1.roheline hiidkupar 1930ndad, EdelaSoome kasvukoht : vanad niisked kuusesegametsad (mahalangenud tüved,kännud) kuprata taime võimatu looduses märgata (pungataolised 23 mm kõrgused samblataimed) kevaditi ilmub u cm kõrgune harjas, mille otsas kuni 7 mm eoskupar Levilaks kogu Euroopa kuni Kaukaasiani, Hiina ja Põhja Ameerika lääneosa. Eestis leitud kahest kohast Hiiumaal Haruldane kogu Euroopas(metsatööstuslooduslike metsade pindala väheneb) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki. Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi. Sõnajalgtaimed 1) põhjaraunjalg Asplenium septentrionale 2) roheraunjalg Asplenium viride 3) haruline võtmehein Botrychium matricariifolium 4) virgiinia võtmehein Botrychium virginianum 5) sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica 6) karedahambane osi Equisetum x trachyodon
Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse .Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112,sammaltaimi 26 , seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla. II Kaitsekategooria taimeliikide alla kuuluvad sõnajalgtaimed (Pteridophyta), näiteks harilik sookold paljasseemnetaim (Gymnospermae), näiteks harilik jugapuu (ainus kaitsealune paljasseemnetaim) katteseemnetaimed (Angiospermae), näiteks pisikannike sammaltaimed (Bryota),näiteks sinisammal seened (Fungi), näiteks ebe-limanutt samblikud (Lichens), näiteks harilik tuustsamblik II Kategooria loomaliikide alla kuuluvad selgrootud loomad (Invertebrata), näiteks apteegikaan selgroogsed loomad (Vertebrata), näiteks metsis Tänan kuulamast!
(Sphenophyta), (Polypodiophyta), (Equisetopsida) Equisetophyta) osjalaadsed (Equisetales) kidataimed (osjad) sõnajalgtaimed (Sphenophyta), (Polypodiophyta), (Equisetopsida) Equisetophyta) Athyriales keerdlehiktaimed sõnajalgtaimed (sõnajalad) (Pterophyta), (Pteridophyta) Pteridopsida) imaralaadsed keerdlehiktaimed sõnajalgtaimed (Polypodiales) (sõnajalad) (Pterophyta), (Pteridophyta) Pteridopsida) imaralaadsed keerdlehiktaimed sõnajalgtaimed (Polypodiales) (sõnajalad) (Pterophyta), (Pteridophyta) Filicopsida imaralaadsed keerdlehiktaimed sõnajalgtaimed
Varem valitsevolnud seisukoht katteseemnetaimede põlvnemisest paljasseemnetaimedest pole uuemate uuringutega kinnitust leidnud, samuti pole põhjendatud paljasseemnetaimedest palmlehikute, hõlmikpuuliste ja vastaklehikute eraldamine eri hõimkondadena. · Hõimkond: punavetikad (Rhodophyta) · Hõimkond: liitvetikad (Glaucophyta) · Hõimkond: rohevetikad (Viridiplantae ehk Chlorobionta) · Hõimkond: Sammaltaimed (Bryophyta) · Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) · Hõimkond: Õistaimed ehk katteseemnetaimed (Magnoliophyta) · Hõimkond: Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Taimede süstemaatikat püüab soovituslikult reglementeerida Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri Koodeks (International Code of Botanical Nomenclature, ICBN), mille viimane versioon on St.Louisi Koodeks (St.Louis Code, 1999). Taimede ökoloogiast Tänu enamikul taimedest esinevale fotosünteesivõimele on taimed (koos fotosünteesivate
Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Seemnetaimed (Spermatophyta) Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Palmlehiktaimed (Cycadophyta) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) Vastaklehiktaimed (Gnetophyta) Katteseemnetaimed ehk õistaimed (Magnoliophyta) Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve ...
PEREKOND: laanik (Hylocomium) harilik laanik (Hylocomium splendens) PEREKOND: palusammal (Pleurozium) harilik palusammal (Pleurozium schreberi) PEREKOND: käharik (Rhytidiadelphus) metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) SUGUKOND:lühikupralised(Brachytheciaceae) PEREKOND:meelik (Homalothecium) harilik meelik (Homalothecium lutescens) HÕIMKOND: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) KLASS: pärisraikad (Lycopsida) SUGUKOND: kollalised (Lycopodiaceae) PEREKOND: kold (Lycopodium) kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae) PEREKOND: sõnajalg (Dryopteris)
.............7 Nõmm-vareskold (Diphasiastrum tristachyum, varem Lycopodium tristachyum) ................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 8 3 Sissejuhatus Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on taimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki. Rühma on nimetatud ka ladinakeelse nimega polypodiophyta, kui seda käsitletakse alamhõimkonnana soontaimede hõimkonnas. Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse pteridoloogiaks, vastavat eriteadlast aga pteridoloogiks. 4 Sõnajalgade liigid Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg
seejärel kas emas- või isastaim. Neile tekivad vastavad suguorganid: emastaime arhegoonides valmivad emassugurakud, isastaime anteriidides valmivad isassugurakud. Sugurakkude liitumisel tekkinud sügoodist* hakkavad emastaimel arenema harjas ja eoskupar. Eoskupras tekkinud meiootiliste* protsesside tagajärjel valmivad eosed. Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome. Sügoot - viljastatud munarakk. SÕNAJALGTAIMED - Pteridophyta Sõnajalgtaimi tuntakse ca 11000 liiki, Eestis kasvab neid 44 liiki. Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed, hakates umbes 500 miljonit aastat tagasi, ordoviitsiumi ajastul, merest ka maismaale kasvama tungima (tollased taimed kuulusid nn ürgraigaste rühma). Sõnajalgtaimed - osjad, kollad ja sõnajalad - olid valitsevaks taimerühmaks karboni ajastul, ca 340 miljonit aastat tagasi
Metsosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed SÕNAJALAD Maarja-sõnajalg Sõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Dryopteris filix-mas Dryopteris Dryopteridaceae Dryopteridales Pteridopsida Pteridophyta Plantae Harilik laanesõnajalg Laanesõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Soo-sõnajalg Sõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Põhja-raunjalg Traunjalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed
Varem valitsev olnud seisukoht katteseemnetaimede põlvnemisest paljasseemnetaimedest pole uuemate uuringutega kinnitust leidnud, samuti pole põhjendatud paljasseemnetaimedest palmlehikute, hõlmikpuuliste ja vastaklehikute eraldamine eri hõimkondadena. Hõimkond: punavetikad (Rhodophyta) Hõimkond: liitvetikad (Glaucophyta) Hõimkond: rohevetikad (Viridiplantae ehk Chlorobionta) Hõimkond: Sammaltaimed (Bryophyta) Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) 5 Hõimkond: Õistaimed ehk katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Hõimkond: Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Taimede süstemaatikat püüab soovituslikult reglementeerida Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri Koodeks, mille viimane versioon on St. Louisi Koodeks (St. Louis Code, 1999). [Taim_System] 6 Taimestiku kujunemine Taimestik kujutab endast mingis piirkonnas kasvavate taimede kogumit. Eesti taimestik sai arenema
kiirdraku derivaate. Kiirdrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid derivaatide protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed (Pteridophyta). Paljas- ja katteseemnetaimede kasvukuhiku tipus asub grupp piiramatu pooldumisvõimega initsiaalrakke. Initsiaalrakke ja nende esimesi derivaate pole kuigi hõlpus eristada, sest olulised morfoloogilised erinevused nende vahel puuduvad (joonis).
Lehed sukulentsed, dihhotoomselt harunenud kaheks erinevaks osaks: eoseid kandev fertiilne osa ja assimileeriv steriilne osa Sporangiumid kerajad, kuni 3 mm läbimõõdus, asuvad kahes reas fertiilse leheosa servades (võtmeheintel) või lühikeste külgharude tippudes (maokeelel) Eelleht (protallium) on maasisene, mitmeaastane, toitub mükoriisa abil. Vahel võib areneda ka maapinnal, siis sisaldab klorofülli ja on autotroofne. hmk SÕNAJALGTAIMED (Pteridophyta) Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal ainult lehed Eelleht maapealne Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor, nim. eoskuhjadeks e. soorusteks. Tavaliselt lehtede alumisel pinnal, harvem eraldi lehel Umbes 11000 liiki 27. Sõnalgtaimede elutsükkel, sugukonnad Sugukonnad: sõnajalalised, naissteõnajalalised, kilpjalalised, osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised Loeng 10 28. Seemnetaimed
Lehed sukulentsed, dihhotoomselt harunenud kaheks erinevaks osaks: eoseid kandev fertiilne osa ja assimileeriv steriilne osa Sporangiumid kerajad, kuni 3 mm läbimõõdus, asuvad kahes reas fertiilse leheosa servades (võtmeheintel) või lühikeste külgharude tippudes (maokeelel) Eelleht (protallium) on maasisene, mitmeaastane, toitub mükoriisa abil. Vahel võib areneda ka maapinnal, siis sisaldab klorofülli ja on autotroofne. Klass POLYPODIOPSIDA päriskeerdlehikud = hmk SÕNAJALGTAIMED ( Pteridophyta ) Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal ainult lehed Eelleht maapealne Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor, nim. eoskuhjadeks e. soorusteks. Tavaliselt lehtede alumisel pinnal, harvem eraldi lehel. Umbes 11000 liiki 26. Sõnalgtaimede elutsükkel, sugukonnad Sugukonnad: sõnajalalised, naissteõnajalalised, kilpjalalised, osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised 27. Seemnetaimed SEEMNETAIMED
võimalik taimekudedest kirjeldada kõiki baktereid. Sellest tulenevalt defineeritakse tänapäeval endofüüdiks mikroorganismid elukoha järgi, kus nad elavad, vaatamata funktsioonile. Seega endofüüdid on kõik mikroorganismid, mis teatud eluetapil või terve elu elavad taimekudedes. 16.2. Endofüüdid Endofüütseid baktereid on leitud väga erinevatest taimehõimkondadest: lehtsammaltaimedest (Bryophyta), sõnajalgtaimedest (Pteridophyta), paljasseemnetaimedest (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedest ehk õistaimedest (Angiospermae). Taimedest on leitud väga palju erinevatest hõimkondadest baktereid. 16S rRNA sekveneerimise abil on kirjeldatud taimede kudedest 21 eubakterite hõimkonda ja 2 arhede hõimkonda, nagu näiteks Acidobacteria, Actinobacteria, Bacteroidetes, Chlamydiae, Frimicutes, Proteobacteria, Spirochaetae jpt. Kuigi taimedes on väga kirju seltskond baktereid, moodustavad valdava osa
annaabi.ee 
