad aga teaduslikest kõrgemal ja neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks. Dante ­ Keskaja kuulsaim poeet, ta oli itaallane. Elas aastail 1265-1321. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Tema peateos on poeem ,, Jumalik komöödia ,,. Ta räägib seal kuidas ta koos Vergiliusega külastab põrgut ja puhastustuld ning jõuab lõpuks paradiisi. Hugues Capet ­ Sai karolingide suguvõsa troonipärijaks, tema suguvõsa valdused asusid Kesk- ja Lõuna-Prantsusmaal. Philippe II Auguste ­ Kuningavõim tugevnes tema valitsemis ajal, aastail 1180-1223. Ta suutis omale alluva territooriumi kasvatada kolmekordseks. Osavate poliitiliste trikkidega ning relvajõudu kasutades murdis kuningas oma vastaste võimu.Ta tegi suuri muudatusi maa valitsemises

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Kristlus - referaat
10
docx

Kristlus - referaat

Reformaatoritele ei meeldinud olukord, kus kirikuid kasutati luksuse, rikkuse saavutamiseks ning kiriklikud ametid andsid mõningaid eelistusi. Nad olid seisukohal, et usk pidi muutuma taas isikukesksemaks ning tuleb tagasi pöörduda kristluse algallikate juurde. Protestandid rõhutavad, et pattude andestus ja pääsemine tuleneb usust Kristuse lunastavasse ristisurma ning Jumala armust. Protestantlus erineb roomakatolikust kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld, patuta eostumist, Maarja kehalist taevasseminekut ja pühakute eespalveid. Pühitsetud leiba ja veini ei peeta Kristuse ihuks ja vereks vaid need on pigem kujutlused või sümbolid. Piiblit peetakse ainukeseks ülimaks õpetuseks. Protestandid eitasid piiskopide ning paavsti autoriteeti. KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus · http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/ · http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/kristlus.html

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
31 allalaadimist
Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid
4
doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid

tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism ­ hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal. Materialism ­ ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus. 17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest ­ kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne.

Sotsioloogia → Maasotsioloogia
406 allalaadimist
Ristija Johannes
22
pdf

Ristija Johannes

Piltide kultuslike tavade pärast omistatakse temale atribuudid, et mitte teda teiste pühakutega segamini ajada. Põhiliste kristlike suundade, ehk rooma katiku ja õigeusu kiriku piltide kujutamise viis erineb, kuid teemad on ühesugused. Alates sünnist kuni surmani, kõik sündmused Ristija Johannese elust, kujutavad nii katoliku kirik kui ka õigeusu kirik. Protestantlik usk erineb rooma katoliiklikust kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld, patuta eostumist, Maarja kehalist taevasseminekut ja pühakute eespalveid. Seega ei asetata protestantlikus kirikus Ristija Johannest Maarja kõrvale. Neitsi Maarja protestantlikus kirikus polegi pühak. Ta oli reaalne inimene, nagu Ristija Johannes. Ta oli Jeesuse ema, kuid ta suri nagu ka kõik teised inimesed. Peale seda, et ta oli Jeesuse ema, ei erinenud ta millegi poolest 24 F.Büttner, A

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
Keemia ajalugu ja alkeemia
6
doc

Keemia ajalugu ja alkeemia

Hõbeda sümboliks on tuhandeid aastaid olnud kuusirp (mitte täiskuu), sest hõbedat peeti kuujumalanna metalliks. Niisugust sümboolikat tunti juba muistses Assüürias ja Hiinas. Rauda kui relvametalli on alati seostatud roomlaste sõjajumala Marsiga. Laialivalguvad elavhõbedatilgad meenutavad väledat ja vilgast Zeusi käskjalga Mercuriust, seega planeeti Merkuur. Vaske seostati ilu- ja armastusjumalanna Venusega, seega planeediga Venus. Tuli märkis Suures Toimingus kahtlemata puhastustuld. Kurikuulus mitteväärismetallide kullaks muutumise protseduur aga sümboliseeris täiuslikkuse taotlust. Nii nagu inimeseks muutunud jumal ­ õilis Kristus ­ olevat võtnud inimeste patud enda peale ja ohvriks tuues nad lunastanud, surnust ülestõusmise ja taevaminekuga aga jälle jumalikkuse saavutanud. Nii kujutab roostetanud raud alkeemia tähenduse süsteemis end ohvriks toonud täiuslikku kulda ehk roostetanud rauda vaadeldakse kui haiget kulda. Filosoofilise kivi

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
Sotsioloogia eksami konspekt
23
pdf

Sotsioloogia eksami konspekt

Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism – hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal. Materialism – ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus. 17. Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne.

Sotsioloogia → Maasotsioloogia
110 allalaadimist
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Õelad hävitatakse kui üks osa kurjast kosmose puhastamisel ning puhastatud maa muudetakse tagasi algsesse headusse, nagu Ohrmazd selle kunagi lõi. Siis saabub sellele tema kuningriik ühes õigetega, kes on ihu poolest tehtud surematuks ning elavad õndsuses igavesti. (BOYCE&GRENET 1991:363-364) Ainus silmatorkav erinevus kristlusega seisneb selles, et zoroastrismis peale Viimset Lahingut (kristlikus mõttes Armagedon) ning puhastustuld, päästetakse sulametalli läbimisega ka osad õelatest inimestest. Kõige paadunumad, deemonid ning kuri Ahriman hävitatakse lõplikult ega pea nad kandma igavese hukatuse karistust. Täpselt samasugust teoloogiat (kui purgatoorium välja arvata) propageerib kristlik denominatsioon nimega Seitsmenda Päeva Adventistid. Ohrmazd ehk Ahura Mazda on ainus ning ülim jumal. Ta on algusetu, kõikjalviibiv ning väljaspool inimlikku kujutlusvõimet

Teoloogia → Maailma religioonide võrdlev...
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun