rRNA geenid-Inimesel umbes 700-800 rRNA geeni(16S ja 23S ribosomaalse rRNA ja 28S, 5.8S, 5S ning 18S tsütoplasmaatilise rRNA geeni), mis on organiseeritud 44 kb pikkuste tandeemsete klastritena. 28S, 5.8S ja18S rRNA geenid sünteesitakse ühe transkriptsiooniühikuna, mis koosneb viiest klastrist. Igas klastris on 20-30 tandemkordust (kromosoomide 13, 14, 15, 21 ja 22 p õlgades). 5SrRNA paikneb 1q41-42. Samuti tandeemselt organiseeritud. Vähemalt 200-300 geeni. Esineb palju seotud pseudogeene, vähemalt 3000 5SRNA puhul. tRNA geenid- Umbes 500 tRNA geeni ja arvukalt pseudogeene (324) vähem tsütoplasmaatilisi tRNA geene (497) kui C.elegans(584). Jaotatakse 49 perekonda vastavalt antikoodoni spetsiifikale (kolmanda aluspaari kõdumine!). Geenid kõikides kromosoomides v.a. 22 ja Y. Paiknevad klastritena. Üle poole asub 6. kromosoomi 4Mb sees Teiste RNA-de geenid- Umbes 100 snRNA geeni. Väga T rikkad. Osalevad splaisosoomide moodustamisel. Geenid klastritena
klastrina, 2)mitmete klastritena, 3)paiknevad hajutatult. 1)Ühe klastrina esinevad: *Tandeemse organisatsiooni puhul on geenid seotud nii funktsiooni kui ka järjestuse kaudu (peamiselt RNA geenid). *Klasterdumise puhul ei paikne geenid tandeemsete kordustena vaid on sageli reguleeritud ühe lookuskontrolli regiooni kaudu (locus controll region). Geenid on klastris lähedaselt seotud funktsiooni ja homoloogia kaudu, esineb ka arvuliselt pseudogeene. *Liitklastrites (compound clusters) paiknevad geeniperekonnad on füüsiliselt vähem seotud ning seal esineb ka eelmistega mitteseotud järjestusi (nt. HLA kompleksis 6p21.3 asuvad lisaks HLA ja komplemendi geenidele ka näiteks steroid 21-hüdroksülaasi geeniperekond 2)Mitmete klastritena: *Harvadel juhtudel paiknevad klasterdatud geeniperekonnad hiljutise duplikatsiooni tulemina ühes kromosoomis (SMN1ja SMN2). Reeglina on homoloogia kõrgem klastrite sees kui klastrite vahel.
Järeldused:•põlvnemise selgitamine III. Embrüonaalse arengu võrdlus (lootelise arengu võrdlus) •näitab, et kõrgemate loodame arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas Järeldus:•põlvnemise selgitus IV. Geneetiline võrdlus Võrreldakse •geene (DNA) •valke •pseudogeene •Normaalsete geenide vigased koopiad Järeldus:•lähemal paiknevad saared, seda sarnasemad on elusolendid ja vastupidi V. Biograafilised arengud •erinevatel mandritel, saartel elavate elusolendite võrdlus (ühel perekonnad on sarnasemad kui perekonna liigid kaugemal) VI. Tõuaretus (EV minimudel) Keemilise evolutsiooni tõendid 1
vestiigium)-evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Paleontoloogia-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fosiilide kaudu. Pseudogeen-genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Ribosüüm-katalüütilise ehk ensüümilise aktiivsusega RNA molekul. RNA-maailm-elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA molekulid, ribosüümid. Bioloogiline isolatsioon(ristumisbarjäär)-mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid.
rRNA geenid: Inimesel umbes 700-800 rRNA geeni (16S ja 23S ribosomaalse rRNA ja 28S, 5.8S, 5S ning 18S tsütoplasmaatilise rRNA geeni), mis on organiseeritud 44 kb pikkuste tandeemsete klastritena. 28S, 5.8S ja 18S rRNA geenid sünteesitakse ühe transkriptsiooniühikuna, mis koosneb viiest klastrist. Igas klastris on 20-30 tandemkordust (kromosoomide 13, 14, 15, 21 ja 22 p õlgades), 5S rRNA paikneb 1q41-42. Samuti tandeemselt organiseeritud. Vähemalt 200-300 geeni. Esineb palju seotud pseudogeene, vähemalt 3000 5S rRNA puhul. tRNA geenid: Umbes 500 tRNA geeni ja arvukalt pseudogeene (324), vähem tsütoplasmaatilisi tRNA geene (497) kui C. elegans (584), Jaotatakse 49 perekonda vastavalt antikoodoni spetsiifikale (kolmanda aluspaari kõdumine!), Geenid kõikides kromosoomides v.a. 22 ja Y. Paiknevad klastritena. Üle poole asub 6. kromosoomi 4Mb sees. Teiste RNA-de geenid: Umbes 100 snRNA geeni. Väga T rikkad. Osalevad splaisosoomide moodustamisel. Geenid klastritena. Mõned esinevad
kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. Paleontoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. Pseudogeen genoomi DNA nukleotiidjärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. Ribosüüm katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul. RNA-maailm elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid iseprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid.
18. Pseudogeeni mõiste, tekkimisest ja mõni näide? Ekspresseeruva geeniga homoloogne (sarnane) geen, mis ei ekspresseeru. Funktsiooni kadumise põhjuseks on üks või mitu inaktiveerivat mutatsiooni, mis: termineerivad translatsiooni, blokeerivad mRNA protsessingu. Pseudogeenid EI OLE kahjulikud, seetõttu säilivad genoomis. Pseudogeenide arv inimese genoomis ~ 14 427. Ühel geenil võib olla mitmeid pseudogeene. Tõenäoliselt on pseudogeen tekkinud duplikatsiooni teel (geen duplitseerub kord 100 milj. aasta jooksul) ja seejärel muteerunud. Näide geeniperekondadest: hemoglobiini geenide 2 klastrit. Mõisted 5: - Faag bakteriviirus - Transformatsioon - doonori DNA satub retsipienti väliskeskkonnast - Komplementaarsus - lämmastikaluste võime omavahel seonduda ja moodustada kindlaid paare: - A = T (U); G C
toimutulekus konkurentide, kiskjate, parasiitide, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. PALEONTOLOOGIA-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. PSEUDOGEEN-genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi strukituurivea tõttu ei avaldu. Tegib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukarüootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad. RNA-maailm-elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosoomid. Millal elu tekkis? LOODUSLIK VALIK Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · Biootilised tegurid (liigikaaslased, teiste liikide isendid (konkurents, toitumine,
geenide vahel. Eestis on selleks eesti geenivaramu - see põhineb riiklikel ressurssdel, järelikult ei saa seda kasutada kommertslikel eesmärkidel miinused: · inimestega katsetamisel on palju piiranguid · vähe järglasi, ei saa rakendada statistikat (ka mitte juba 14. lapsega) (naiste rekord on 69 last, sünnituste rekord oli 32 sünnitust | meeste rekord on 600 - 700) · inimesel on väga palju kromosoome, palju struktuurgeene ja palju pseudogeene (geenid, mis on olemas, aga mida ei kasutata) · aeglane põlvkondade vaheldumine (põhamaades 20-25 aastat, lõunamaades mõnevõrra kiiremini) · paljude tunnuste muutumist on raske kirjeldada ja mõõta, nt. Emotsioonid Eugeenika - väär õpetus mis põhineb inimese geneetikal. Eugeenikas saame eristada kolme suunda: 1. ülikarm lähendus - puuetega/kõrvale kalletega/mitte normaalsed inimesed hävitati, et tagada rahvuse geneetiline puhtus. Sai alguse USA-s.
konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises Paleonoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu Pseudogeen genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukaürootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid pseudogeene, mõned neist kümneid miljoneid aastaid vanad Ribosüüm katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul RNA-maailm elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA-molekulid, ribosüümid Tõene või väär? 1. Lamarkism Darvism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2. Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. 3. Maa esmane atmosfäär sisaldas ei sisaldanud hapnikku. 4
muutunud juba korduvalt - sellest aga ei säilu ühtki jälge. Pseudogeenide kiire evolutsioon on vesi NT veskile. Pseudogeenid on normaalsete geenide analoogid, mis on kaotanud oma funktsiooni. Nad võivad olla tekitatud pöördtranskriptsiooniliselt - st. vastava geeni mRNAst on mingil kombel tekkinud pöördtranskriptaasi (RNA-sõltuv DNA-polümeraas) abil jupike DNAd, mis siis on uuesti inkorporeerunud kuhugi raku DNAsse ja säilub seal. Neid pseudogeene kutsutakse protsessitud pseudogeenideks. Teine sort pseudogeene (nn. protsessimata) on mingi mutatsiooni tõttu inaktiveerunud geenid. Viimasel juhul säiluvad ka intronid - geenisisesed mittekodeerivad alad. NT jaoks on pseudogeen suurepärane näide GT olemasolust - peaks ju pseudogeen olema ideaalmolekuliks, kus LV ei peaks avaldama mingi mõju evolutsioonile. LV võiks ju töötada - kuid siis ainult negatiivses tähenduses - pseudogeenide elimineerimiseks. Aga et pseudogeene
Operoni geenid on loodusliku valiku käigus kokku tõstetud, et neid oleks ,,odavam pidada". 3. Millised on peamised duplitseerunud geenide evolutsiooni teed? 1) Pseudogeenistumine, kui kahte koopiat geenist vaja ei ole, ei hoia valik mõlemat töökorras (kumb esimesena juhuslikult kehvemaks muutus see muutub üha enam). Inimese lõhnatundlikkuse geeniperekonnast on hiirel ja inimesel sarnaseid 1000 geeni, inimesel on pseudogeene neist 50%, hiirel 20%. 2) Funktsiooni säilumine, kui mõlemat koopiat on vaja, et tagada näiteks suurem ja kiirem ekspresseerumise tase ( rRNA, histoonid) 3) Subfunktsionalisatsioon - funktsiooni jagunemine, mõlema koopia funktsioon ,,spetsialiseerub" (eellasgeeni funktsioon jaotatakse omavahel ära) või funktsioon ei muutu muutub ekspresseerumise koht või aeg 4) Neofunktsionalisatsioon vana ülesanne jääb ühele, teine valk saab täiesti uue. Tavaliselt on
3) nende rakumembraan on kurrutatud. väga suure eripinnaga on väike sale kõverdunud merebakter Pelagibacter ubique. Tema raku V=0,014µm3. Ta on ilmselt kõige arvukam ja edukam merebakter. Moodustab enamuse merebakterite biomassist. Kuulub alfa-proteobakterite hulka. Tema genoom on väga väike, mitteparasiitsetest bakteritest vist väikseim. Aga isegi nii väike genoom võtab enda alla ca 1/3-pool raku ruumalast. Tema genoom on väga ökonoomne: geenitihedus on suur, pseudogeene ei ole. Aga ta suudab nt kõiki AH-d ise sünteesida. Kui kk-s on toksilisi orgaanilisi aineid, siis bakterid reageerivad sellele raku eripinna vähenemisega muutuvad suuremaks. Mikro-ja makroelemendid. Väävel, fosfor ja lämmastik mikroobide toitumises. Makroelemente vajatakse suurtes kogustes, mikroelemente vajatakse väikestes kogustes. Makroelemendid on C, H, O, N, P. Need on biomolekulide põhilised koostiskomponendid ja neid vajatakse makrokogustes.
mitteidentseid sugulasvalke (näiteks beeta-globiinid, tubuliinid). Duplitseerunud geenid pole enamasti identsed, vaid koosnevad väga sarnastest järjestustest, mis kodeerivad sarnaseid valke. Mõned geeniperekonnad võivad aga sisaldada sadu liikmeid (näiteks immunoglobuliinid, transplantatsiooni antigeenid). Lisaks funktsionaalsetele duplitseerunud geenidele esineb genoomis ka duplitseerunud mittefunktsionaalseid geenikoopiaid e. pseudogeene. · Lookused- DNA lõik , mille sisemised muutused on aluseks alleelsete geenide tekkele · Kromosoomide ja geneetilised kaardid- geenide suhtelise asendi skemaatiline kujutamine aheldusrühmas. Sentimorgan ühik mille alusel pannakse geenid alusel koromosoomide peale ritta. Selleks, et näidata genoomsete markerite (nukleotiidijärjestuste, geenide, restriktsioonisaitide, fragiilsaitide jms.) lokalisatsiooni kromosoomides ja hinnata
annaabi.ee 
