See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud.Ema oli koolist välja visatud ja ta sõitis nüüd Tallinna ja Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõitmiste käigus nad kogu oma sõpruskonnaga suitsetasid,jõid ja isegi pruukisid narkootikume.Anni jaoks oli sellise asja teada saamine sokk.Kõige hullem oli aga see,kui päevikust selgus,et mees,keda Ann on kogu elu isaks pidanud,ei olegi tema pärisisa.Terve elu olid vanemad tüdrukule valetanud. Anni asjad hakkasid allamäge minema.Ta ei suutnud keskenduda ei koolile ega õppimisele.Mõtted keerlesid ainult ema päeviku ümber.Ta rääkis sel teemal isaga,et selgusele jõuda,miks vanemad talle valetanud olid,aga vastuseid ta ei saanud.Isa ütles lihtsalt,et nad olid
Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud, teiste hulgas tapeti ka Jüri Tork ning Mahtra talurentnik Adra Mihkel. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk kaotas 1 ohvitseri surnuna ja 13 sõdurit haavatuna ning taganes naabermõisa Atlasse ja edasi Kose-Uuemõisa. Mahtras murdsid omapead mõisa jäänud talumehed sisse viinaaita, pruukisid märjukest palju jõudsid, ülejäägid kallasid tiiki. Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja. Plaan olevat olnud minna sõtta ka teiste mõisate vastu, kuid seda takistas meeste joobnud olek. Mahtra sõjas langesid: - Kustas Vatter Kaiust - Pären Vilson Kaiust - Mihkel Pent Kaiust - Jüri Tulp Maidlast
Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud, teiste hulgas tapeti ka Jüri Tork ning Mahtra talurentnik Adra Mihkel. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk kaotas 1 ohvitseri surnuna ja 13 sõdurit haavatuna ning taganes naabermõisa Atlasse ja edasi KoseUuemõisa. Mahtras murdsid omapead mõisa jäänud talumehed sisse viinaaita, pruukisid märjukest palju jõudsid, ülejäägid kallasid tiiki. Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada. Teadmata põhjusel läks lahti tulekahju, hävisid kõik mõisahooned peale valitsejamaja. Plaan olevat olnud minna sõtta ka teiste mõisate vastu, kuid seda takistas meeste joobnud olek. Mahtra sõjas langesid: Kustas Vatter Kaiust Pären Vilson Kaiust Mihkel Pent Kaiust Jüri Tulp Maidlast
27 küsimusele valikvastustega või siis avatult. Küsimused hõlmasid teemasid: tubakas, alkohol, 12 vesipiip, mokatubakas, nuusktubakas ja narkootikumid. Küsimustikule vastas 12 inimest, 6 noormeest ja 6 tüdrukut (vt. joonist 1). Vanuse piir jäi 15-19 aasta vahele. 11 vastajat oli pärit Saare maakonnast ning üks vastaja Järva maakonnast. Kõik vastajad pruukisid alkoholi esimest korda vanusevahemikus 11-14 aastat. Kolm neist olid saanud seda vanemate käest, kuus sõbra ning 2 vastajat tuttava käest esmakordselt. Vastajad tarbivad põhiliselt alkoholi pidudel ja väljas olles. Kümnel vastajal tarvitab enamus sõpru alkoholi, kahel umbes pooled. Nagu alkohol, on ka suits enamusel varakult ära proovitud. Kaks neist juba 8 aastaselt, üheksa vanuses 11-14 aastat ning üks vastaja pole kunagi suitsu proovinud. Neljal vastajal puuduvad
On samas ka selliseid kohti, kus alkohol on positiivsemas valguses serveeritud: ,,Mine söö oma leiba ja joo oma veini. Vein teeb meele rõõmsaks". Jeesus muudab veegi ju veiniks. Rõhutatakse mõõdukat, tasakaalukat tarbimist. Mainiti ka alkoholi raviefekti tapab baktereid. Russowi tekstides on karm protestantlik suhtumine. Kutsub talupoegi korrale, hurjutab. Seostab Liivimaa sõja teket alkoholi ja teiste naudingutega liialdamisega -> Jumala vits. Tol ajal pruukisid talupojad väga palju alkoholi ja keskkond oli ihadele ja naudingutele orienteeritud. Suureks probleemiks muutub see 18. ja 19. sajandil, mil kasutusele võetakse piiritus. Pea iga mõisa juures oli viinaköök. See tõi mõisale päris korralikult sisse. Mingi osa imporditi Venemaale, suurem osa jäi kohale ja realiseeriti kõrtsides. Siis hakatakse sellest teemast tõsisemalt rääkima. Morrali kõrvale tõusis ka meditsiiniline ja sotsiaalne diskursus.
Levis uskumus, mille kohaselt Kristus tuleb maa peale, et kehtestada siin tuhandeaastane rahuriik. Populaarseks sai arvutus, mille kohaselt tuhandeaastane rahuriik jõuab kätte 1656. aastal. Asutati ka sekte, kus peamiseks sai millegi või kõige eitamine. Sellised oli näiteks ranterid, kelle hulgast ei tõusnud esile teoreetikuid ega tunnustatud juhte, kuid kes leidsid poolehoidu noorte seas. Ranterid kogunesid trahteritesse või muudesse joomakohtadesse, pruukisid alkoholi ja tubakat, laulsid ja tantsisid. Nad eitasid pühakirja ja traditsioonilist moraali, millele vastandasid maiste rõõmude kultuse. Erinevalt puritaanidest oli ranterid töötamise vastu. Nad taotlesid kõigi inimeste võrdsust, kuid kujutasid seda ette vaeste inimeste võrdsusena. 3.Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendid tõusid juhtivaks poliitiliseks suunaks. 6 Nende põhilised toetajad olid ohvitserid.
Helgeid aegu meil ei olnud, kirge meie ei tundnud, - uute orjahingekeste eest oli meil hirm... MARGUS (rahutult). Mis sellest nüüd minule, vanaema?... (Kaeblikult.) Mis sa kõneled kõigest sellest! See ei tee ju midagi paremaks! VANAEMA (ennast püsti ajades). Jah, mis sellest nüüd sinule!... Ainult, et... kuidas meie sugu ja võsa enne on elanud, elu ja kannatamiste peale vaadanud. Põlvest põlve, nii halvad kui me olime... me oleme oma päritud pruukisid pühaks pidanud, oleme vaiksed ja vagusad olnud ja... püüdnud iseennast ära võita. Kui sa seda tead, eks sa siis... Kui sul mõnikord süda raske on ja murduda tahab, eks sa siis mõtle ka vanaema peale, oma isa ja oma ema peale, kes ju kõik ka kord noored olid, nagu sina nüüd ja... võib- olla vahel ka kõike kätte ei saanud, millest süda sonis!... MARGUS (läheb üha enam ja enam rahutuks). Ah vanaema, vanaema! Sinu sõnad söövad ju südame sees ära! VANAEMA
linane, siid või taftsärk eristas härrasmeest põllul töötavast talupojast. Särgi 35 lõige oli lopsakas ja kaeluse väljalõige sügav; pikapeale ilmus kaelusesse väike tavaline krae või musta, punase või kuldse tikandiga rüüs; viimasest sai lõpuks uhke kroogitud krae. · Vammus. Vammus oli kuni 16.sajandini põhiliseks riietusesemeks, mida pruukisid kõik mehed oma ülakeha katmiseks riiete all. Aegade möödumisel sai vammusest lõpuks vest. Vammuse moekas kuju saavutati jäiga kanga kasutamisega, volüümi aga lisas polster, mis tolleaegse moeideaali kohaselt rõhutas mehelikkust, kadus aga uuesti moest 17.sajandil. Pihani ulatuva vammuse alläärel olid tavaliselt teravad nurgad. Varrukad olid tagant
linane, siid või taftsärk eristas härrasmeest põllul töötavast talupojast. Särgi 35 lõige oli lopsakas ja kaeluse väljalõige sügav; pikapeale ilmus kaelusesse väike tavaline krae või musta, punase või kuldse tikandiga rüüs; viimasest sai lõpuks uhke kroogitud krae. · Vammus. Vammus oli kuni 16.sajandini põhiliseks riietusesemeks, mida pruukisid kõik mehed oma ülakeha katmiseks riiete all. Aegade möödumisel sai vammusest lõpuks vest. Vammuse moekas kuju saavutati jäiga kanga kasutamisega, volüümi aga lisas polster, mis tolleaegse moeideaali kohaselt rõhutas mehelikkust, kadus aga uuesti moest 17.sajandil. Pihani ulatuva vammuse alläärel olid tavaliselt teravad nurgad. Varrukad olid tagant
Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli "Luuletusi proosas" (1869 postuumselt). Euroopa luulet mõjutasid enim Paul Verlaine (1844-1896), Arthur Rimbaud (1854-1891) ja Stéphane Mallarme (1842- 1898). Verlaine ja Rimbaud olid seotud Pariisi Kommuuniga, lahkusid seetõttu riigist, elasid boheemlaseelu, pruukisid uimasteid, neil olid homoseksuaalsed suhted. Ometi lõid nad sel ajal oma parimad teosed, nt Verlaine'i lüürilis-melanhoolne luulekogu "Sõnadeta romansid" (1874), kus on eriti rõhutatud kõla- ja helivarjundeid, ja Rimbaud' "Illuminatsioonid". 1 Hiljem ütles Rimbaud oma loomingust lahti. Mõlema elukäik on üsna kurioosne.
kahju ei tekitatud, eesmärgiks palees istujate vaimu alla suruda ja punakaartlaste võitlusvaimu tõsta. Enamlikud väeosad läksid rünnakule, vastupanu puudus. AV oli koondanud endale ustavaid väeosi Paleeväljakule, aga olukord oli nende jaoks lootusetu, loobuti vastupanust. Mässulised murdsid sisse talvepaleesse, panid toime pogrommi, lõhkusid hinnalisi asju, tungisid sisse veinikeldrissse ja pruukisid seda ohtralt. Vägistati naisi, peksti paleeteenijaid, arreteeriti kõik kohal viibinud AV ministrid, saadeti Peeterpauli kirikusse vangi. Sellega oli läbi saanud sõjaline riigipööre, suhteliselt edukalt. Surma sai ametlikult 6 inimest, ilmselt natuke rohkem. Samal ajal kogunes Smolnõi instituuti II ülevenemaaline Nõukogude kongress. Kongress algas 22.40, kui Talvepalee polnud lõplikult ära võetud, enamlased asusid kõnetroonile ja teatasid, et võim on üle võetud
annaabi.ee 
