Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid, akaatsiad, pudelpuud. Taimed taluvad hästi põlenguid. Nad suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. MULLASTIK. Savannides on ferralliitmullad. Niiskel ajal katab neid vesi, kuid kuival ajal kuivavad mullad läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. LOOMASTIK. Savannide loomastikus on arvukalt rohusööjaid imetajaid. Nad saavad koos eksisteerida sellepärast, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda eri aegadel. Paljud neist liiguvad
lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põimunud juurestik. Kuival perioodil langetavad puud lehed. Jäme tüvi. Puud koguvad niiskel perioodil tüvesse vett. Puudel on lai juurestik. Paks koor. Taluvad hästi põlenguid. Puud Akaatsiad Pudelpuud Palmid Baobab ehk Ahvileivapuudel · Need puud võivad elada rohkem kui 2000 aasta vanuseks. · Võib kasvada 5-25m kõrguseks ja 7m laiuseks · Madagaskaril 7 liiki · Kohalikud on läbi aegade ahvileivapuud pühaks puuks pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud läbi riitusi. Kõrrelised Purpur-hiidkirss e. elevandirohi Harilik sõrmrohi.
liaanid, sooküpressid Loomad : sookilpkonnad, alligaatorid, pandad, tiigrid, puumad, haigurid, madukaelad Inimtegevus : põlluharimine, turism, elektroonika- ja raketitööstus, uurimiskeskus ja kasmodroom Probleemid : Savannid Geograafiline asend : pöörijoonest ekvaatori pool Kliimavööde : lähisevatoriaalne Mullad : punakaspruunid mullad Taimed : akaatsiad, ahvileivapuud, piimalilled, kääbuseukalüpte, pudelpuud Loomad : lõvid, aafrika elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, vöölased, must- ninsarvikud, suur-sipelgaõgijad Inimtegevus : karjakasvatus, põlluharimine, Probleemid : savannid kõrbestuvad karjatamise, puude ja põõsaste maha võtmise ja tulekahjude tõttu Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias Kliimavööde : ekvatoriaalne Mullad : ferraliitmullad Taimed : viigipuud, rotangpalm, pipar, orhideed, samblad
8.Mis on lateriitmuld ? V:Maapinnal moodustuv punane telliskivi meenutav kiht.Vaid vähesed taimed saavad seal kasvada mulla kõvaduse tõttu. 9.Millised on valdavad taimed savannides. V: 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niisukuse ja võimaldab üle elalda ajutise põuaperioodi. Levinumad on akaatsia, palmid. Pudelpuud. 10.Iseloomusta lähemalt ühte savannitaime ja savannilooma. V: Koaala kohev karv ja alati kikkis kõrvadega sööb vaid eukalüptilehti. Ta on austraallaste armastatuim loom. Koaala on imetaja, kes kuulub seltsi kukrulised ja sugukonda koaalalased.Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Ahvileivapuul on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhenevad õied 11
SAVANN 1. Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. Sademeid suvel palju, talvel vähe 3. Piirkonnad Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia 4. Taimestik peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. 5. Mullastik Savannis on ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad telliskivile. 6. Loomastik liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad. Paljud liiguvad ringi karjadena. Savannides on arvukalt mitme meetri kõrguseid koonusekujulisi
Niiskel aastaajal katab neid vesi, kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. Vähesed puud suudavad oma juurestiku sellest kihist läbi kasvatada. 2.2 TAIMESTIK Taimestikust on savannis valitseval kohal 1-2 meetri kõrgused kõrrelised. Nende juurestik on tihe ja tugevalt põimunud, mis kasutab ära kogu sauperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid,erinevat liiki akaatsiad, pudelpuud. Pehmeastelakaatsia juured võivad vee otsinguil tungida kuni 65 meetri sügavusele. Taimed taluvad hästi põlenguid-nad suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Nad ei murdu rohusööjate loomade kapjade all, ka ei asetse nende pungad kõrre tipus, vaid selle allosas. Nii ei saa loomad neid ära süüa ja taim kasvab uuesti üles. Liikudes ekvaatorist pöörijoonte poole, väheneb üha enam puude osakaal ja taimestikus hakkavad tooni andma rohttaimed. 2.2.1 AKAATSIA
Levinud on vastupidi. Ööpäeva keskmine soojus osaliselt ning tekib huumus. akaatsid, palmid, on +20 kuni +30. Sademeid 300- pudelpuud. 1000mm. Niiskematel aladel kasvavad metsad, kuivematel aladel poolkõrbed. Ekvatoriaal Aasta läbi on ühesugune ilm, Puna- ja pruunmullad Loomade elu vihmametsas Kõige kiirema ja lopsakama Maavarade sed keskpäeval on päike seniidis. +23 ( ferralliit-mullad ) Toimub sarnaneb eluga linna taimekasvuga. Puud on kaevandamine, vihmametsa kuni +27 kraadi
3.Mullastik: Vihmasel ajal mulda sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti, kuid samal ajal toimub ka taimedele vajalike toitainete väljauhtumine. Punakaspruunid mullad. 4. Taimestik: Lähisekvatoriaalse kliimaga aladel põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad vihmasel aastaajal kõrgeks kasvavad kõrrelised rohttaimed, torkpõõsad ja hõredalt paiknevad kuivalembelisede puud. Taimed kasvavad vihmaga kiiresti. Akaatsiad. Ahvileivapuud, piimalilled, võsa, pudelpuud. Ljaano on tasase pinnamoega palmisavann, akaatsiad ja kaktused. Kampo on põõsassavann, mis läheb kohati üle hõredaks metsaks. Taimedel on paks koor, jäigad või lihakad lehed ja varred, lai juurestik või jäme tüvi. 5. Loomastik: rohusööjad: antiloopidm kaelkirjak, gasellid, sebrad, ninasarvikud, elevandid kiskjad: lõvid, gepardid, leopardid, saakalid, hüäänid, krokodillid linnud: jaanalind , veel: hirved, känguru, vombat, metssead, vöölased, nandu, jaaguar. 6
Kasutatakse madala tootlikkusega jändrikke puid kütteks Kui on vihmane periood, siis lähisekvatoriaalse vöötme metsad sarnanevad vihmametsadega, kuiva periood, läbi aasta 24 kraadi Punakaspruunid mullad, viljatud mullad Liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad kui ekvatoriaalses vihmametsas Akaatsiad, ahvileivapuud( baobabid) – Aafrikas Austraalias – kääbuseükalüptid, põõsasakaatsiad, pudelpuud Lõuna – Ameerikas akaatsiad ja palmid Kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine Looduslik taimkate on suures osas Hiinas hävitatud (bambusevõsa, magnoolia, rododendronid) ja sinna on rajatud põllud Ekvatoriaalsed vihmametsad Levivad ekvatoriaalses kliimas, aasta läbi soe(26 kraadi), suur sademete hulk üle 3000mm Lõuna – Ameerika; Kesk – Aafrika, Indoneesia On levinud väheviljakad punakad ferralliitmullad
1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? (metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Riigi pindalast kuulub metsade alla umbes 55%. Seda on võrdlemisi palju. Suur osa metsadest asuvad mägismaal ja on kaitse all. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad. Millised on peamised puuliigid? Venezuela põhjaosas on metsatüübiks on lähisekvatoriaalsed hõrendikud ning Peamised puuliigid on akaatsiad, palmid, eukalüptid, sandlipuud, ahvileivapuud, pudelpuud. Sealsed puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima või kiiresti taastuda. Lõuna pool on vihmametsad. Tuntumad puuliigid on eebenipuu, sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit, kapripuu ja kautsukipuu. 3. Kus (millise riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Peaaegu kodu mets asub Orinoco jõest lõuna suunas, kaasa arvatud Delta Amacuro, Bolivari ja Amazonase maakonnad
Taimkatte: 1/3 kogu mandri territooriumist moodustavad savannid, need on rohtlad, millest osa on peaaegu ilma puudeta, osas kasvavad üksikud puud ning mõnel puul pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud). Savannimaastike lahutamatuks osaks on ka arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Savannides valitsevad peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival perioodil kuivavad mullad
kahepaiksed, sisalikud, linnud. SAVANN · Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde · Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. · Piirkonnad Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia · Taimestik peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. · Mullastik Savannis on ferralliitmullad. Niiskel aastaajal on muld sageli kaetud veega, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja muutuvad punaseks, mis sarnanevad telliskivile. · Loomastik liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad. Paljud liiguvad ringi karjadena. Savannides on arvukalt mitme meetri kõrguseid koonusekujulisi termiitide pesakuhilaid.
Savann jääb vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurimad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK Taimkattes valitsvad kõikjal 1-2 meetri pikkused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis imab endasse niiskuse ja võimaldab üle elada põuaperioodi. Hõredalt kasvavate puude lai juurestik haarab toitaineid suurelt territooriumilt. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Nii palmid kui ka kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused, piimalilled, ogedega põõsastikud Savannid on rohtlad, millest osa on täiesti ilma puudeta, osas kasvavad vaid üksikud puud ning mõnel pool leidub parkmetsalisi hõredaid puistusid. Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid.
annaabi.ee 
